Esmaspäev, 18. märts 2024
Meie lugeja küsib, kuidas saaks ta eemaldada oma andmed kõikidest otsingumootoritest. Andmekaitse Inspektsioon annab siinkohal täpse selgituse, millal on õigus nõuda andmete eemaldamist ja juhendab, kuidas seda teha.

Nagu igal asjal on oma hea ja halb külg, on seda ka infomaailma põhitegijal- otsingumootoril, mis leiab üles kõik avalikud võrgulehed ja kajastab nende sisu.

Kuna osa infost moodustavad inimeste isikuandmed, võib mõni inimene ainuüksi juba oma nime ja sünniaega otsingumootorist nähes tunda privaatsuse riivet ning leidub neidki, kes tahaksid teha kõik selleks, et internetist mistahes isikuandmed maha võtta.

Tsitaat elust enesest: „Pole ju teiste asi, et minu koer toob koju medaleid ja jooksen oma vanusegrupis kõige kiiremini.“

Esimene samm: pöördu avaldaja poole

Olukorras, kus otsingumootor toob välja võrgulehel avaldatud inimese andmed, mida asjaosaline ei soovi seal näha, tuleb esmalt pöörduda andmete avaldaja poole ehk võtta ühendust võrgulehe pidajaga.

Näiteks vana töökoha võrgulehelt soovivad paljud endised töötajad oma andmeid kustutada ja seda soovi saab täita vana tööandja.

Vahest võib olla inimestel igati õigustatud kahtlus, kas andmed üldse pidid olema avaldatud. Sel juhul on aitab kui taaskord teha pöördumine võrgulehe pidaja poole ja otse küsida, millisel eesmärgil ja mis õiguslikul alusel isikuandmed on avaldatud.

Mis on avalik huvi?

Kui tegemist on seaduse või ajakirjanduse sätte (avalik huvi) alusel avaldatud andmetega, ei saa alati andmete kustutamise nõude täitmisele loota.

Ajakirjanduslik säte tähendab, et kui kaalukausi vaeb üles avalik huvi, ei pruugita sooviga arvestada. Kuid alati peab ajakirjanduse sätte kasutamisel olema arvestatud ajakirjanduseetika koodeksiga.

[wiki base=”ET”]Avalik huv[/wiki]i (ka avalikkuse huvi, üldine huvi) on ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustustes eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahju.

Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne.

Allikas: Wikipedia

Loe ka Aalo Kukk’e magistritööd (2014.a)
“Avaliku huvi mõiste sisustamisest karistusseadustikus ja kriminaalmenetluses”

Millal pead oma soovi põhjendama?

Kui õiguslikku alust ja eesmärki andmete avalikuna hoidmiseks ei ole, on inimesel õigus nõuda avaldajalt oma isikuandmete kustutamist. Pärast muutuse tegemist võrgulehel uuendab ka otsingumootor end teatud ajaga.

Alati võib ka otse otsingumootori poole pöörduda, kasutades selleks ette antud vormi (vt. allpool). Kui inimene pöördub otse, peab ta arvestama, et otsingumootor ootab põhjendamist ja tõendamist, miks kellegi andmed peaks kustutama.

Isikuandmete kaitse üldmäärus annab võimaluse nõuda ka andmete töötlemise piiramist. See tähendab, et inimene saab nõuda oma andmete mittekuvamist ja seda kas võrgulehel või otsingumootoris. Igal juhul tuleb olla valmis põhjendamiseks ja kui vaja siis ka tõendamiseks.

Andmete avaldaja otsing

Tee kindlaks, kes on andmete avaldaja või milliselt veebilt andmed on pärit. Kui lehe omanik ei ole teada, siis võrgulehe registreerijat on enamasti võimalik tuvastada kasutades erinevaid whois-otsinguid:

https://www.whois.com/whois
https://uk.godaddy.com/whois
.ee domeenide puhul www.eis.ee
.eu domeenide puhul www.eurid.eu

Miks andmed on avaldatud?

Uuri välja põhjus, miks andmed on avaldatud. Igal avaldamisel peab olema eesmärk. Näiteks, kui on avaldatud foto tagaotsitavana politsei veebis või ajakirjanduses, on avaldamisel eesmärk inimene üles leida. Kui inimene on üles leitud, kaob ära avaldamise eesmärk.

Nüüd kui tead avaldajat ja põhjust, miks on andmed avaldatud, hinda olukorda edasise sammu astumiseks. Õigus andmed kustutada on reeglina Sinu poolel, kui andmete avaldamisel pole olnud seaduse sätet või eesmärki või on see juba täidetud.

Millal võib nõuda andmete eemaldamist?

Võid olla kindel, et isikuandmete kaitse põhimõtted annavad inimesele õiguse olla unustatud nende andmete osas, mida enam ei ole vaja või mis on avaldatud seadusevastaselt.

Lisaks on sul õigus andmete töötlemist piirata, näiteks ei pea olema avalikkusele teada, millises lasteaias või koolis oled käinud.

Andmete töötlemise piiramine on ka oma nime initsiaalide vastu asendamine, mis teinekord on hea lahendus, kui ilmtingimata on vaja mõnda dokumenti avaldatuna hoida.

Töötlemise piiramine on hea võimalus leida kompromisslahendus andmetöötleja ja inimese vahel, s.t andmeid saab edasi kasutada, aga need ei ole leitavad otsingumootorist.

Kui leiad, et sul on õigus saada unustatuks ehk avalikkusele nähtavad andmed kustutada või nende töötlemist piirata, pöördu avaldaja poole.

Selleks tuleb võtta ühendust veebikülje omanikuga, teisisõnu andmete algallikaga ning talle põhjendada, miks nii arvad. Kui näed, et avaldamine on olnud ebaseaduslik, ole valmis seda ka tõendama.

Otsingumootorile avalduse kirjutamine

Otsingumootor uuendab end peale muutusi reeglina ise, aga selleks, et olla täiesti kindel, et soovimatu teave saab internetist maha võetud, pöördu oma sooviga otse otsingumootori poole.

Siit leiab kolme otsingumootori taotlusvormid

Google vorm
Bingi vorm
Yahoo vorm

Kaanepilt: Pixabay. Allikas: Andmekaitse Inspektsioon

KOMMENTEERI SIIN