Kolmapäev, 24. aprill 2024
Isesõitvad autod võivad liiklussurmasid vähendada 80 protsendi võrra, kuid loovad uue ohu autode häkkimise ja isegi lunarahanõuete näol, ütlesid eksperdid USAs toimuval iga-aastasel filmi, interaktiivse meedia, muusika ja konverentside üritustesarjal South by Southwest ehk SXSW.

Kujutlege: hakkate tööle sõitma, keerate võtit auto süütelukus – ja näidikuteplokile või puuteekraanile tuleb teade: “Me häkkisime teie autosse! Tagasisaamiseks makske 10 bitcoini.”

Tarkvarasse sissemurdmine ja selle vabastamise eest lunaraha nõudmine – ehk ransomware – ei ole iseenesest uus leiutis. Soome turvaekspert Mikko Hypponen usub, et isesõitvate autode tavapärasemaks saamisel muutub see üha levinumaks.

Juba on üks häkker väitnud, et on ligi pääsenud lennuki kontrollisüsteemidele, mille pardal ta parajasti oli. Teine paar häkkereid sundis 2015. aasta juulis avarii tegema Jeepi, mille tarkvarale nad läbi halvasti kaitstud meelelahutussüsteemi ligi pääsesid. Juba 2011. aasta häkkimiskonverentsil Defcon uurisid häkkerid, kas nad suudaksid kirjutada autolt autole leviva viiruse.

F-Secure’i uurimisvaldkonna juht Hypponen ütles SXSW publikule, et 25 küberturbe vallas töötatud aasta jooksul on ta näinud suurt muutust nii häkkimisega tegelevates inimestes kui nende motiivides. “Kui ma alustasin, ei olnud häkkeritel reaalseid motiive – nad lihtsalt tegid seda, sest nad suutsid.” Kuid nüüd on tema sõnul üldiselt viit tüüpi häkkereid:

  • head “white hat” häkkerid, kes otsivad nõrkusi, mida saaks parandada
  • aktivist-häkkerid nagu Anonymous, kelle motiivid on poliitilised, aga mitte püsivad
  • rahvusriikide ja välisluure agentuurid, viimase 10 aasta jooksul kasvav probleem
  • ekstremismitoetajad, millest Daesh on siiamaani ainuke tõsiseltvõetav oht
  • kurjategijad, kes Hypponeni sõnul loovad tänapäeval tervelt 95% pahavarast ja kasutavad häkkimist miljonite teenimiseks.

Rahast motiveeritud kurjategijad on suurim oht ja tõenäoliselt võtavad isesõitvaid autosid üha enam sihikule – autodesse paigutatavate komponentide paljusus ja autotootjate nõrkus selles vallas muudavad selle järjest aktuaalsemaks probleemiks. “Pikkade traditsioonidega autotootjatel on ohtralt kogemust ohutuses, aga mitte turvalisuses [küberturbe mõistes], ja nüüd nad hakkavad valuliselt õppima. Nüüd nad võtavad seda tõsiselt, ja eelmine aasta oli selles osas äratuseks,” ütles Hypponen Jeepi intsidendile viidates.

USA Kindlustusinfo Instituudi (Insurance Information Institute, III) president Robert Hartwig ütles, et USA küberkindlustuse turg kasvab massiivselt, 2020. aastaks eelduslikult 3,5-kordseks. “See on Ameerika, ja kui Teil lekib isikuandmeid, siis Teid kaevatakse kindlasti kohtusse. Juristide tasud ja leppeks kuluvad summad on suuremad kui rünnaku maksumus.”

III hinnangul müüakse 2030. aastaks veerand autodest isesõitvana, mis on veidi vähem kui Google ja sõbrad tahaksid üldsusel arvata lasta. Hartwig lisas, et see toob kaasa 80% vähenenud liiklusõnnetuste arvu. Selles osas on andmed kriitilise tähtsusega, võimaldades luua poliitikaid vastavalt täpsetele sõiduharjumustele, ohutusele ja tegelikele läbisõitudele.

Jonathan Matus, Zendrive rakenduse taga oleva ettevõtte tegevjuht, selgitas, kuidas see kasutab nutitelefonidesse sisseehitatud liikumis- ja asukohaandureid, et jälgida sõitmist, sealhulgas järske kiirendusi ja pöördeid, punaste tulede järgimist ja telefonikasutust, mis on ülemaailmselt liiklussurmade suur mõjutaja.

Uutel autodel on juba keerukad diagnostikasüsteemid, mis jälgivad põhimõtteliselt kõike – seega pole mõtet väita, et pole kiirust ületanud, sest auto ei hakka juhi kaitseks valetama, ütles Hartwig.

Ta osutas, et tee võib olla viimane koht, mis isesõitvate sõidukite jaoks sobivaks tehakse. Norras mõeldakse juba isesõitva praami peale, ka lennukid on juba nii automatiseeritud isegi maandumise ja õhkutõusmise osas, et “pilootide oskused atrofeeruvad,” ütles Hartwig.

Hypponeni sõnul keelatakse lõpuks inimjuhtidega autodel sõitmine, välja arvatud võidusõiduradadel. Matus ütles, et nii läks ka hobustega, kuid tõi välja ka tulevase ohu, mida võib olla raskem kontrollida. “Kui keegi tahaks USA SKT-d vähendada, piisaks igas linnapiirkonnas sõiduaja pikendamisest 15 minuti võrra. Lihtsalt näpi mõnd autot, või sunni ühte pidurdama… isegi kui need asjad juhtuvad kõigest mõnel korral, mõjutab see tarbijate usaldust.”

Isegi halbade asjade juhtumist pealt nähes jääb Hypponen isesõivate autode suhtes positiivselt meelestatuks: “Internet on toonud meile rohkem head kui halba. Üldiselt parandab tehnoloogia meie elukvaliteeti ja ärikliimat, isegi riske arvestades. Ja ma saan “sõitmise” ajal YouTube’ist kassivideosid vaadata.”

Isesõitev auto Deplhi

[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Kui arvutitesse häkkimine, viirused, botnetid ja muu säärane kraam on reeglina tavainimesele lihtsalt tüütu ja mitte väga ohtlik muule kui ärile või andmetele, siis autodega on veidi teine lugu.

Väljavaade istuda plekk-karbis, mida kontrollib keegi teine, kelle kavatsused pole teada, on pehmelt öeldes murettekitav. Ja paraku ainus, mis häkkimise eest mingitki kaitset pakub, on mitte olla ühendatud. Selles valguses pole enam üldse väga kurb, et mu auto bluetoothi keelt ei valda…

Allikas: The Guardian, foto: Google, Delphi Autonomus Car

KOMMENTEERI SIIN