Mida lähemale hiilib suvi, seda rohkem näeb müügis autosid, millest kirjutamata jätmine oleks patt. Sel korral võtame ette legendaarse VW Põrnika ning ühe selle derivatiividest.

Veelgi enam – kuigi oleme Nädala paaris kirjutanud uuest põrnikast, on õige Käfer puha puutumata. Parandame selle vea kohe!

Volkswagen Type 1 on kahtlemata üks maailma kuulsamaid autosid, mis hinnati 20. sajandi olulisimate autode edetabelis neljandale kohale – Ford Model T, Mini Cooperi ja Citroën DS-i järel.

Tegu on enimtoodetud ja enimmüüdud ühele platvormile ehitatud autoga – kaubaks on läinud üle 21 miljoni, kusjuures Põrnikas oli ka esimene auto, mis 20 miljoni verstapostini jõudis.

Volkswageni ehk rahvaauto esimese sõiduki loomiseks andis 1934. aastal Ferdinand Porschele käsu Adolf Hitler. Eesmärkideks seati lihtsus ja odavus nii tootmises kui parandamises, lisaks pidi uus sõiduk suutma vedada kaht täiskasvanut ja kolme last kiirusel 100 km/h, tarbimata rohkem kütust kui 7 l “sajale”. Hinnapiiriks seati 1000 marka.

Ferdinand Porsche võttis auto aluseks Ungari päritolu leiutaja Béla Barényi – mehe, keda on nimetatud autode passiivse turvalisuse isaks ja kes muuhulgas leiutas deformatsioonitsoonid – kavandi, mille too juba 1925 paberile pani:

Béla Barényi Põrnika kavand

Vaidluseta see paraku ei lõppenud ning 1953-1955 tõestas Barényi kohtus, et mitmed Ferdinand Porsche patendid ja Põrnika esialgne disain olid hoopis tema töö.

Kuigi VW tehase nurgakivi pandi 1938. aasta keskel ja ametlikult loetakse seda aastat ka Põrnika tootmise alguseks, olid tootmismahud esialgu tillukesed – Teise maailmasõja alguseks oli toodetud vaid 210 Põrnikat, sealhulgas prototüübid ja Hitlerile antud esimene kabriolettmudel.

VW 39 prototüübid
VW 39 prototüübid

Humoorikas vahelepõige: pärast Teist maailmasõda langes VW tehas Brittide kontrolli alla ning algne plaan oli liinid osadeks võtta ja Suurbritanniasse toimetada. Nende hinnang parafraseeritult: “see on keskmise tarbija jaoks kole auto, mille seeriatootmine oleks majanduslik läbikukkumine.” Tehas jäi Saksamaale.

Pärast sõja lõppu toodeti Põrnikaid peamiselt Briti sõjaväele, kuid 1947. aastal mindi üle vaid tsiviilversioonide tootmisele. 1955. aastal toodeti miljones Käfer, 1972 aga tõugati troonilt Ford Model T-le kuulunud tootmisrekord, kui tootmisliinilt veeres Põrnikas number 15 007 034. Viimane VW Type 1 Põrnikas toodeti Mehhikos, Puebla tehases 2003. aasta suvel.

Tootmise algusest kuni lõpuni on mootorivalikusse kuulunud mehaaniliselt väga lihtsad, õhkjahutusega neljasilindrilised boksermootorid töömahuga 0,7 kuni 1,6 liitrit. Järelturul on väga populaarsed ka muuhulgas Porschedes kasutatud 2-liitrised õhkjahutusega bokserid, kuid need, keda purism ei huvita, on aiste vahele edukalt sättinud ka WRX STI 2- ja 2,5-liitriseid turboboksereid.

Volkswagen Põrnikas Subaru mootoriga
350+ hobujõudu 900-kilogrammises autos? Kõlab hästi!

Lisaks populaarsusele hobiautona saab Põrnika šassiile ka ise mitmeid põnevaid masinaid ehitada – kui tahad, ehita omale Porsche 356 koopia, kui tahad, siis hoopis täiesti isemoodi VW Bonito või VW Buggy. Pakutakse lausa terviklikke komplekte, mida ise oma garaažis kokku laduda saad!

Täna leidsimegi kaks pisut põnevamat Põrnikat, mis juba omanäolisteks tehtud.

Esimene – kabriobagi

See on eelnimetatud VW Buggy, millel 1,5-liitrine bokser. Kere on klaaskiust, säilitatud on kogu Põrnikale omane lihtsus ja robustsus.

Müüja selle kohta palju ei ütle peale selle, et bagi tahab ilu osas värskenduskuuri, muuhulgas vajaks vahetust nahk.

Teine – väga palju näpitud kabrio

Selle auto puhul ei ole mõtet kuulutust ümber trükkima hakata – tehtud on väga palju, ja seda ilma koonerdamata. Eriliselt väärivad välja toomist nii 8000 km tagasi täielikult Saksa Põrnikaspetsialisti poolt uueks ehitatud mootor, eriline pärlmuttervärv, laiendatud tiibadega kere, korralik helisüsteem ja palju muud.

Auto on praeguse omaniku käes olnud 19 aastat ning ta lubab, et põlve otsas tehtud lahendusi sellel autol ei leia.

Lahtiütlus: käesolev artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole mõeldud soovitusena mainitud autosid osta, müüa ega vahetada. Accelerista.com ei vastuta käesolevas artiklis sisalduva teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Fotod: Volkswagen, Motor1, omanikud

Jaga

Erialalt filmiprodutsent, hingelt autoentusiast. Lõpetanud rahvusvahelise magistriprogrammi filmitootmise erialal, kuid kiired ja vihased autod on kireks sünnist saati. Juhib Acceleristat alates 2020. aastast, tegeleb hobiautodega ja teeb võimalusel ka mõne kiirema ringi või mitu.

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.