blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

airBaltic vaikis sellest, et on kahe aasta jooksul 50 korral A220 mootorit vahetanud5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
15. oktoobril teatas Swiss, et jätab Airbus A220 lennukid maale mootorite lisakontrolliks. Läti lennufirma airBaltic, mis kasutab 20 sama tüüpi lennukit, teatas seepeale, et olukorda jälgitakse, aga ei nähta vajadust lende peatada, sest kasutusel on “teist tüüpi” mootorid. Seda, et “teist tüüpi” P&W mootoreid on tulnud 50 korral vahetada, AB vastuses ei maini.

Swiss ei ole ainuke lennufirma, mis on Airbus A220 tüüpi lennukite mootoritega hädas. Sarnaseid intsidente on ette tulnud peaaegu kõigil lennufirmadel, kes seda lennukitüüpi kasutavad.

Ja kasutavad lisaks Swissile ja AB-le Korean Air, Air Tanzania, Delta Air Lines ja Egypt Air. Tootja kinnitusel on tänaseks tarnitud 90 A220 lainerit, airBaltic on Swissi järel oma 20 olemasoleva A220-300ga Euroopas suurim klient. Delta põhipargi moodustavad väiksemad A220-100 lennukid.

airBaltic ei näe massiliseks lisakontrolliks vajadust

Reutersi andmetel seisab A220 lennukitele mootoreid valmistav Pratt & Whitney silmitsi uute kontrollidega, mis on vajalikud, et tõestada, nende toodetud mootorid on töökindlad ja turvalised.

Pratt & Whitney kõneisik ütles, et on andnud soovituse kõigil Airbus A220 lennukite kasutajatel üle kontrollida PW1500G tüüpi mootorid. Lisaks peavad mootoritele lisakontrolli tegema ka Embraer 190/195-E2 kasutajad.

Tegemist pole sugugi mitte tootjapoolse initsiatiiviga vaid loogilise reaktsiooniga FAA (Ühendriikide föderaalne lennunduse järelevalve) 10. septembri juhisele, mis kohustas kõik PW1500G ja PW1900G tüüpi mootoreid üle vaatama.

Oma eilses pressivastuses teatas airBaltic, et jälgitakse olukorda, aga lende ei peatata, sest nende lennukites on kasutusel “pisut teist tüüpi mootorid”. Väike vahe tõesti on: Swiss kasutab oma A220-l võimsaid PW1524G mootoreid, AB PW1521G-3 ja Delta PW1519G turbofan-mootoreid.

Samasuguse ümara vastuse annab ameeriklaste Delta Air Lines, mis opereerib ühtekokku 25 A220ga: “Lennud toimuvad plaanijärgselt, kontrolli teostatakse rutiinselt.”

Mitmeid vahejuhtumeid A220 mootoritega

Swiss on raporteerinud vähemalt kolmest järjestikusest intsidendist. Aga see tundub et on jäämäe veepealne osa.

2014. aastal teatas Kanada transporditurvalisuse nõukogu vahejuhtumist Bombardier CS100 (nüüd Airbus A220-100) PW1524G mootoriga Montréali rahvusvahelisel lennuväljal, kus mootor maapealse testimise käigus süttis põlema. Keegi viga ei saanud, aga lennuk läks mahakandmisele.

28. detsembril 2018 raporteeris Korean Air intsidendist A220-300 lennuki mootoriga: Busanist Nagoyasse teel olnud lennuki turbofan ütles 25. sõiduminutil üles.

Selgi korral lõppes kõik õnnelikult, lennuk maandus Busani rahvusvahelisel lennuväljal, keegi meeskonnast ega 64 reisijast viga ei saanud.

Tänavu 27. septembril pöördus Air Tanzania A220 tagasi Mwzanasse mõni minut pärast seda kui oli alustanud teekonda Dar es Salaami. 7500 jala kõrgusele jõudnud lennuk oli sunnitud otsa kohe ringi pöörama mootorivea tõttu.

Varasemalt septembris oli FAA väljastanud juhised (Air Worthiness Directive) A220 lennukite lisakontrolliks, et kinnitada  Pratt & Whitney mootorite turvalisust olukorras, kus mitmed lennufirmad, sh airBaltic on kogenud sarnaseid intsidente.

