Mitu teadusuuringut on välja selgitanud, et inimesed omistavad autodele instinktiivselt inimeste iseloomuomadusi ning isegi sugu. Laiapõhjalised uuringutulemused võivad selgitada fenomeni, miks juhid reageerivad eri autodele endi ümber erinevalt, ja miks osa sõidukeid tekitab tugevaid reaktsioone. Olgu Euroopas, Aafrikas või Ameerikas – inimestel on oma autoga isiklik suhe ning mitmetele autodele omistatakse kindlaid iseloomuomadusi.
Rohkem kui 70% autoomanikest tunnustab, et on oma autoga emotsionaalselt seotud ning sõiduvahend tekitab neis isklikke tundeid. Auto välimust ja sellele omistatavaid iseloomuomadusi võrreldakse inimestega, keda oma elus on kohatud ning omakorda kantakse auto iseloomuomadused üle selle juhile – sellise tulemuseni on jõudnud Ameerika ja Austria teadlased oma laiapõhjalistes uuringutes.
Rohkem kui kolmandik autoomanikest tõdeb, et tunnevad oma autoga samasugust lähedust nagu vana sõbraga ning mõtlevad kurbusega päevast, mil nad oma autost loobuma peavad. Huvitav on seegi, et lausa 65% küsitletutest – umbes samapalju kui on autoga emotsionaalselt seotuid – ütlevad, et on oma autost sõltuvuses ja ei kujutaks elu selleta ette. Pool autoga sõitjatest kinnitas ka, et auto roolis istumine annab neile samasugust tuge nagu sõbraga koos millegi tegemine
NAISED ON SÕLTUVUSES AUTO VÄLIMUSEST
Ameerika Ühendriikides ja Euroopas autoomanike seas läbi viidud põhjalik uuring näitab, et autoga suhestumises eksisteerivad soolised eripärad. Pool naistest tunnistas, et on oma autoga emotsionaalselt seotud selle hea välimuse tõttu, samal ajal kui meeste seas hindas oma sõiduvahendi välist ilu kõige tähtsamaks alla kolmandiku vastanutest.
Meestest koguni 57% protsenti peab autot oma heaks sõbraks seetõttu, et koos on piltlikult öeldes kaks puuda soola ära söödud, seigeldud ja raskusi võidetud. Naistest vaid viiendikul oli jagada sarnast tunnet: enamasti kasutavad nad autot tarbesõitudeks.
Ka vanusegrupiti on suhtumine autodesse erinev: 18-24 aastased noored hindasid autot välimuse järgi, 60% nende vanaemadest-vanaisadest (vanuses 55-64 eluaastat) aga pidasid autot kalliks sõbraks selle sõiduomaduste põhjal.
AUTOST LAHKUMINEK ON RASKE
Selgub, et emotsionaalselt üks raskemaid hetki on päev, mil omanik autost loobuma peab. Rohkem kui kolmandik, 36% inimestest, tahtsid autot müües veenduda, et see saab “heasse peresse”. Kaks kolmandikku soovis oma autoga põhjalikult hüvasti jätta, veetes temaga veel enne lahkuminekut kvaliteetaega, sõites mööda tuttavaid kohti ja lemmikteid.
Teadlased uurisid välja, et kõige kergem on armsast autost lahku minna suvel. See on aeg, mil inimesed kõige tõenäolisemalt kohtuvad mõne uue inimesega ja armuvad, kohtavad oma elu armastust. Mingil põhjusel on suvel kergem ka vanast autost “lahti lasta” ja leida endale uus neljarattaline sõber. Suvel saab asjadele selge joone alla tõmmata kõige kergemini ning alustada oma elu puhtalt lehelt.
AUTO ISELOOM SÕLTUB SELLE VÄLIMUSEST
Teadlased uurisid, kuidas inimesed tajuvad ühe või teise auto välimust ning millised on sellest tulenevad käitumismustrid. Selgub, et asukohast olenemata mõjuvad teatud automargid kõikjal ühtmoodi.
Uuring näitab, et laia iluvõrega ja kitsaste esituledega autod on domineerivad ja agressiivsed, samas kui suurte esiklaasidega autodel on lapselikud ja rõõmsad näod. Auto kerekuju räägib inimestele samuti selle iseloomuomadustest: mida teravam, suurem, sportlikum on auto, seda mehisem; ümarad ja väikesed autod aga mõjuvad pigem naiselikuna.
Uuringus eristusid ka teatud autod, millele kõige rohkem omistati konkreetseid iseloomujooni: Chrysler Crossfire, BMW 645ci ja VW Sharan liigitusid kõige vihasemate autode hulka, samas kui Jaapani luukpära Daihatsu Cuoret peeti kõige kurvemaks.
Saksa luksusautotootja Maybachi toodangut nähti koos BMW kolmanda, viienda ja kuuenda seeria 645ci-ga kõige domineerivamana. Nissan Micrat peeti välimuse põhjal kõige allaheitlikumaks ja Toyota Aygot kõige lapselikumaks autoks.
