Viis pluss üks lihtsat nippi, kuidas teler lapsesõbralikuks muuta

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Koolivaheaeg on ukse ees ning vanemad peavad oma võsukestele leidma tegevust ajaks, mil nad ise tööl rabavad. Elisa jagas viis nippi, kuidas teler lapsesõbralikuks muuta. Lisame loetellu omalt poolt veel ühe, kõige tähtsama.

Üks korralik teler on paljude jaoks lahutamatu osa kodusest mõnusast äraolemisest ning tähtis kaaslane kodus koolivaheajal üksi igavlevatele lastele. Sinine ekraan pakub nunnu sisu kõrval ka sellist, mida laste silmad nägema ei peaks. Kuidas oma lapsi ebasobiva sisu ja teleri ees juurviljastumise eest kaitsta?

LAPSELUKK PEALE

Esmalt tasub üle vaadata, kuidas laps telerit kasutades õige sisuni suunata. Siin aitavad hästi erinevad PIN koodid ja lapselukud, mida on võimalik enamikele tänapäevastele teleritele paigaldada.

Kuna sätted on iga tootja seadmel erinevad, siis tasub otsida seadistusi nimega „Lapselukk“, „Vanemlik järelvalve“ või inglise keeles „Parental controls“.

Tegu on lahendustega, mis lubavad kas teatud kanaleid või kogu sisu vaatamist üldiselt piirata PIN koodiga, seega saab laps sellele ligipääsu vaid juhul, kui lapsevanem koodi sisestab.

SISU ÜHES KOHAS

Kuna tänapäeva teleteenuse pakkujate kanalivalik on väga lai, siis tasub eelistada selliseid keskkondi, mis muudavad lapsele sobiliku sisu leidmise ja koondamise võimalikult lihtsaks.

Elisa näitel on kogu sisu jaotatud maailmadesse, kus ka lastele mõeldud hariduslikud saated, loodusfilmid ja multikad on koondatud ühtsesse lastemaailma.

Iga saadet ilmestab pilt koos põhitegelastega, seega tunneb laps enda lemmiksaate kerge vaevaga ära ja selleks ei pea lapsevanem koguaeg kõrval seisma ega laps ise veel lugedagi oskama. Teisalt saab lapsevanem olla kindel, et pisemad pereliikmed juhuslikult sobimatu sisu peale ei satu.

SELGITA JA SUHTLE

Kuigi erinevad keelud, maailmade loomine ja PIN koodid võivad tunduda efektiivsed, siis ei tohi unustada põhilist – lapsega suhtlemist.

Teinekord piisab lihtsast selgitusest, milline sisu peaks pisemal pereliikmel ehk nägemata jääma ja miks. Või ka vastupidi, suunamine vägivallavabade multikate või harivate saadete juurde on esmajoones lapsevanema ülesanne.

Mida vanemaks lapsed saavad, seda enam hindavad nad tõenäoliselt seda, kui neile keeldude asemel selgitatakse ja suunatakse. Ka telerist nähtu üle huvi tunda ning seda koos lapsega arutada on tore viis ühist aega veeta ning ka sobiva sisu juurde suunata.

TELER KINDLALE ALUSELE

Paroolide ja maailmade maailmas võib vahel meelest minna, et lisaks tarkvaralisele poolele, peab teler tuppa olema asetatud turvaliselt.

Tänapäeva telerid on suured ning inimesed soetavad endale aina suuremaid ekraane. Üldiselt jäävad inimeste ostetud telerite ekraanid juba 55-tolli juurde ning tihtipeale valitakse isegi veel suuremaid.

Seega kui näiteks teler on asetatud suhteliselt väikese jala peale, muutub see kergest ebastabiilseks ning võib mänguhoos ümber kukkuda.

PIIRITLE AEG

Kui lapsevanemad on tööl ning lapsed vaheajal kodus, tuleks eelnevalt kokku leppida telekavaatamise aeg. Näiteks, et teleri vaatamiseks on ette nähtud poolteist kuni kaks tundi päevas.

Samuti on hea kokku leppida, milliseid saateid vaadata – olgu selleks hariv teadusvõistlus “Rakett69”, lõbusad multikad, noorteseriaalid või hoopiski loodusdokk.

UNUSTA TELER

Ja nüüd siis viis pluss üks soovitus: väljas on värske õhk ja linnulaul. Loodetavalt on lapsel jalgratas, rulluisud, rula või lihtsalt kaks jalga ning palju fantaasiat: lase laps õue! Teler võib nurgas seista tummalt või võib selle üldse annetada Uuskasutuskeskusele.

Liiga palju telerivaatamist kaheaastasena võib negatiivselt mõjutada lapse edasist arengut, leidsid teadlased oma uurimuses. Sellest selgus, et teleri ees veedetud aja pikkus on seotud akadeemiliste, sotsiaalsete ja terviseprobleemidega kümneaastasena.

Näiteks seostub liiga palju telerivaatamist väiksema osavõtuga klassitegevustest, vähema sporditegemisega nädalavahetustel ja suurema tõenäosusega sattuda neljandas klassis koolikiusamise ohvriks. (Loe siit edasi)

Telerivaatamine põhjustab lastel ja noortel diivanikassi sündroomi, kasvatab kehakaalu, teeb agressiivseks ja apaatseks, tõstab kolesteroolitaset, vähendab toimetulekuvõimet, tekitab juurviljastumist ehk intellektipuude – kui palju on vaja veel teaduslikke põhjendusi, et see helendav ekraan koos kõigi muude nuhvlite ja vuhvlitega aknast välja visata?

Äkki hakkaks elama ja ei püüaks Elisa muidu nii toredaid soovitusi punktuaalselt täita? Suur inimene tehku mis tahab, aga laste eest me vastutame. Minge õue, laiskurid!

Alusmaterjal: Elisa

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.