Ameeriklaste Delta on olnud marurahulik, ehkki tänavu 13. juunil tekkis maandumisel mootoriprobleem ja mindi uuele ringile.

Bombardier C-Series CS-100 (aka Airbus A220) N113DQ lend DL-719 Houstonist New Yorgi La Guardiale, 100 inimest pardal, ei suutnud vasaku mootori probleemi tõttu maanduda ja tegi hädamaandumise JFK 22L rajale.

Kõik läks hästi, keegi viga ei saanud, ringitati vaid 20 minutit, mille käigus mootor õnneks uuesti käivitus, kuigi meeskond oli valmis ühe mootoriga maandumiseks libedale rajale. Keegi reisijatest iseloomustas maandumist kui mööda vihmast treppi allatulekut. Kogu reisi vältel ei olnud tualettruumides ka vett.

Kas airBaltic on jätnud osa loost rääkimata?

Lätlaste airBaltic, mis on Euroopas 20 Airbus A220-300 lennukiga suuruselt teine kasutaja, pole teadaolevalt raporteerinud ühestki mootoriintsidendist, aga ülevaate ettevõtte lennukitega toimunud vahejuhtumitest leiab näiteks aeroinside.com lehelt.

2017. aasta oktoobris jättis AB kõik oma toona veel Bombardier C-Series C-300 nime kandnud 7 uut lennukit paariks päevaks maa peale mootorite lisakontrolliks. Meediasse jõudis see info välisagentuuride kaudu.

Värskeim intsident Airbus A220-300 lennukiga toimus tänavu juulis, kui meeskond, olles just sisenenud Ungari õhuruumi, palus luba tehnilise probleemi ilmnemise tõttu maanduda Budapesti lennuväljal . Lennuk oli teel Chaniast Helsingisse. Viga oli õhumasina kaldtüüris.

2018. aasta 5. augustil asus airBalticu Bombardier C-Series CS-300 (aka Airbus A220) YL-CSE lend BT-732 Bakuu poole teele ning oli saavutanud kruiisikõrguse kui meeskond otsustas parempoolse (PW1524) mootori madala õlisurve tõttu lülitada välja ja naasta Riiga, kus lennuk maandus turvaliselt 18. rajal, umbes 45 minutit peale lennu algust. Lend hilines lennuki asendamise tõttu 5 tundi 20 minutit.

16. oktoobril kirjutas Simpleflying.com, et kahe aasta jooksul on airBaltic välja vahetanud 50 A220 mootorit. Ja ime küll, neil õnnestus lätlastelt saada ka kinnitus, et seda on tehtud:

“airBaltic võib kinnitada, et kahe esimese sisseelamisaasta jooksul on tulnud Airbus A220-300 mootoreid eri põhjustel vahetada 50 korral. Need vahetused sisaldavad plaanipäraseid ja planeeritud asendusi.”

airBalticul on 20 A220-300 lennukit. Mootori massilise vahetamise perioodil oli neid aga vaid 13. Seega on osa lennumasinaid läbinud mootorite vahetamise rohkem kui ühe korra.

Kokkuvõtteks

Mis plaanipärasest remondist või asendamistest tuttuute mootorite puhul saab juttu olla? Palusin airBalticu PR osakonnal kommenteerida intsidente, millest laiemalt ei räägita.

Tahan ka teada, miks on airBaltic otsustasid lende jätkata, kuigi Swiss, viidates FAA juhisele, jättis PW1500 tüüpi mootoritega A220-d maa peale ja laseb neid järk-järgult uuesti lendu, sedamööda, kuidas lisakontroll tehtud saab? Osa vastusest on “erinev mootor”, mida on… koguni 50 korral juba vahetatud.

Ka otsin selgitust, mis teeb AB mootori nii eriliseks ja turvaliseks, võrreldes teiste sama tüüpi lennukite omaga? FAA juhises on toodud välja vajadus, kontrollida kõiki seda tüüpi mootoreid. EASA seisukohta ootame. Niipea kui vastused käes, jagan neid ka lugejatega.

Loe siit uuesti, miks reisijaid teinekord tehnilistest riketest ei teavitatagi

Kaanepilt: airBaltic

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com