Nädala paar: must universaalkerega sleeper

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Sel korral vaatame nädala paaris masinaid, mis pole eriti silmapaistvad. Alustame aga enne väikese kujutlusvõimeharjutusega.

Sõidad  oma keskmisest silmapaistvama sportauto – näiteks Ford Mustangiga – linnast välja. Enne Tartu maantee 110-ala algust paistab punane foor, paremal rajal juba ootamas mingi masin. Sul on varsti pärast foori vaja paremale minna. Mõtled masinale sappa võtta ja siis meenub, et täna polegi veel oma vee-kaheksat pöördesse ajanud…

Takseerid masinat. Must universaal, plekkveljed, paar mõlki, kooruv lakikiht, tahmane laik väljalaske kohal, ei mingit sportlikku häält. Võib mööda vajutada küll, mõtled, ja reastud vasakule. Äkki jääb risu veel muidu ette…

Ristuva tee foor läheb punaseks ning äkki tõmbab must universaal tagumiku maadligi. Väljalaskest kostma hakkav pulseeriv ühtlane müdin reedab stardiabi aktiveerimise, kapoti alt kuuled üha kasvava sagedusega vilinat… Foor läheb roheliseks ja mittemidagiütlev universaal sööstab minema, iga käiguvahetust saadab leek summutist ning ülerõhuklapi vihane turtsatus kapoti alt.

Hoolimata oma Mustangi 400+ hobusest, põhja surutud gaasipedaalist ning kiirelt ja veatult vahetanud automaatkastist tõmbas universaal kaugusesse täpiks ära. Reastud tagasi paremale, teed oma pöörde, suretad mootori välja ning kratsid kukalt. Mis just juhtus?

… sa kohtusid sleeperiga.

Mis on sleeper?

Tegu on autokultuuris täiesti eraldi subkultuuriga, mille eesmärgiks ongi ehitada välimuselt mittemidagiütlev, õigemini mitte midagi reetev masin, mille kapoti all peitub oodatust palju rohkem jõudu. Seda võib seega nimetada ka autokultuuri “ära hinda raamatut kaane järgi” koolkonnaks.

Nimetus sleeper pärineb Ameerika Ühendriikidest ning sai inspiratsiooni nn sleeper-salaagentidest, kes paigutati ilma konkreetse missioonita strateegiliselt spionaaži eesmärgil sihtkohta, kus jäid “äratamist” ootama.

Chrysler C-300 1955

Tihti esimeseks sleeperiks peetav Chrysler C-300

Ühendkuningriigis on samade autode kohta kasutusel termin Q-auto, mis tuleb varjatud relvastusega Q-laevadest, mis I ja II maailmasõja käigus haavatavateks kaubalaevadeks kehastusid, et vaenlase allveelaevu pinnale peibutada (torpeedod on kallid, lihtsate sihtmärkide jaoks kasutati pealveerelvi) ja siis otsustavalt rünnata. Q-auto nimetust on kasutatud ka märgistuseta politseiautode kohta.

Sleepereid on tulnud ka tehasest, esimeseks sääraseks öeldakse tihti olevat 1955. aasta Chrysler C-300. See 5,4-liitrise V8-ga masin oli esimene 300 hj seeriatootmisauto, mis püsis mõnda aega ka võimsaima Ameerika auto troonil. 2 aastat hiljem jõudis võimsus lausa 375 hobujõuni. Seda autot turundati kui luksusautot, millel NASCAR-i sugemetega võistlusmootor.

Vast kuulsaim säärane “uinuv koletis otse tehasest” on Lotus Carlton – põhimõtteliselt Opel Omega, mis topeltturboga 3,6-liitrise ridakuue toel sõitis tehase sõnutsi kuni 285 km/h, reaalsuses aga suutis kätte saada ka 300.

Lotus Carlton 1993

380 hobust, umbes 300 km/h tippkiirus, nullist sajani 5,2-5,3 sekundit, vaoshoitud välimus – täiuslik sleeper!

Entusiastid, kes sleeper-kultuuri viljelevad, on loomulikult veelgi kaugemale läinud. Rootsis on kiired sleeper-Volvod omakorda vaat et eraldi subkultuur. 1000 hj lendav telliskivi? Tehtud rohkem kui küll.

