Värskem välimus teeb autost Renault’ moodsa perekonna liikme
Renault Captur sobib hinnatundlikule linlasele või alevikuelanikule
Hinnad algavad 14 190 eurost, kampaaniahind alates 12 200 eurost

Ma tean vähemalt kahte inimest, kes on tõsised Renault Capturi fännid. Mõlemad on Soomest, ja mõlemad on pealtnäha vähenõudlikud: auto peab olema praktiline, odav ülal pidada, ja nägema natuke välja. Kuku raadio võiks olla, aga võimsa mootori võite endale jätta.

Soome sõpradele julgustuseks: kui tekib vajadus vahetada senine raudsuksu uue vastu, jääge truuks valitud mudelile. Uuenenud Renault Captur on jätkuvalt kõik see, mis eespool kirjas, ainult natuke moodsam.

Auto näeb eelkäijast elegantsem välja, ühendub igasuguste asjadega ning sellest on olemas nüüd ka luksuslikum Initiale Paris versioon, mis maksab umbes 20 000 eurot, ja mõjub nagu oleks tekipileti asemel pihku antud loondži-pääse.

TULEVASE OMANIKU PROOVISÕIDUPROFIIL

Juhtus olema imeilus suvine varahommik, kui ajakirjanikud Kopenhaageni lennujaamas maha poetati ja kogu päevaks koos Capturitega ümbruskonda lahti lasti. Seekordne esitlus oli kombo tavapärasest sõiduproovist ja eluviisijuhtumist: kui Põhjamaadest olid kohal autoväljaannete kolleegid, siis Lõuna-Euroopast pigem vlogijad ja naisteajakirjade toimetajad.

Elulaadile* orienteeritus on uudismudelite esitlemisel muutunud uueks normaalsuseks: autode tehnilistest üksikasjadest kas räägitakse vähe või üldse mitte, fookus on elamusel, mille päev tervikuna annab.

Moodne arhitektuur, hea toit, korralik internetiühendus, hästi planeeritud teekonnad – see on enam-vähem kõik, mis õnneks vaja. Ai, jaa, endlikepp ja laetud akuga nuhvel muidugi ka…

Renault Capturi proovisõiduprofiil sisaldas linnaliiklust, jupikese kiirteed ja kuhjaga idüllilisi maastikke kuldsete rapsipõldude, piimalehmade ja pisikeste küladega – ühesõnaga, kõike seda, mida kogeb tõenäoliselt ka tulevane Capturi omanik.

Saime ära proovida Initiale Paris varustuses bensiini rüüpava 1.2 Tce 120 hj 6-käigulise automaatkastiga ja 1.5 dCi 110 hj 6-käigulise käsikastiga Capturi. Sõiduomadustega üllatas meeldivalt diisel, mille ostmist soovitan siiski vaid juhul, kui aastane läbisõit on rohkem kui 20 000 km.

SEGADUSED SÕITJATERUUMIS

Renault Capturi interjööri võiks ümber ütelda pereinimese rõõmuks: kõvad ja küllaltki massiivsed plastpinnad on kergesti puhastatavad, panipaikadesse – mida ei ole üleliia palju, aga neid on – pääseb niiske lapiga põhjani ligi.

Kaksteist punkti läheb esiistme seljatagusele kinnitatud kumminööridele osava ajalehetasku imiteerimise eest. Ei mingeid rebendeid võrkkattes, kui välja venib, saab uuega asendada. Sülleavaneva kindalaeka iluliist saab ka plusspunkti lihtsalt ilus olemise eest.

Isteasendi leidmisega on eespool muret rohkem kui taga – taha mahutab end poolpikk inimene vahvasti ära, lastele on ruumi laialt. Juhiistme ja kaassõitja istme sättimine aga on paras ajugümnastika. Mul kulus tükk aega, et välja mõelda, kus on seljatoe asendi valits.

Kuna see siin pole Kuldvillak, siis ütlen ära, et valits asub istmelaeka ja istmekülje vahel ning sellele ligipääsemiseks peab olema kas väga väike käsi või väga hea kolleeg kõrvalistmel, kes hooba liigutab. Ka Initiale Paris varustuses autol olid mehaanilised valitsad, seega pole päris kindel, kas lisavarustusena elektrit antakse…

Ühesõnaga, juhile sobiva istenurga leidmisega läks tavatult kaua aega ja lõpuni mugavalt ma end Capturi laia joonega istmel ei tundnudki. Positiivne on aga küllalt kõrge isteasend, mis võimaldab hästi teed jälgida ning seegi, et auto juhtimine käib traditsiooniliselt – rooli, pedaale ja käigukangi kasutades.

RENAULT CAPTUR INITIALE PARIS
ANNA GAASI, KÜLL TA LÄHEB!

