Pilk peale, käsi külge – Sony WF seeria kõrvaklapid

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Kui maailma kõige ilusama leviala ehitanud mobiilsideoperaator Radiolinja Eesti alustas ligi veerand sajandit tagasi reklaamikampaaniat „Hüvasti, pikad juhtmed“, siis arusaadavalt kutsuti üles loobuma lauatelefonist ning vahetama see uue mobiili vastu.

Kuigi viimane oli loomulikult nuppudega ning pilti tehti reeglina filmilindile, oli sinihammas tehnoloogiana juba olemas ning mõne aasta järel jõudis ka telefonide standardvarustusse. Autoroolis mobiiliga rääkimise eest ootas vahelejäämise korral aga trahv.

Sada kolmkümmend aastat ajalugu

Trahvi vältimiseks oli peamine soovitus mõistagi käed-vabad süsteem, mis esialgu koosnes juhtme ja mobiiliga ühendatud kõrvaklapist või -klappidest ja mikrofonist. Selline lahendus toimis üllatavalt kaua, enne kui autosse sisse ehitatud süsteemid need välja tõrjusid.

Praegu standardsena tunduv lahendus mõned aastad tagasi seda veel polnud ning ka muusika individuaalseks kuulamiseks tundus kõrvaklappide juhtmega ühendamine igati loomulik – saavad viimased ju tänavu tervelt 130 aastat vanaks!

Nii soliidse vanuse juures on raske uskuda, et juhtmevabad kõrvaklapid on sellistena, nagu neid hetkel tunneme, ainult pisut üle viie aasta vanad. 2016. algas nende plahvatuslik levik ning kõik tõsiseltvõetavad elektroonikatootjad lisasid need peatselt oma tooteportfelli. Ka Sony polnud siin erandiks ning seekord saabusid meie lühikesse testi lausa kahed juhtmevabad klapid – WF-XB700 (vasakul) ja WF-SP800N (paremal).

Arvestades, et tänapäeval võiks paljude tarbijate arvates auto kapoti all olla mootori asemel ka kaks telliskivi (peaasi, et liigub!) ning oma mobiiltelefoni tehnilistest andmetest ei tea kasutaja reeglina üldse midagi, on selge, et numbritega (välja arvatud hinnanumber!) ka kõrvaklappide häid ja halbu külgi välja tuua enamike inimeste jaoks ei õnnestu. Ei püüa seda teha meiegi, räägime vaid lihtsatest ja kõigile arusaadavatest omadustest.

SP800N on selgelt sportlikum

Alustame loomulikult disainist, sest enamik ostuotsuseid tehakse ju peamiselt visuaali põhjal ning ilu on teadupärast vaataja silmades. Sony on läinud peavoolust eristumise teed ning pole proovinud enda jaoks mugandada õunafirma kujustust, vaid on pigem jäänud truuks algsele viie aasta tagusele stiilile.

Kui XB700 on väiksem ja ümaram, siis SP800N on harjumatult massiivne, ulatudes kõrvast kaugemale välja. Ilmselgelt kaldub õrnema soo esindajate eelistus selle valiku juures esimese poole – seda kinnitasid nagu ühest suust kõik meie testijad. Mehi klapi suurus eriti ei häirinud ja ostueelistust ei kallutanud.

Disain määrab aga järgmise üliolulise aspekti – kasutusmugavuse. Veidigi aktiivsemal liigutamisel kõrvast maha kukkuv klapp tähendab heal juhul tüütut üleskorjamist, halvemal juhul aga sellega hüvastijättu, sest midagi pole üles korjata. Siin on WF-SP800N omas elemendis – kõrva ja korpuse vahel olev kaar fikseerib klapi kindlalt kõrva nii, et seda võib rahuliku südamega spordiklapiks nimetada.

Lisame siia juurde IP55 tasemele vastava tolmu- ja niiskuskindluse ning tundub, et tegu on peaaegu ideaalse juhtmevaba kõrvaklapiga aktiivse eluviisiga inimesele. Ka WF-XB700 puhul on püütud erinevate disainivõtetetega täiustada kõrvas püsimist, kuid eelmise vastu ta loomulikult ei saa.

Mõlemad kõrvaklapid peavad tootja andmetel vastu 9 tundi pidevat toimetamist. See on sedavõrd pikk aeg, et ei jõudnudki lõpuni oodata, kas klapid tõesti nii kaua töötada jaksavad, enne sai nad ikka laadima pandud. Oluline on, et see üheksatunnine vastupidavusaeg saavutatakse WF-SP800N puhul sisselülitatud mürasummutuse korral ning ilma selleta kestavad nad lausa 13 tundi!

Siin määrab hind funktsionaalsuse – WF-XB700 mürasummutuse funktsiooni ei paku ja niiskuskindlus vastab IPX4 standardile. Karbi laadimine käib vaid juhtmega ning kontaktivaba suhtlust ses osas ei pakuta. Samuti on mõlema (eriti WF-SP800N) laadimiskarp üsna suur ning ses osas on nii mõnedki konkurendid lähenenud ruumikasutusele optimaalsemat teed pidi.

WF-XB700 lööb hinnaga

Heli kvaliteedi üle keegi ei nurisenud, kuid midagi erilist ka välja ei toodud. Arusaadav, suured Sony 1000XM3s klapid annavad väiksematele silmad ette nii mürasummutuses kui helikvaliteedis, ent arvestades striimitava muusika tavapärast kvaliteeti tasanduvad erinevused marginaalseks.

Bass on aga sedavõrd võimas, et siin paremat tahta oskavad vaid väga vähesed. Mõlema kõrvaklapi sagedusala on 20 Hz kuni 20 000 Hz, mida on rohkem, kui inimkõrv tegelikult kuuleb.

Ja lõpetuseks sageli tähtsaimast – hinnast. See võib osutuda otsustavakski, sest WF-XB700 võib leida võrreldes WF-SP800N ligi kaks korda soodsamalt ning siin tõuseb ta hinnatundliku kliendi esimeseks valikuks, andes silmad ette nii Jabra kui Samsungi konkurentidele. Klapid on leitavad vastavalt alla saja ning kahesaja euro hinnaklassis, klappide kohta saab rohkem lugeda siit.

Fotod: Sony

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.