Vahelduseks võtsime autode kõrvale ka midagi teistsugust – praeguse elukorralduse juures ja kodukontorist töötades ei saa unustada seda, kui oluline on monitor, mille ees suure osa tööpäevast veedad ning võimalik, et ka filmi vaadates või mänge mängides lõõgastud.
Seega kui AOC esindaja pakkus võimalust proovida moodsamat mängurimonitori, haarasin sellest hea meelega kinni. Lihtne on oma olemasolevasse “tööjaama” kinni jääda ning unustada, et see võiks veelgi parem olla.
Enne arvustamise juurde liikumist tuleb välja tuua mõned olulisemad funktsioonid ja arvud. Konkreetse mudeli nimi pikalt välja kirjutades on AOC Gaming CQ32G2SE. See on 31,5-tollise diagonaali ja mattekraaniga kumer LED-monitor, mille ekraani värskendussagedus on harjumuspärase ja levinud 144 Hz asemel 165 Hz ja reageerimiskiirus 1 ms (MPRT, mitte grey-to-grey), vaatamisnurk on 178 kraadi.
Kui Sinu arvuti on nii võimas, et värskendussagedusest maksimumi võtta, ei ole see vahe väga märgatav. Kui aga nt 60 Hz sülearvutiekraanilt 165 hertsi peale kolida, on see juba täiesti teine maailm – jällegi, eeldusel, et riistvara on selle ära kasutamiseks tasemel.
AOC monitori QHD resolutsioon ehk 1440p ehk 2560×1440 pikslit on samuti vägagi märgatav, kui oled harjunud samm altpoolt leitava, enimlevinud FullHD-ga (1920×1080). QHD on FHD-ga võrreldes 1,77 korda parem resolutsioon, mis on täiesti silmnähtav. Monitoril on ka kaks sisseehitatud 5W kõlarit, kaks HDMI 2.0 liidest, DisplayPort 1.2 ja 3,5 mm väljund kõlaritele või klappidele.
nVidia G-Synci ei toetata, kuid AMD FreeSynci küll. Monitori välisservad on väga õhukesed, et mitme kuvariga “mängujaama” korral minimaalselt häirida. Hinnaklassi mõttes sihitakse bang-for-bucki pakkumist – vähem kellasid-vilesid, ca 350€ hinnalipik.
Üles sättimine ja esmamulje
Praegusel ajajärgul tahavad igasugused uued vidinad tihti arvutisse (halvemal juhul ka paralleelselt telefoni ja kes teab kuhu veel) mingit oma tarkvara ja rakendust tirida, et oma täielik funktsionaalsus saavutada. Selles valguses on värskendav, et AOC puhul on üles sättimise järjekord järgnev: jalg klõpsuga külge, kastist välja, lauale, juhtmed sappa ja kõik.
Kuivõrd testarvuti on MSI “kaasaskantava lauaarvuti” tüüpi suur rüperaal, siis enamasti jätsin juhtme arvutile taha ja lülitasin mõlemad paralleelselt välja ja sisse. Tervitatav on see, et pärast üles sättimist ei pea arvutit ja monitori käivitades juhtmeid korra lahti võtma, et masinatele meenuks pilt kohe välisele monitorile saata – vanemate monitoridega on selline “mäluvärskendus” tihti vajalik.
Meeldiv on ka see, et monitori disain ei ole karjuv – mingil põhjusel tunduvad paljud tootjad mõtlevat, et kui vidin on kasvõi natuke mängurifookusega, vajab see punaseid detaile (automaailma paralleel on punased kontrastõmblused IGAL POOL), punast (või miks ka mitte värvi vahetavat) taustvalgust ja nurgelisi detaile. AOC pole sellistele profaansustele õnneks raha raisanud ning need kaks punast noolekest monitori taga ning triip jala peal on ka kõik – ja need saab täiesti peitu jätta.
Ka ekraani kumerus ei ole liiga jõuline või märgatav, mõjudes normaalsel kaugusel istudes täiesti orgaaniliselt.
Särab ikka mängides
Üldised tähelepanekud töötegemise kõrvalt – pilt on üliselge ja suurema resolutsiooni poolt juurde antav “maa” väga teretulnud, valged ja mustad on väga puhtad ja sügavad, valge taustaga failide scrollimine ei vilguta ekraani ega väsita silmi, kõlarid on normaalsed – ja sinna märgatavad erinevused eelneva “tööjaamaga” ka enam-vähem jäävad. Kuigi töötegemiseks just oma suuruse ja selguse tõttu mugav, särab see monitor ikkagi mängides.