Uus Volkswagen Beetle tundus täiskasvanutele kõige rõõmsam auto, samas kui Mercedese E-klass näis neurootiline. Opel Astrat peeti aga kõikjal toredaks, pretensioonituks ja keskmise iseloomuga autoks.
AUTO KUJU VÕRDUB INIMESE NÄOGA
Austrias, Viini ülikoolis küsisid teadlased täiskasvanutelt Euroopas ja Aafrikas, kas nad omistavad erinevatele autodele emotsioone, iseloomuomadusi ja vanust. Uuringu läbiviijad palusid 129 täiskasvanul Austriast ja Etioopiast hinnata 26 reaalse auto pilti, et uurida pareidoolia-nimelist fenomeni – inimeste kalduvust leida eluta objektidest nägusid ja teisi inimlikke omadusi.
Kuna etiooplased ei olnud autoreklaamidega nii palju kokku puutunud, mis võib mõjutada inimeste kaubamärgitaju, ootasid uuringu läbiviijad, et sõidukitele omistatavates tunnustes võiks olla erinevusi. Kahe riigi hinnangute vahel oli väike erinevus: Etioopia inimesed hindasid autosid üldiselt sõbralikumaks kui austerlased.
Ometigi andis läbiviidud uuring selge tulemuse: sõltumata asukohast, hindavad inimesed autode kuju samamoodi nagu teiste inimeste nägusid. Autod, millel on kitsad esituled, suured iluvõred ja laiad õhuvõtuavad, tunduvad täiskasvanulikumad, maskuliinsemad ja domineerivamad, samas kui ümaramate joonte ja suuremate esiklaasidega autosid peeti lapselikumaks, naiselikumaks ja allaheitlikumaks.
AUTO VÄLIMUS ON OLULISIM OSTUARGUMENT
Viini ülikooli antropoloog Sonja Windhager, kes nimetatud uuringut juhtis, ütles, et autodele omistatud iseloomuomadusi omistatakse ilmselt ka nende juhtidele: “Meie tulemused paljastasid rabavaid sarnasusi autode ja nägude tajumise vahel. Sarnasused autode ja nägude tajumise vahel võivad mõjutada autojuhtimist, jalakäijate käitumist ja autode endi esiosade disaini.
Ma olen veendunud, et see võib mõjutada meie ostuotsust rohkem, kui teised auto puhul olulised faktorid nagu hind, ruumikus ja mootori võimekus. Võib isegi olla, et meile rohkem meeldiva näoga auto eest maksame me rohkem, ent seda tuleb veel uurida.”
Sonja Windhager tahab nüüd uurida, kuidas erinevate autode “näod” mõjutavad juhtide käitumist – ta ütles, et sellised uuringud võivad mõjutada tulevaste autode disaini ja isegi kindlustuse tööd: “Me tahaksime näha, kas teiste autojuhtide käitumist mõjutab auto kuju.” Näiteks selline küsimus: kas juht vahetab sõidurada varem, kui näeb tahavaatepeeglist agressiivse välimusega autot?
MEIE TAJU PÄRINEB ÜRGAJAST
Inim- ja loomanäod annavad edasi palju olulist informatsiooni nii jahi- kui suhtlusolukorras. Nägude tuvastamine ja õige tõlgendamine kohtumise varajases staadiumis oli meie eelkäijate ellujäämise jaoks ilmselt kriitiliselt oluline. Selle tulemusena tahame me nägusid näha igal pool – ka pilvedel, kividel ja otse loomulikult autodel, mis on meie igapäevaelu lahutamatud kaaslased.
AUTO JA TEMA ISELOOM MARKIDE KAUPA
Uuringutulemusi analüüsides jõudsid teadlased tähelepanuväärse tulemuseni: sõltumatult sellest, kas inimene elab Euroopas või Aafrikas, omistab ta teatud automarkidele kindlaid iseloomuomadusi. Põnevaks teeb uurimise see, et uuringus osales inimesi, kes ei tea mitte midagi brändimisest ega automarkide väärtusest. Nemad andsid auto iseloomule hinnangu ainult välimuse põhjal. Kummalisel kombel kattus see nende inimeste tunnetega, kes autodega igapäevaselt tuttavad on. Me kõik pärineme ürgajast.
DOMINEERIV Maybach BMW 645ci MASKULIINNE Chrysler 300C, BMW 645ci NAISELIK Nissan Micra LAPSELIK Toyota Aygo TÄISKASVANULIK BMW kolmas seeria, BMW 645ci KURB Daihatsu Cuore, Kia Picanto VIHANE Chrysler Crossfire, BMW 645ci RÕÕMUS Uus VW Beetle, Mini Cooper NÄRVILINE Honda Civic, Mercedes E-klass
Allikas: Viini ülikooli uuring, AutoTrader tellitud uuring. Pilt: Ylle Rajasaar
Uuring: ütle mulle, millise autoga sa sõidad, ja ma ütlen, kes sa oled
