blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com

Jah, Tallinna tulevad CCS laadijad, aga me ei saa (ametlikult) öelda kui mitu ja kuhu7 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Elektritransport on üks omamoodi ettevõte: suurt kära tegemata on suunaks võetud avaliku CCS/CHAdeMO laadimisvõrgustiku loomine Eestis. Tartus juba on, Tallinna tuleb. Aga kuhu? Raul Potisepp ning Rain Neemlaid olid nõus saladuskatet veidi kergitama.

Infoväli meie ümber on killustatud, ja isegi kui olla ninapidi asja sees – nagu näiteks mina, kes ma iga päev sirvin läbi kümneid uudiseid autotööstuse elektrifitseerumisest – ei pruugi ikkagi kõike toimuvat tähele panna.

Õnneks avastas keegi Elektritranspordist enda jaoks Accelerista portaali ja pöördus kolleegile küsimusega, kas tahame nende tegemistest lähemalt kuulda: näiteks sellest, et Tallinnas on kavas avada CCS standardiga kiirlaadijaid?

Nüüd oli minu kord elevile minna. Kuhu need laadijad tulevad? Kui mitu? Eetris ringleb erinevaid kõlakaid, üks magusam kui teine.

CCS standardi levimist oodatakse Tallinnas nagu hingeõnnistust, praegu käib suurem osa linna särtsukatest end kiirlaadimas Jüril, ABB postist.

Midagi leiab siit-sealt veel, aga need laadijad pole avalikud ega ka mitte marukiired. Pead kuuluma siseringi (loe: sul peab olema CCS laadimisstandardiga elektriauto), et kursis olla.

Ja nüüd näiteks selline kuulujutt: Tallinna tuleb tänavu kümme CCS kiirlaadijat, kiku selle peale! Kuhu? Kes teeb? Ei tea.

Aga ehk räägivad Elektritranspordi tegevjuht Raul Potisepp ja müügiinsener Rain Neemlaid mulle enamat? Saatsin küsimused.

Vastuseid oodates jõudsin teisi kanaleid pidi teha taustauuringut, ent kümnest laadijast ei halligi. Kuniks sain sabast kahel CCS kiirlaadijal koos asukohtadega.

Nüüd läksin rinnaga peale ja küsisin Raulilt ja Rainilt otse: millal NEED kaks laadijat tööle hakkavad? Päev hiljem saingi kõigile oma küsimustele põhjalikud vastused. Peaaegu.

Välja arvatud NEID laadijaid puudutavale küsimusele – seal on vastuseks “ei kinnita ega lükka ümber”. Info on siiski tõene.

Nõnda siis on enam-vähem kindel, et tänavu Tallinna vähemalt kaks CCS kiirlaadijat tuleb ja need paigaldab Elektritransport. Asukohad? Selguvad allpool.

Mis imeloom on Elektritansport? Kodulehelt paistab, et annate rendile ja müüte elektriautosid – lehel on näha kaks esimese generatsiooni Nissan Leafi. Seni suurim erilahendus on Tartu linna SmartEnCity kiirlaadimisvõrk ehk viis laadijat kesklinna piirkonnas.

Elektritranspordi eesmärk on arendada keskkonnasõbralikku transporti. Täna me kasutame ümbritsevat õhku nagu prügikasti.

Automootorit käima pannes me ei mõtle, kuidas summutist tulevad heitgaasid meid ning meie lähedasi mõjutavad ning milliseid haiguseid õhusaaste tekitab. Lähitulevikus võiks transpordist tekkivat õhusaastet käsitleda sama tõsiselt nagu suitsetamist siseruumides.

2019. aastal plaanime mitmekordselt kasvada ning aasta lõpuks tänavatele tuua 100 elektriautot. Lisaks paigaldame vähemalt 10 kiirlaadijat, kus on nii CHAdeMO kui CCS laadimisstandardid. Nendest osa tuleb Tallinnasse, täpsemad asukohad teeme peagi teatavaks.

Kui palju kavatsete CCS standardiga kiirlaadijaid Eestis paigaldada, ja kuhu? Mis tüüpi need kiirlaadijad on, mis võimsusega ja mis autosid seal laadida saab?

Hetkel on Elektritransport OÜ paigaldanud Tartusse SmartEnCity projekti raames 5 kiirlaadijat, millel on lisaks CHAdeMO-le ka CCS laadimise standard, mis sobib Euroopa ja Lõuna-Korea elektriautode kiirlaadimiseks.

Antud laadijad võimaldavad laadida kuni 50kW võimsusega ning rekord, mis saavutati Jaguar I-Pace’iga on 49,938kW. See on tõenäoliselt ka Eesti rekord.

Tegemist on Efaceci laadijatega. Erinevalt ELMO laadijatest ei ole meie laadijates võimsus piiratud ehk auto saab kiiremini täis laetud. Tartus maksab ühe kilovatt-tunni autosse laadimine 15 senti (sh käibemaks).

Kuidas Tartu kiirlaadijatel on läinud? Kui palju neid kasutatakse? Kes kasutab? Kas saab välja tuua eristuse automarkide kaupa?

Tartu laadijate kasutusstatistika on ootuspäraselt tagasihoidlik kuna kõrval opereerib ELMO võrgustik, mis on riiklikult subsideeritud. Ootame märgatavat mahtude kasvu peale ELMO erastamist.

Samas on väiketarbijale meie laadijate kasutamine Tartus soodsam kui ELMO Flex või Kombineeritud paketi kasutajale.

Suur osa laadimisi teevad ära kohalikud taksofirmad Nissan Leafidega, aga konto väljavõtetest on näha ka Soomest pärit kliente, kes on Tartus käinud laadimas. Elektritransport on Virta esindaja ning edasimüüja Eestis. 

