Teisipäev, 19. märts 2024
Eestis on üha rohkem neid inimesi, kes oma igapäevasõidud teevad jalgrattaga. Kaherattalisega liiklemist soosivad kergliiklusteed ning üldine, aktiivset liikumist toetav ühiskondlik eelhäälestus. Ka vabal ajal harrastajana maastikul või maanteel pedaalimine võidab poolehoidjaid. Sestap oleks hea teada, kuidas ja millist ratast valida.

[dropcap]VANASTI OLI NII [/dropcap] Vanemad kui kolmekümnesed mäletavad aegu, mil valik oli selge ja lihtne: tittedele kolmerattaline, algklassi lastele Školnik (Koolilaps), poisslastele Ereliukas (Kotkapoeg), tüdrukutele Kregždute (Pääsuke), linnas liiguti Priimaga ja harrastussporti tehti Turisti seljas; tõeline moehitt oli kokkupandav MMB.

Õnnelik oli see, kel ratas oli. Enamasti tuli selle nimel kõvasti vaeva näha, Dünamo-spordipoe ukse taga nädalaid kõõluda ja kaubapäeva passida. Kel  huvi, võib nõuka- aja ratastest lugeda ja pilte vaadata Jalgrattamuuseumi lehelt ning leida aeg ja muuseumist ka läbi jalutada.

[dropcap]MIS SUL VAJA ON?[/dropcap] Tänapäeval võtab jalgrataste valik silmad kirjuks. Mõtled küll, et tahaks lapsele jalgratast osta ja ise maastikurattaga metsas üle kändude koperdada, aga siis lähed poodi… ja satud suurde segadusse. Muidugi aitab hädast välja asjatundlik müüja, aga näiteks internetipoes ei ole teda kuskilt võtta. Siis päästab see, kui oled kodus teinud korraliku eeltöö.

[dropcap]TEE KODUTÖÖ ÄRA [/dropcap]Accelerista soovitab alustada oma tegelike vajaduste väljaselgitamisest ning korralikust kodutööst. Internetis võib endale välja valida meeldivad ja tõenäoliselt sobivamad rattad, aga igal juhul oleks mõistlik kauplusse kohale minna ja jalgrattad üle vaadata ning teha võimalusel väike proovisõit.

[dropcap]KULDREEGEL[/dropcap] Inimene, kes võistlemas ei käi, ei pea ostma endale väga kallist jalgratast. Inimene, kes igapäevasõite jalgrattaga ei tee vaid kelle jaoks kaherattaline sõber on nädalavahetuste teekaaslane, ei pea ostma endale väga kallist jalgratast. Inimene, kellel on lapsed, ei pea oma lapsele ostma kõige kallimat jalgratast vaid ikka sellise, mis lapse vajadusi antud ajahetkel kõige paremini rahuldab.

Proffidele mõeldud maastikuratas võib maksta korraliku auto hinna
Proffidele mõeldud maastikuratas võib maksta korraliku auto hinna

[dropcap]MAASTIKURATAS [/dropcap] See on enim levinud rattatüüp, mis esialgu loodi metsas ja mägedes ronimiseks. Selline ratas on tunduvalt parema läbivusega maastikul ning laiemate rehvidega kui tänavaratas. Laiemad ja mustrilised rehvid teevad tehniliselt raskel rajal sõitmise oluliselt mugavamaks ja kindlamaks. Seda tüüpi rattad on saadaval 26″, 27,5″ ning 29″ – tollise jooksusuurusega.

[dropcap]! [/dropcap]Maastikuratas sobib inimesele, kes ei aja taga tippkiirust ning armastab maastikul teha korralikku sõitu –  osaleb näiteks rattamatkadel või maratonisõitudel.

[dropcap]HIND[/dropcap] Maastikurataste hind algab 300-st eurost ning võib ulatuda korraliku auto hinnani. Taas on küsimus, millist ratast sel juhul valida? Tuleb võtta ratas, mis vastaks kõige rohkem harrastaja vajadustele ja sõitude sagedusele. Oluline on ka ratta kvaliteet. Tasub müüjalt üle küsida, millist sõiduvahendit eelistada. Korralik ratas on investeering aastateks.

