Ilusate ilmadega Ă”ues olla on fun. Jalgratturid, tsiklistid, rannavolletajad, suplejad – neil kĂ”igil on enamasti endaga kaasas nutitelefon. Selle lĂ”hkumiseks on Ă”ues sada kreatiivset vĂ”i vĂ€hemloomingulist vĂ”imalust. Jagamegi nĂ”u, kuidas oma nutitelefoni vigastuste eest kaitsta.
KĂ”ige enam kipuvad telefonid kaduma vĂ”i erinevaid kahjustusi saama suvisel puhkuseperioodil, mil inimesed tavapĂ€rasest enam ringi liiguvad ning veemĂ”nusid naudivad. Selleks, et ebameeldivaid ĂŒllatusi vĂ€ltida ja telefonita istuda, vĂ”iks sĂ”lmida nĂ€iteks Seadmekindlustuse.
1. KASUTA SILIKOONĂMBRIST
Seadme kukkumisest ja muljumisest tekkivate vigastuste eest saab seadet vĂ€liselt kaitsta kaitseklaasi ja ĂŒmbrisega, mis on soovitatavalt silikoonist.
Kaitseklaas ei kaitse siiski ekraani pideva ja pikaldase surve eest ning laigud ja triibud vÔivad ka sel juhul tekkida. Pigem kaitseb kaitseklaas terava pÔrutuse vÔi löögi eest.
VĂ€liselt vĂ”ivad (silikoon)ĂŒmbris ja kaitseklaas vigastuse kĂŒll Ă€ra hoida, kuid kukkumisest tulenev pĂ”rutus vĂ”ib mĂ”jutada vĂ€ga Ă”rnasid sisekomponente.
SilikoonĂŒmbris on plastikĂŒmbrisest parem, kuna pehme silikoon hajutab kukkumisest tekkivad pĂ”rutust paremini ning on suurem tĂ”enĂ€osus seadme terveks jÀÀmisel Ă”nnetusjuhtumi puhul.
2. ĂRA VĂTA TELEFONI KAASA
Lisaks vÀlisele kaitsmisele on mÔistlik mÔelda lÀbi, kas telefoni on tarvis alati vannituppa kaasa vÔtta, kus juhtub samuti uskumatult palju Ônnetusi, vÔi mitte.
Samuti on mÔistlik telefoni laadides asetada see turvalisse kohta, kus pole ohtu juhtme taha komistada vÔi seadmel vibreerides maha kukkuda.
3. HOIA LAPSED OHUTUS KAUGUSES
Tihti antakse nutiseadmeid ka vÀikelastele, et neist rahu saada. Tited aga ei tunneta, kui habras telefon tegelikult on.
SeetÔttu pole midagi imestada, kui kasvamas on ka nende ekraanikahjustuste hulk, mis on tekitatud vÀikelaste poolt, kes topivad nutitelefoni suhu, pillavad selle kÀrust maha vÔi muljuvad ja löövad vastu plastmassist mÀnguasju.
On ka juhtumeid, kus kliendi teada pole telefon pÔrutada saanud, kuid hiljem selgub, et seadet on kasutanud laps, kes telefoni kÀest libisemisest pole julgenud rÀÀkida.
4. VAATA KUHU SA ISTUD
Telefonid kukuvad ja saavad muljutud eelkÔige hooletusest. Tihti ei pöörata vÀikestele löökidele piisavalt tÀhelepanu, kuna seade on pÀrast nÀiliselt töökorras.
Löögi jÀrel vÔivad tekkida mikrovigastused, mis mÔnel juhul hakkavad mÔjutama seadme kasutamist ja normaalselt funktsioneerimist alles pool aastat hiljem.
Muljutud ekraanide puhul on iseloomulikeks vigastusteks vÀrvilised laigud vÔi triibud ekraanil, vÀrelev vÔi must pilt ning surnud pikslid. Telefone on katki muljutud nii asju tÀis kÀekotis, peolauas kukkunud klaasi vÔi taldrikuga kui ka kallistades.
5. ĂRA KUKUTA NUTITELEFONI
Markantsemad kukkumise nÀited on, kui telefon unustatakse auto katusele ja alustatakse sÔitu. Harvad pole ka juhud, kui telefon kukub maha just voodist vÔi komistatakse laadimisjuhtme taha.
Allikas:Telia, Tele2. Pilt: Pixabay
