Asi selgeks: mis on jugavool, mis laulu- ja tantsupeo ajaks kehva suusailma toob?4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Juuli esimesel dekaadil on ilmad jahedad ja sajused. Laulu- ja tantsupeolistel tuleb varuda vettpidavaid ja sooje riideid, et pikkades proovides, rongkäigul ja kontsertidel mitte külma ja märga kannatada. Kehva suusailma toob Eesti kohalt lõunasse nihkuv jugavool. Mis see täpselt on ja miks ta meie suveilma tuksi keerab?

Jugavool on troposfääri ülaosas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd: 30ndatel ja 60ndatel laiustel sooja ja külma õhu kokkupuutealal kalduvad tõusvad õhuvoolud Coriolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale.

Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab kuni 100 m/s puhuvaid tuuli. Õhu liikumise kiirus jugavoolu teljes maksimaalselt 700 km/h, tavaliselt aga 100-300 km/h.

Jugavool mõjutab Eesti ilma oluliselt. Leheküljel “Ohtlikud ilmanähtused Eestis” on juuli esimesest dekaadist maalitud üpris trööstitu pilt. Alates 1. juulist nihkub Eesti kohal olev jugavool lõunasse (vt. kaart allpool).

Lõunapoolne jugavool toob kehva suusailma

Kui jugavool asub suvel Eestist lõuna pool, siis tähendab see tihtipeale ka jahedamat ja sajusemat ilma. Kui jugavool oleks meist põhja pool, siis oleks ilm soojem ja kuivem. Seekord saab tõeks esimene variant.

Nädala algusest kimbutavad Eestit madalrõhualad, mis toovad mitmele poole sademeid ja paisutavad tuule tugevamaks: esmaspäev oligi väga tuuline ning teisipäeva õhtuks jõudsid tugevad hoovihmad ka Tallinna. Üle Eesti esines ka äikest.

Suurt sooja juuli esimesel nädalal oodata ei ole. Päevased termomeetri näidud jäävad 14-20°C soojakraadi vahele. On väike lootus, et pärast 10. juulit ilm tasapisi paraneb ja saab ka sooja.

Kolmapäeval (3.07.) jääb madalrõhuala kese Loode-Venemaale ning on väheliikuv. Selle edelaservas sajab meil veel kohati hoovihma.

Kolmapäeva ööl vastu neljapäeva (4.07.) püsib üksikutes kohtades veel hoovihma võimalus. Reedeks (5.07.) jõuavad meile juba uued paksud sajupilved.

Laupäeval (6.07) liigub madalrõhkkond meist edasi ida poole ja selle lääneservas on soodsad tingimused rünksajupilvede arenguks. Hoovihma tõenäosus on suur, aga kus need täpselt alla tulevad – seda on raske prognoosida.

Öö vastu pühapäeva on tugeva lääne- ja loodetuulega, päeva peale jääb tuul rahulikumaks. Õhutemperatuur öösel 5..10, rannikul kuni 14, päeval 15..19°C.

Pühapäeval (7.07) madalrõhkkond küll kaugeneb, kuid selle lääneserva mööda kannab loodevool võrdlemisi jahedat õhku.

Püsib võimalus rünksajupilvede kujunemiseks ja kohatisteks vihmahoogudeks. Läänekaare tuul on mõõdukalt tugev. Õhutemperatuur öösel 7..11, rannikul kuni 14, päeval 15..19°C.

Loe lähipäevade prognoosi Riigi Ilmateenistuse lehelt

jugavool

Kokkuvõttes ootab meid ees tavapärane kehv suusailm, mis on  laulu- ja tantsupeoliste jaoks vaat’ et osa traditsioonidest.

Viimatise noortepeo ajal tuulas kõvasti ja ujutas kontserdipaiku üle nii, et üks tantsuetendus äragi jäi ning tantsijad spontaanselt Vabaduse väljakul oma etteaste tegid. Samamoodi on ilm vingerpussitanud pea iga kord kui peotuli süttib.

Tuletagem meelde ütlust, et pole kehva ilma, on valed riided. Ei ole kehva pidu, on kirisevad külalised. Hea tuju võidab vihmapilve.

Mis on jugavool?

Põhjalikult on jugavoolude teemat 2013. aastal käsitlenud Jüri Kamenik Ilm.ee lehel:

Jugavoolu all mõeldakse tavaliselt tugeva tuulega kitsaid alasid troposfääri ülaosas ja stratosfääri alaosas. Jugavoolud on mõne kilomeetri paksused, kuid pikkus küünib kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni.

Õhu liikumise kiirus jugavoolu teljes maksimaalselt 700 km/h, tavaliselt aga 100-300 km/h. Jugavool on abiks ookeani ületavatele lennukitele: rahvasuus nimetatakse seda “sabatuuleks”, mis lennuki kiiremini sihtkohta viib.

Maapealne vaatleja võib jugavoolu aimata ülemiste ja keskmiste pilvede hulka kuuluvate väga kiiresti välimust muutvate pilvede järgi. Need liiguvad tihti paralleelsete ribadena, näiliselt silmapiirile koondudes.

Jugavool tekib väga erinevate omadustega õhumasside kokkupuutealal ning juhib tsüklonite ja antitsüklonite liikumist, kus need soodsate tingimuste tõttu sageli ka tekivad.

Kliimamuutus ajab ka jugavoolul pea sassi

Kuigi laulu-ja tantsupeo puhul paistab, et mingit kliimamuutust ei ole, sest sellegi peo ajal on Eestis kehv suusailm nagu ikka, siis teadlasi teeb jugavoolu käitumine kliima soojenemise tingimustes murelikuks.

2016. aastal kirjutas ERR teadusportaal Novaator, et Inglismaal Readingi ülikoolis tegutsev atmosfäärifüüsik Paul Williams kolleegidega arvutasid välja, et kui CO2 hulk atmosfääris kahekordistub, siis Londoni ja New Yorgi vahelisi lende mõjutavad jugavoolud tugevnevad praeguselt keskmiselt 77 km/h tunnis 89 km/h-ni.

See tähendab, et lend üle ookeani kestab kauem, on ühtlasi aja- ja ressursikulukam, lööb sassi lennuplaanid ja tõstab hindu. Eks tule siis vähem lennata.

Ilmavaatleja ennustaski jahedat suve

Taimeteadlane ja 30 aastakümmet ilmavaatlusi teinud Elina Akk ennustas kevadel, et tänavune suvi on pigem jahedapoolne.

Ta võrdles praegus suve aastaga 2014, mil saime nii vihma kui ka päikest ja natuke rohkem jahedaid ilmu. Ent põllumehed rõõmustasid ja marjulised-seenelised ka, oli hea saagiaasta.

Eesti metsades on metsmaasikad tänaseks üliküpsed ning mustikad just valmis saanud. Aedades maasikad lõpetavad, sõstrad ja vaarikad alustavad. Kartul ja salat vohavad uhkelt. On ilus, saagikirkas suvi.

Laulame rinna rõõmsaks, lendame vähem ja naudime ilusat Eestimaa suve!

Video pärineb sarjast “Maa, armastan Sind”
Allikas: Riigi Ilmateenistus, Ohtlikud ilmastikunähtused, Ilm.ee, Wikipedia, Lennuilm.ee

Jaga

AVALDA ARVAMUST!