blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Rattasõidu ABC: kvaliteetne elektriratas kestab kaua. Tee õige valik!

Elektriratas on kuum kaup. Euroopa linnades loobub üha rohkem inimesi autosõidust ja pöördub rattausku. Elektriajamiga jalgratas on sobiv variant neile, kes end oimetuks vändata ei viitsi. Uisa-päisa poodi tormata ja osta ära esimene särtsuvokk, mille värvus tundub õige olevat, on vale. Odav elektriratas muutub peagi tülikaks risuks, kvaliteetne teenib omanikku pikki aastaid. Jagamegi mõne soovituse, kuidas valida endale sobivat elektriratast.
ELEKTRIRATAS SOBIB IGAÜHELE

Kui oled sellega sõitma õppinud, siis võid sõita igal pool ja igal ajal. Elektriratas on liikumisvahend, mis sobib peaaegu igaühele – tõsi, seenioridel soovitatakse enne elektriratta selga istumist pidada nõu arstiga, sest sarnaselt autojuhtimisele nõuab elektrivokk suuremat ettevaatust.

Enamus elektrirattaid võimaldab särtsuga sõidurežiimi välja lülitada, seega saab sellega sõita ka nagu tavalise jalgrattaga. Elektriratta suur eelis on, et ta sõna otseses mõttes vähendab sõitja jalavaeva – näiteks tööle minnes ei pea enam elu eest end higiseks pedaalima, vaid võib kontoririietuses rahulikult kohale kulgeda ja pikema jututa tööle asuda.

Rattamüüjad tunnistavad, et elektrirattast on suur abi jalgrataste läbimüügi kasvule: lihtne ja kiire särtsukas innustab inimesi rohkem jalgrattaga sõitma; lisaks linnalisele kulgemisele otsitakse peagi võimalusi teha maastikusõitu või harrastada sportlikku maanteesõitu. Tõenäoliselt ostab mõnigi elektriratta omanik endale peagi mõne “tavalise” jalgratta lisaks või võtab maastikusõiduks fatbike -eletriratta; traditsioonilise jalgrattaga liikuv inimene niisama lihtsalt elektriratast aga ei soeta.

Kvaliteetne elektriratas ei ole kõige odavam ost, aga seda on üsna odav pidada. Lisaks iga-aastastele hooldustele ja kindlustusele kulub elektrit. 100 km kohta keskmiselt 1.5-2 -euro eest.

lexus_tactical_721x381

KAS SUL ON SEDA VAJA? Kõigepealt võta kümme minutit aega ja mõtle, milleks sul elektriratast vaja läheb. Kui pikk on distants töö ja kodu vahel? Kas tahad õhtul trenni või teatrisse sõita? Kas rattaga on vaja vedada lapsi? Milline on teekonna iseloom, kas tee kulgeb laugelt või on seal ka tõuse ja langusi.? Kas tuleb ette maastikusõitu? Millised on su rahalised võimalused?

Kui sõidad igapäevaselt vaid kümmekond kilomeetrit mööda linnatänavaid, sul puudub vajadus vedada kaupa või lapsi ning ka rahakott pole puuga seljas, tasub mõelda tavalise jalgratta ostmisele. Korralike elektrirataste hinnad algavad paari tuhande euro lähedalt ja ronivad sealt ülespoole.

Enne särtsuvoki ostmist leia võimalus saada sõitmise kogemus. Võib vabalt juhtuda, et sulle ei meeldigi see, mida sa koged – hea ratas on võimeka ratturi käes kiire ja terav pill, algaja käes aga võib trikke teha. Elektrirattaga sõitmist tuleb eelnevalt veidi harjutada. Seega, proovi järgi enne, kui ostma hakkad.

EELISTA EESTIMAIST Sa oled jõudnud arusaamisele, et just elektriratas on see, mida sa praegusel ajahetkel kõige rohkem vajad. Olgu nii! Kas tead, et Eestis on päris mitu iduettevõtet, mis elektrirattaid toodavad? Saritootmises on rida Amplereid, kuuldavasti arendatakse edasi ka Liberatorit, väike linnaratas Stigo pole maha matnud lootust, kord maailmaturule murda. Seega, kui on vaja, siis ennekõike on vaja eestimaist.

PETLIK HIND Jah, müügil on elektrirattaid, mille hinnad jäävad kaugele alla tuhande euro. Enne, kui ostad odavalt, kaalu võimalust olemasolev jalgratas elektriliseks ümber ehitada – oskajam saab sellega ise hakkama, aga on mitmeid rattatöökodasid, kus seda ka teenustööna tehakse ning antakse tööle garantii.

Odavast särtsuvokist saab üsna kiirelt tülikas risu toanurgas. Esimesena ütleb üles aku; või kui mitte see, siis annavad järgi odavad jupid. Või raam. Või ühendused. Kuigi rattal on näiliselt garantii, võib selguda, et hooldust ei ole, varuosi ei ole – ja neid ei ole sellepärast, et juppe ei saagi vahetada. Electrobike’i  juht Jani Jokinen, soomes tuntud kui (elektri)rattakultuuri tõsine edendaja, ütleb, et odavat ratast peab kartma, sellest võib tulla liiga palju jama.