Tavalised trikid sleeperiehitajate arsenalis on mootorivahetus, forsseerimine, massi vähendamine, mugavusvarustusest loobumine, margi- ja mudelitunnuste (ka erimudelitunnuste) eemaldamine, kõige “plangumate” tehase kerepaneelide ja odavate velgede paigaldamine ning isegi meelega välimuse koledamaks tegemine – mõlkide löömine, kriimustamine ja roostetamise innustamine.

Kaks musta universaali

Tänaseid masinaid ei saa täiesti mööndusteta sleeper’iteks nimetada, kuid vähese vaevaga on need selleks kohandatavad. Igasugused reetvad märgid eemaldada, veenduda, et väljalaskes on kõik summutipütid ja resonaatorid alles, võib-olla mingi märkamatum velg alla kruvida (plusspunktid kergelt roostetama hakkavate plekkvelgede eest!) ja hakkab juba looma!

Tulenevalt meil levinud tuunimiskultuurist on ka toorikud sleeperi jaoks tihti suhteliselt vaimuvaesed – Saksa raud on au sees ning mootorivahetused on suhteliselt lihtsalt ja odavalt teostatavad või on originaalplokk nii vastupidav, et vähese vaevaga saab turvaliselt “peale keerata”.

Seega sattus nii, et tänased masinad on musta värvi Audi nelikveolised universaalid, millest ühel jõudu isegi üle poole tuhande hobuse.

Esimene sleeper – 523 hj ja käre ridaviis

See on ’94 aasta Audi S4, mille kapoti all 2,2-liitrine ridaviis. Loomulikult on seda kuulsat mootorit ka kenasti järele aidatud, sest dünograafik näitab 523 hj ja 619 Nm mootorist. Enne kui keegi vaielda soovib – selle konkreetse tuuningufirma stend arvutab mootorihobusteks ümber, nagu nii mõnegi tuttava auto puhul tuvastatud. Loodetavasti ei murdunud praegusel hetkel liiga paljud südamed.

Sellest hoolimata pole 500+ hj naljaasi. Kuigi piltidel pole jõukõver nähtav, on selge, et tegu on pigem järsu, tipujõule orienteeritud kõveraga – nii tippvõimsus kui pöördemoment saabuvad pöörete lõpupoolel (ca 6700 RPM hobused, ca 5500 RPM njuutonid). Oodata võib seega klassikalise, mitte moodsa turbomootori vurtsu – pisut aega ei juhtu midagi ning äkki üritatakse südant tagumiku kaudu välja rebida.

See jõudlus on saavutatud oodataval viisil – suur turbo, järele aidatud kütusesüsteem ja läbipuhe. Lisaks on panustatud ka vastupidavusse (kolvid-kepsud, kange sidur) ning kompott seadesse pandud MaxxECU juhtajuga.

Piltidelt on raske kere seisukorda hinnata, kuid pigem paistab olukord sile ja ka sõitjateruum on kena. Samas eks sellise raha eest on ka korralik tehnika juba hästi saadud – sisse on maetud ilmselgelt rohkemgi.

Teine (mööndustega) sleeper – 440 hj RS 6

Teine masin nii võimas ja samas võib-olla ka silmapaistmatu ei ole – kaks suure läbimõõduga summutitoru sabas reedavad isegi ilma märkideta, et tegu on kiiremat sorti Audiga. See on 2003. aastast pärinev, samas küll vaieldavalt kõige silmapaistmatuma C5 põlvkonna RS 6.

Kapoti all tuksub kuulus 4,2-liitrine topeltturboga V8, välimus paistab korralik. Sõitjateruum on musta nahksisuga ja üpris esinduslik, huvipakkuvaim on aga tehtud tööde nimekiri.

Silmapaistvam punamust velg ning Bilsteini coiloveritest tulenev madalam hoiak reedavad samuti pisut auto olemust, nimekirjas hakkavad aga silma ka eritellimusena tehtud väljalaskekollektorid – tõenäoliselt on jõudu tegelikkuses pisut rohkem kui passis kirjas.

Korda on tehtud ka palju muud – pumbad-tihendid-pingutid-rihmad-poolid-andurid, taastatud turbod, pidurid uute osadega värskendatud… Siin võiks sõidurõõmu ilma kohese remondivajaduseta leiduda küll.

Lahtiütlus: käesolev artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole mõeldud soovitusena mainitud autosid osta, müüa ega vahetada. Accelerista.com ei vastuta käesolevas artiklis sisalduva teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Fotod: Bringatrailer, Silverstone Auctions, omanikud

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.