Rääkige lähemalt elektriautode renditeenusest – kui palju on teil praegu elektriautosid ja mis marki need on? Kas on lisandumas uusi brände?

Meil on autopargis 30 autot. Kõige enam on 30kWh ja 40kWh akudega Nissan Leafe. Hiljuti lisandus meie autoparki esimene Hyundai Ioniq, mis sõidab Tartus Välk Takso kaubamärgi all taksot.

Ioniqu puhul on tegemist Eesti esimese CCS-laadimisstandardit kasutava elektritaksoga. Varasemalt pole CCS autosid saanud taksoks kasutada kuna pole olnud vajalikku taristut. Uued laadijad Tartus võimaldavad seda.

Loomulikult hoiame turul silma peal ning kaalume uute mudelite saabudes nende testimist ja soetamist. Oleme mõelnud, Hyundai Ioniqule ja Konale, Kia eNirole ning muidugi ka Tesla Model 3-le.

Siiani on Nissan Leaf siiski see, mis on teistest üle, sest erinevalt teistest, on Leaf võimalik paari kuuga (kui mitte varem) kätte saada, lisaks toetab Leafi ELMO laadimisvõrgustik.

Töötame väga aktiivselt selle nimel, et enda autoparki järk-järgult laiendada ning juba 2019. aasta lõpuks on meil 100 autot tänavatel ringi liikumas.

ELMO kiirlaadimisvõrk käib pea igast vastusest läbi – kuidas hindate selle olukorda ja tuleviku väljavaateid? Kas CCS võiks meid pikas perspektiivis päästa vanaraua elushoidmisest?

ELMO võrk viis Eesti elektromobiilsuse maailma kaardile, aga sellest on tänaseks juba kaua aega möödas. Üleriigilise võrgustikuna täidab ta endiselt olulist rolli, aga laadijate vanuse tõttu võib laadimisel probleeme tekkida ning seega on laadijate uuendamine on kriitilise tähtsusega.

Hiljutine sõit esimese generatsiooni Leafiga Tartust Tallinnasse ja tagasi tõestas seda – vaid ühel laadimisel neljast ei tekkinud auto laadimisel tõrkeid.

Loodame, et kohtuvaidlus võrgustiku erastamise osas saab kiiresti läbi ning uus omanik hakkab tegelema tõsiselt võrgu arendamisega.

Mis suunas areneb elektriautode laadimine lähiajal? Kas on tulemas täiesti uudseid lahendusi lisaks n-ö juhtme otsas unelemisele? Kas induktsioonlaadimine võiks olla meie tulevik?

Kiirlaadimise puhul hakkavad tõusma laadimisvõimsused – uueks standardiks 50kW asemel saab 100kW+. Näiteks uut Leafi peaks saama laadida kuni 100kW, Tesla Model 3 kuni 120kW ning Audi e-Troni kuni 150kW võimsusega.

Viie aasta perspektiivis liigub tehnoloogia sinna, et laadimisvõimsusi tõsta 350kW-ni. Samas, keskmisele kasutajale piisab ilmselt ka 100-150kW laadimisvõimekusega autost. See tähendaks, et 100km sõiduulatuse saamiseks on laadimisaeg u 7-12 minutit.

Suurt melu on tekitanud ka induktsioonlaadijad, aga lähema viie aasta jooksul need maailma ei valluta. Kõige suurem takistus on ühtse standardi puudumine.

Erinevad induktsioonlaadimise tehnoloogiaid arendavad ettevõtted on väitnud, et enne 2021. aastat on standardi osas keeruline kokkuleppele saada.

Ühise standardi puudumine tähendab, et iga autotootja teeb oma laadimisseadme, mis sobib ainult nende autole.

Induktsioonlaadijad jäävad esialgu luksusautode lisavarustusse. Näiteks Porsche Taycan lisavarustuses on induktsioonlaadimise võimalus ning seda toodab Efacec, sama ettevõte, kelle kiirlaadijaid me Eestisse tarnime.

Enamikele inimestele jääb kodus ja/või tööl laadimine põhiliseks laadimiskohaks ka tulevikus, sest see on niivõrd mugav.

Tagasi Tallinna CCS standardiga kiirlaadijate juurde. Kuhu need tulevad ja millal? Mul on info, et Inchcape peaks varsti avama ühe laadija oma (Jaguar, BMW, MINI) elektriautode jaoks ning EKA parklasse Kalamajas tuleb linna esimene avalik laadija.

Laadijate konkreetsete asukohtade osas – ei soovi veel neid avaldada, kuna töö konkreetsete asukohtade osas käib ja kuniks pole lepingud sõlmitud ei taha midagi välja lubada.

ACCELERISTA KOMM Võib-olla oleks just siin ja praegu asjakohane öelda, et töö Tallinna CCS laadijate osas käib – elektriautod on nüüdseks nii võimsa arengu teinud, et mõnigi uue auto ostmisele mõtlev inimene vaatab ka särtsukate poole.

Aga julgus saab otsa kohas, kus jutt läheb kiirlaadimisele. Mida sa ostad, kui laadida ei saa – on olukordi, kus üksnes kodulaadijast ei piisa, ja tööl ei olegi, ning siis oleks hädasti vaja avalikku laadimistuge. Midagi ju leiab, aga see variant pole kuigi kiire.

Saladuskatte kergitamine julgustaks proovima ja ostmagi. Sest nagu loo alguses öeldud – kaugel ei ole enam see aeg, kus me räägime sisepõlemismootoriga autodest samasuguse imestusega nagu toas suitsetajast.

Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com