TEE PROOVISÕIT Proovisõit on oluline, sest elektrirattaid tuleb järjest müügile ning sa pead veenduma, et just see ratas on see õige ja sulle igapidi sobiv. Ka kvaliteetse rattaga saadav sõidukogemus võib olla erinev, sõltudes näiteks kasutatud mootorist. Ära piirdu ainult ühe ratta proovimisega, võta ette 2-3 ratast. Autot sa ju ei ostaks ainult pildi järgi? Vaevalt et ülikondagi internetist tellima tormad. Seega, kaalutud ja proovitud valik viib õige otsuseni.

RATTA OMADUSED Odaval elektrirattal on kaks valikut: mootor sisse/välja lülitatud. Hea särtsuvokk mõõdab pedaalimise tugevust, sõidukiirust, tee kallet ja seab mootori tööd vastavalt: sellise rattaga sõita on kerge ja meeldiv. Kvaliteetsel elektrirattal saab ise aku võimsust reguleerida, näiteks tõusudel “peale keerata”.

Ka on oluline sõiduraadius, mida ühe aku laadimisega keskmiselt saavutada võib – moodsad rattad suudavad juba sõita 100 ja enam kilomeetrit ühe laadimisega, aga heaks loetakse ka 60-70 km sõiduraadiust – siin on kohane tõmmata paralleel elektriautoga – kui elektrilise sõiduvahendiga saab aetud kõik asjad, mis ühel päeval ajamist vajavad, siis on tegu kaalumist vääriva ettepanekuga.

Aku tüübi, kestvuse, garantii kohta tasub küsida müüjalt. Levinud on elektrirattad, mille aku paikneb rattarummus või raami küljes, moodsamatel mudelitel paigutatakse elektrimootor raami sisse. Raami küljes paiknevat akupakki on võimalik mõnel juhul eemaldada ning seda eraldi laadida. Ka on võimalus sel juhul lsaaku soetada, et pikemal retkel aku tühjaks saades teine asemele panna.

Kvaliteetne elektriratas on kerge – näiteks kaalub Ampleri kergeim linnaratas vaid 14 kg, Soomes üks müüdumaid BH EasyGo Race pisut üle 15 kg – sellist ratast jaksab vaevata ka näiteks trepist üles vedada. Ka muutub järjest olulisemaks nutirakenduse olemasolu – palju on akut, kus asub soovitud sihtkoht, palju oled kulutanud energiat jne. – nagu auto nii ka ratta puhul tahame, et oluline info oleks kohe käeulatuses.

UURI TESTE Eestis ei ole suurt elektrirataste testi seni keegi teinud, aga saksa tarbijaorganisatsioon ADAC võtab nüüd juba iga-aastaselt levinumad särtsuvokid luubi alla. Kurb öelda, aga paljud neist põruvad täiega. Kõige probleemsemad kohad on raam, tagumine keskjooks, pidurid, lenkstang. Kurioosumeid on samuti ette tulnud – näiteks segavad elektriajamist lenduvad elektromagnetlained politsei sidepidamist. Üle normi elektromagnetlainetega on hädas paljud (odavad) särtsukad. Seega, tasub küsida müüjalt n-ö soovituskirja rattale, mille ostmist kaalute.

HOOLDUS JA VARUOSAD Kui oled ostnud ratta internetist, ole valmis selleks, et ei hooldust ega varuosi ei ole ette nähtud. Kahjuks on nii, et hingerahu eest tuleb maksta – soovitame osta ratas volitatud müüjalt ja nõuda juurde kogu teave korralistest hooldustest, garantiist, varuosadest, tüüpvigadest jne. Pole vahet, kas sõiduvahendil on kaks, neli või kakssada neliteist ratast all – tema eest tuleb hoolt kanda igal juhul ja hea oleks teada, kuidas ja millal (ja kus) seda teha.

ACCELERISTA KOMM Kui elektriratas päästab maailma nagu näikse uskuvat mõnigi arvamusliider, siis olgu see päästmine ka moodsalt ja mugavalt korraldatud! Särtsuka eest lauale laotav paar tuhat eurot on suur summa. Selle eest tahaks saada korraliku pilli, mis aastaid kestab ja mille juppe saab kiirelt vahetada. Lisaks siis igasugu nutirakendused, mida on kerge uuendada; pluss võimalus, lisada rattale täpselt seda, mida hing ihkab. No et oleks nagu päris. Et kohe kisuks sõitma. Maailma päästmine ikkagi, elu on lill!

Loos on kasutatud Electrobike spetsialistide nõuandeid. Pildid: Ampler, Pixabay

Ööbikust sai Ampler, elegantsete eesti elektrirataste tootja

Viis välismaist ja Eesti Ööbik: nende elektriratastega tahaks igaüks sõita!

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com