Neljapäev, 25. aprill 2024
Kevad on käes ja Accelerista motorakuke lööb uksed taas valla. Aga enne veel, kui alustame uue ja põneva lugejateni toomist, on paslik hetk mõelda sellele, mis minevikku jäänud ja jäämas.

Lõppeks on just olnu meid teinud sellisteks, nagu praegu oleme. Just minevik on meid olevikku toonud, teinud meist me enesed. Ja nõnda, mõtlesime, on paras aeg lehvitada hüvastijätuks millelegi, mille märke näeme enese ümber rohkem kui sellest enestele aru anname.

Kui nüüd päris aus olla, siis tegelikult oli motoosakonnal esiotsa plaan kirjutada üks tigekuri lugu sellest pöörasest sõgedusest, mida numbrihullusest vaevatud ja asjade sisusse sugugi mitte süvenevad euroametnikud loodusseadustega mittehaakuvate normide kehtestamisega mootorrataste maailmas korda saadavad.

Seda paha on palju, aga see lugu peab paraku ootama, sest postkasti potsatas uudis sellest, et kõikidest kõigem tsiklitootja Honda saadab sel suvel ajalukku ühe oma kõige ikoonilisema mootorratta üle aegade – Honda Z50.

honda z50
Honda Z50M, aastast 1967 50-aastase tsikli profiil on endiselt kadedakstegevalt sale.
HONDA Z50 KÕNETAB TEADJAID

Olgem ausad – ega see Z50 nimi meie lugejaile tõenäoliselt palju ei ütle. Ometi on see tsikkel praktiliselt kõikidele tuttav, sest Honda Monkey (nii nagu teda veidra sõiduasendi tõttu esmalt rahvakeeli ja hiljem ka ametlikult nimetama hakati) on ilmselt kõige kopeeritum mootorsõiduk planeedil Maa.

Aastast 1964 (jah, 53 aastat!) seeriatootmises olnud Honda Z50 on üks väheseid sõidukeid, millele on osaks saanud õnn luua terve tsikliklass – pit bike ehk pisimootorratas.

Algselt lõbustuspargi atraktsiooniks mõeldud ja ehitatud kokkupandav pisitsikkel on inspiratsiooni saanud ilmasõjaaegsetest dessantväelaste liikuritest ning jõuallika pärinud Honda (mitte vähem legendaarselt) Super Cubilt, kuid ometigi suutnud luua täiesti unikaalse segu lõbususest ja praktilisusest.

Tehniliselt ei ole Z50 miskit niiväga erilist – lihtne toruraam, kaks kaheksatollist ratast, 50-kuubikuline horisontaalse silindriga neljataktiline mootor, üks istekoht, primitiivne vedrustus.

Mõni kaval knihv siiski oli – näiteks kokkuvolditav juhtraud, et mikrotsikkel auto pakiruumi mugavalt ära mahuks. Sellisena on 1365 mm pikkune pisiratas klassikaline näide sellest, et tervik võib olla märkimisväärselt rohkem kui vaid liidetavate summa.

EPOHHI LÕPETAB ERIMUDEL

Z50 Monkey läheb ajalukku stiilselt, piiratud koguses valmistatava erimudeliga. Võib uskuda, et augustis vaid Jaapanis müüki minevale 1800 spetsiaalse disainiga viimase seeria rattale on juba täna pikk-pikk järjekord ning alla 3000 dollari olevale letihinnale kirjutavad kollektsionäärid vähemasti ühe nulli lõppu.

Monkey innustunud austajatele ei ole aga ka pärast seda kõik veel kadunud – kümned kloonitootjad jäävad neid vorpima ilmselt veel aastakümneteks.

Honda Z50 Monkey
Mootor: 49 cm3, neljataktiline
Kaal: 68 kg
Pikkus: 1365 mm
Tippkiirus: 50 km/h

Allikas ja pildid: tootja. Tekst: Margus Värton

KOMMENTEERI SIIN