Reede, 29. märts 2024
Tuul, Accelerista noorim autor, tegi MPman G1 tasakaaluliikuriga pika sõiduproovi ning katsetas seda erinevatel teedel. Testi tulemused on paljulubavad: G1 tasakaaluliikur võiks lapse rahulikult vanematelt “üle võtta” ja auto asemel kooli- ja trennisõite teha.

Lähenesime ülesandele päris algusest: Tuul ei olnud enne MPman G1 karbist väljavõtmist kordagi “uforattal” seisnud, saati siis sõitnud. Seega tuli tal see oskus kiirelt omandada, sest kolme nädala testisõitude plaanis leidus nii kiiret ja siidist asfalti, metsateid kui konarlikke külavaheteid. Tütarlaps sai suurepäraselt hakkama.

[toggle title=”MPMAN GYROPODE G1 TEHNILISED ANDMED” load=”hide”]Ratta diameeter: 6,5″
Ratta läbimõõt: 165 mm

Jõuallikas: 2×350 W elektrimootor
Aku: LG/Samsung 4400 mAh

Maksimaalne kiirus: 10 km/h
Maksimaalne vahemaa 15–20 km
Maksimaalne kandevõime: 100 kg
Minimaalne koormus: 10 kg

Laadimisaeg: 2–3 tundi
2 leedvalgust ja akutaseme indikaator

Proovisõiduki kujundus: Graffity
Hind: 249 eurot (kampaania)

Otselink poodi [/toggle]

mpman g1

LAPSELE RASKE TÕSTA

Uforatta karp oli minu jaoks liiga raske tõsta. Pidin paluma suurema venna abi. Enne sõitma õppimist vaatasin Youtube’ist paar videot ja lugesin tasakaaluliikurite kohta natuke. Mulle ei meeldi pikk sõna “tasakaaluliikur”, koolis nimetame me seda seadeldist “uforattaks”. Minu arvates sobib see nimi värvilisele sõidukile palju rohkem.

Uforatas tuleb pedaalide juurest sisse lülitada ja siis süttib aku märk. Kui see on roheline, on aku täis. Kui märk on punane ja hakkab ka vilkuma, tähendab see, et aku on kohe tühi ja sõidukit tuleb laadida.

Hoverboardi juhe on kahes tükis pakis. Need tükid tuleb omavahel ühendada, siis tuleb üks ots lükata uforatta külge ja pistik panna seina. Mina laadisin tavaliselt üle öö, aga paar korda ka päeval. Siis istusin närviliselt uforatta kõrval ja ootasin, millal tuli roheliseks läheb, et saaks sõita.

3-4 tunniga laadis aku päris täis. Ja kui ainult asfaldil sõitsin, siis sain terve päeva ühe laadimisega hakkama. Kui murul ja metsateel, siis sai aku rutem tühjaks.

KLÕPSA PILTIDEL, ET ALLKIRJU LUGEDA
VIIE MINUTIGA SÕIT SELGEKS

Igatahes panin ma ühel ilusal hommikul jalgrattakiivri korralikult pähe, palusin emal MPman G1 murule tõsta ja proovisin sõita. Lülitasin uforatta nupust sisse ja astusin ühe jalaga peale. Siis panin teise ka. Ratas hakkas liikuma. See oli lahe. Kohe läks tasakaal ära ja kukkusin muru peale maha. Ma ei saanud haiget, ainult ema ehmatas.

Mõtlesin, et kui ma asfaldile sõitma lähen, siis panen rullikate põlve- ja käekaitsmed peale igaks juhuks. Seda ei olnudki vaja, sest pärast esimest kukkumist sain ma kuidagi iseenesest laual püsimise nipi kätte ja kohe sõitma hakata. Kokku kulus mul edasiliikumise ja pöörete õppimiseks vähem kui 5 minutit.

Seda, millal hoverboard liikuma hakkab ja kas kõik on õige, saab tuledest aru. Lülitad sisse, ja kui sa peale astud, teeb see häält ja näitab rohelist või punast täppi. Kui täpp on punane, on jalg valesti peal. Siis laud ei liigu. Roheline peab olema kindlasti.

Emal ei läinud üldse hästi, ta kartis seda kui laud piiksuma hakkas ja alt ära tõmbas kohe kui jala peale pani. Tegelikult kartis ema muidugi kukkuda. Mis on kurb, sest ta oleks vabalt võinud sõitma õppida, sest uforattaga hakkavad need lihased töötama, mis muidu puhkavad. Kes tahavad ilusat peput, võiksid liikuril sõita.