Monitori testimiseks sai peamiselt proovitud nii 2020. aasta tempokat tulistamismängu Doom Eternal, mis sobib oma suurepärase optimeerituse tõttu suuremate kaadrisageduste testimiseks, ja 2021. lõpus välja tulnud automängu Forza Horizon 5.
Esimesed tähelepanekud – hoolimata sellest, et harjumuspärase pildikvaliteediga mängimise jätkamiseks pean pisut kaadrisagedust ohverdama (Doomi puhul 110 pealt ca 80 kanti, Forzas lausa 70 kandist 50 peale), on selge ja sügav pilt seda väärt.
Doomis eelistan varsti siiski pisut kvaliteeti alla tuua, kuna kiire tegevuse tõttu on kaadrisagedus ja selle tõttu kasvav reaktsioonikiirus olulisem. Forza aga jääbki hoolimata madalamast kaadrisagedusest maksimumgraafikale, et ilusaid ja detailseid vaateid nautida. Iga asi vastavalt eesmärgile!
Doomis pildikvaliteeti maha keerates on kõrgema kaadrisageduse wow-efekt sarnane sellele, kui kunagi 60 Hz monitoriga läpakalt praegusele, 120 Hz monitoriga arvutile kolisin. Siidine, ilma värinate ja vilkumiste ning “rebenemiseta” pilt on kiire tegevuse nautimiseks ülihea, reaktsioonikiiruse osas ma aga vahet ei taju – hüpe pole piisavalt suur.
Paar väikest puudust on ka
Monitoril on sisse ehitatud kolm erinevat mängimise jaoks mõeldud pildirežiimi (FPS, RTS ja Racing), kuid pigem tasub endale sobivad profiilid ise valmis teha – olemasolevad keeravad heledust silmipimestavalt peale, muudavad värvitemperatuuri ning objektide servad teravalt pikseldatuks. Mingit eelist see näiteks PUBG-is vastaste kauguses tuvastamisel ei andnud, ainult väsitas silmi.
Oma profiili kokku pannes tasub silmas pidada, et Low input lag oleks sisse lülitatud, et arvutiga antav käsklus võimalikult kiirelt ka ekraanil toimuks – lisaks eelisele teiste inimeste vastu peetavates mängudes on ka üldine tunnetus parem. Muu on juba puhtalt isiklike eelistuste küsimus.
Samal teemal jätkates saaks üks asi veel parem olla – monitori all servas olevad nupud. Need pole kuidagi valgustatud ega üksteisest tekstuurselt eristatavad. Nii nupud ise kui nende vahele jääv tühi maa on täpselt nii mittemidagiütlevad, et algselt saab mitmeid valesid või fantoomvajutusi tehtud. Kõigega harjub, kuid saaks ka paremini.
Kokkuvõtteks
Hoolimata pisipuudustest on suure monitoriga töötamine ja õhtuse jõudehetke saabudes mängimine väga mugav ja mõnus. Kuigi esialgne reaktsioon on uutele vidinatele sõrad vastu ajada (“Mul on arvutil ju suur ekraan! Kõik saan tehtud! Pole midagi uut vaja! Ei viitsi juhtmemajandusega tegeleda!” jne), on see mulle teine kord, kui pärast järele andmist eelised nii ilmselged on.
Kellel võiks sellist monitori vaja minna? Pragmaatiliselt võttes ikka neil, kes ka mänge mängivad ning kelle hetke masinapargiga võrreldes on see tuntav kvaliteedihüpe. See monitor on võimekas mitme ülesande täitja ning sobib siis, kui Sul pole (mõtet osta) eraldi töö- ja mängumonitori.
Minu jaoks õigustaks seda monitori just hüpe FHD-lt QHD ning suurema ekraani peale – aga näiteks hüpe olemasoleva 120 Hz pealt 165 Hz peale ei ole tegelikult oluline, kuna ma ei mängi ühtki oma mängu selliste seadetega, et päriselt üle 120 FPS-i kätte saada, seega monitori värskendussagedus ei ole kuidagi pudelikaelaks.
Hind pole pakutavat arvesse võttes teps mitte paha – tabatud on täpselt õiget märki. Pole vaja lisada mõttetuid kellasid, vilesid ja tulesid (olgu, nuppudele võiks mõne dioodi siiski leida) – klient eelistab pigem kiiret reaktsiooniaega, kõrget värskendussagedust, selget pilti, mugavat kasutuskogemust ning mitut ülesannet täita suutvat universaalsõdurit. Üdini positiivne, et seda on mõistliku hinnaga ka võimaldatud!
CQ32G2SE monitori kohta näeb rohkem infot siin.
Fotod: autor, AOC