Captur on nn. elulaadiauto – näeb välja nagu see võiks sõita ka seal, kus tee ära lõpeb, aga on mõeldud pigem linnatänavale. Nüüd selle linnatänaval sõitmisega seoses soovitangi, võtke võimalusel automaatkastiga mudel. Kampaaniahindade aegu saab sellise vähem kui 15 000 euroga, ja uskuge, te ei jõua end ära kiita. Järelturuostja ilmselt toob teile ka lilled või midagi.

Sest käsikastiga mõlamine on üks itk, nutt ja hala. Eriti siis, kui kiirused on 30-40 km/h juures või tuleb tiksuda ummikus. Siis ajab kohati ebakonkreetne käsikast kurjameelseks. Aga muidu – maanteel ja nii – ei ole muidugi probleemi. Lükkad viimase käigu (vastavalt kas viienda või kuuenda) sisse, hoiad varvast enesekindlalt pedaalil ja muudkui sõidad.

Meil juhtus ka väike intsident – külavaheteel oli asfalt puhtatõulise kraavi poolt ristipidi läbi hammustatud ja autoga sõitjaile kaks kaigast üle visatud, et no eks sa siis mine kui pead. Mina pidin muidugi. Ja üks ratas vajus üle kitsukese sillaserva kraavi. Kolleeg muutus murelikuks, sest terava asfaldiserva vastu on autot suhteliselt lihtne ära äestada.

Kõik lahenes kenasti, 180-kraadi kaamera ja õues vägesid juhendanud ametiõde ning möödasõidul peatunud rattur suutsid ühiselt mu nii vahtu peksta, et andsin gaasi ja tulin tagurpidikäigul puhta näoga august välja. Poleks kaamerat olnud, poleks ma ilmselt end kokku võtnud – nina lapiku maa suunas õieli ma piilaritest mööda ja peeglitest väga palju just ei näinud. Aga anna gaasi, küll ta läheb!

Capturi jõuallikate valiku eest tahaks tootjale pai teha: auto on esiveoline ja küllalt kerge, mis tähendab, et Cliolt tuttavaks saanud fenomenaalne kolmesilindriline TcE 90 (0,9-liitrine) bensiinimootor on linnaoludes täiesti piisav.

Ainus kurbus, et sellega koos tuleb vaid 5-käiguline käsikast. Aga olgem ausad, linnas sõites läheb kõige rohkem teist-kolmandat käiku vaja, nii, et tegelikult pole muret.

Miks on nullkomaüheksane fenomenaalne? Sest aeg on näidanud, see väike, aga tõhus mootor on vastupidav. Seega, kampaaniahind 12 200 eurot ja palun näidake mulle, kus mujalt te sama raha eest nii palju korralikku autot võiksite saada?

This slideshow requires JavaScript.

KOKKUVÕTTEKS

Kõik kidumised teemal “see pole ikka nii pehme” ja “tahaks ikka rohkem mugavust” sumbuvad samal hetkel kui vaatan hinnakirja ja mõtlen, keda oodatakse müügisalongi. Renault Captur on noorele linlasele või kuni kahe lapsega perele väga sobiv auto.

Põhjamaades on Captur populaarne ka papade-mammade seas, kes laste kodunt lahkudes oma uhked bemmid ja mersud vähenõudliku ja lihtsalt hooldatava kõrge isteasendiga krossoveri vastu vahetavad. Kopenhaageni ümbruses tuli eelmisi Captureid õige mitmeid vastu.

Noorte meelitamiseks on Capturil olemas kõik vajalik – panoraamkatusest moodsate ühenduvuslahendusteni. Mulle Capturi puhaste joontega keskkonsooli disain päris meeldib ning lustikasti kasutamine on ka pigem lihtne ja arusaadav kui rasket mõttetööd nõudev.

OUTRO Kopenhaagenis pandi Renault Captur konteksti suurema Kadjari ja veel omakorda suurema Koleosega. Üks tore perekond linnamaastureid see on, igale oma.

Koleoses istusin korraks ka sees – on mugav, ja tundub, et kvaliteedile on kõvasti tähelepanu pööratud. Keskklassi maasturite puhul on see standard. Seda toredam, et Captur pakub mõistliku hinna eest mõistlikult palju autot vastu ja on lisaks kõigele tore, moodne Renault. Anna gaasi ja küll ta läheb!

Pildil paremalt vasakule: Captur, Kadjar, Koleos

Loe Renault Capturi uuenduste üksikasjalikku kirjeldust siit

Pildid: Ylle Rajasaar ja Renault

Uuenenud Renault Captur sai Eestis hinnad. Müügile jõuab juunis

Jaga

KOMMENTEERI SIIN