KUKKUMIST POLE VAJA KARTA, AGA KIIVRIT VÕIKS KANDA

Vanem vend sai liikumise vist veel kiiremini selgeks kui mina. Ta on julgem. Ja ta ei kandnud kiivrit. Sõites uforattaga tuleb kiiver pähe panna ja kui veel endas kindel pole, siis pane kaitsmed ka. Häbeneda pole vaja, sest vigane olla on väga halb.

Kindlasti ära esimestel sõitudel liiga kiirusta, muidu võid juhtivuse kaotada ja kraavi sõita. Aga kui sa juba oskad, siis proovi erinevaid trikke ka. Mulle meeldis teha ringe ümber oma telje ja kaheksaid joonistada, ja nii kiiresti sõita kui saab. Mida kergem sa oled, seda kiiremini uforatas sõidab. Ja seda kauem, sest ei pea energiat peki vedamisele kulutama.

Alguses on raske uforattaga kiirendada ja aeglustada, aga varsti käib see nagu lupsti! Kui sa liiga kiiresti sõidad, hakkab pedaalide vahel asuv aku tuli vilkuma ja hääl muutub valjemaks. Kui sa häälest välja ei tee, võid jälle kukkuda. Sellepärast peabki kiiver peas olema. Ma soovitan esimesi sõite teha murul, sest kukkumine ei ole siis nii valus.

Kui sa sõidad tasakaaluliikuriga, siis ei tohi telefoni näppida ega süüa ega juua. See on väga ohtlik. Mõtle et sa oled nagu autojuht. Või kui sul on jalgratturi luba, siis see on sama asi: sa pead sõitma et ise jääd terveks ja teisi inimesi ei sega.

ISA JA EMA VÕIVAD AUTO MAHA MÜÜA

Uforattaga sõitmine on lahe kuid mina tüdinesin sellest üsna varsti ära. Sellepärast, et ma elan peaaegu maal, ja meil on kogu aeg sõpradega midagi teha. Me käime jalgratastega sõitmas ja matkamas ja kõigil ei ole hoverboardi ka, siis üksinda on igav teistest kiiremini sõita.

Mu sõbranna rääkis, et tema isa ei osta talle elektrirula sellepärast, sest arvab, et see teeb laisaks ja paksuks. Ei ole ju nii. Uforatas on väga hea iga päev linnas sõitmiseks. Sa saad igalt poolt ise kooli ja trenni ja koju tagasi ja ei ole vaja vanematel autoga trügida. Ööseks paned uforatta laadima ja hommikul jälle sõidad.

MPman G1 tasakaaluliikuriga saab sõita isegi siis, kui pole sile asfalt. Ma sõitsin näiteks Käsmus metsa vahel ka sellega. Aga sa pead arvestama, et igal juhul tulevad kriimud ümbrise peale, aga see ei sega sõitmist. Uforatas on rohkem mõeldud asfaldil sõitmiseks.

See on mure, et väiksemad lapsed ei jaksa ise uforatast tõsta. Siis vanemad saavadki aidata ja ka sõitma õppida. Linnalapsele on tasakaaluliikur väga vajalik asi: see võtab kodus vähe ruumi, sellega saab sõita iga päev kuni talveni, autot pole vaja, see on keskkonnasõbralik.

Kui uforatast korralikult hooldada, iga sõitmise järel kuivaks teha ja liivast ja mudast ära puhastada, siis peab see kauem vastu ka. Mina jäin oma esimese testi-ufoga rahule. Kui ma linnas elaksin, siis ma nuiaksin vanemaid niikaua kuni nad mulle selle  ostaksid.

Siit saab otse uforatta poodi

[dropcap]! [/dropcap]Heal lapsel mitu nime. Eesti keeles võib hoverboardi mitut moodi nimetada: hõljukrula, uforatas, tasakaaluliikur, e-rula, elektrirula, laud, elektrilaud, e laud, jne. jne. Ei nimi sõidukit riku, paneme pekid põlema!

Linnalapse jaoks on tasakaaluliikur ideaalne

Pildid ja video: Ylle Rajasaar

blank

Tuul on kõige noorem acceleristade seas. Esialgu ei ole tal veel jalgratturi lubasidki, aga sõita oskab ta rattaga hästi. Lisaks leludele, ratastele, kärudele, on Tuul äge autosid hindama. Ta on suurepärane jutustaja, mistõttu tema lood on põnevad lugeda. Tütarlapse vaatenurk kõigele, millega saab sõita- siin see on!

KOMMENTEERI SIIN