Isegi asjatundmatu pilk ütleb ära, et tegu on linnarattaga- see näeb välja mugav ja edev!
Isegi asjatundmatu pilk ütleb ära, et tegu on linnarattaga- see näeb välja mugav ja edev!

[dropcap]LINNARATAS[/dropcap] Linnas sõitmine peab olema turvaline ja mugav, nii on linnaratas paremate veeremisomadustega kui maastikuratas ning enamasti täisvarustuses. Tavaliselt on standardvarustuses tuled, pakiraam, rattajalg, ketikaitse  ning porilauad. Mõeldud on see ratas põhiliselt linnatänavatel liikumiseks, samas ei jää sellega hätta ka kõvema kattega pargi- või metsateel. Linnarattal on  tavaliselt 1 kuni 27 käiku.

[dropcap]HIND[/dropcap] Linnaratta hinnad sõltuvalt materjalidest ning mugavusklassist, ulatudes 300-st eurost kuni paari tuhande euroni

Hübriidratas on mõeldud linnas liiklemiseks, aga sellega võib minna ka siledale teele matkama
Hübriidratas on mõeldud linnas liiklemiseks, aga sellega võib minna ka siledale teele matkama

[dropcap]HÜBRIIDRATAS[/dropcap] See rattatüüp leiab üha enam poolehoidjaid, sest on pakutavatest kõige universaalsem. Sellise sõiduriistaga võib sõita nii maanteel, metsas, kui ka linnatänavatel. Tavaliselt on hübriidil 21-27 käiku ning 28-tollised rattad. Ratta rehvide laius on vähemalt 35mm.

Hübriidrattale saab peale panna erinevat lisavarustust, mis muudab ratta asendamatuks näiteks matkates. Hübriidratta eelisteks on kindlasti suurem ratta läbimõõt, mis võimaldab sirgematel teelõikudel arendada suuremat kiirust ja väiksem veeretakistus, võrreldes maastikurattaga.

[dropcap]HIND[/dropcap] Hübriidratta hind on sarnases vahemikus maastikuratastega. Hinnad algavad 300-st eurost.

Maanteerattaga sõitmine on spetsiifiline ja sportlikkust nõudev tegevus
Maanteerattaga sõitmine on spetsiifiline ja sportlikkust nõudev tegevus

[dropcap]MAANTEERATAS[/dropcap] See on kõige spetsiifilisem rattatüüp ning mõeldud põhiliselt asfaldil sõitmiseks. Maanteeratta eelisteks on kiirus ja kergus, ning aerodünaamiline sõiduasend. Tavaliselt on maanteeratas teistest kallim, kuid tehakse ka väga soodsaid variante, mis muidugi pole mõeldud võistlejale.

[dropcap]HIND[/dropcap] Maanteerataste hinnad algavad 600-st eurost ja küündivad üle 7000 euro.

Millist ratast valida
Selle ratta puhul on väga oluline osta lapse kasvuga sobiv liikumisvahend

[dropcap]LASTE-JA NOORTERATTAD[/dropcap] Laste- ja noorterattad erinevad üksteisest rataste suuruse poolest , mis võivad olla 12 tollist kuni 24 tollini. Esimest korda võiks jalgrattaga sõitmist hakata harjutama kaheaastaselt, kõige suuremad noorterattad sobivad isegi kuni 13-aastastele.

Käikudega mudeleid pakutakse tavaliselt alates viiendast eluaastast. Õige suurusega ratta leidmisel on kõige lihtsam konsulteerida müüjaga, kes valdab seda teemat ning kindlasti soovitab teile õigeima variandi.

[dropcap]HIND[/dropcap] Kvaliteetse lastejalgratta saab orienteeruvalt 100 euroga. Loomulikult võib osta ka kallima ratta, aga siin tuleb silmas pidada asjaolu, et laps kasvab kiiresti ning tema tervise huvides peab ta sõitma rattaga, mille raami suurus vastab tema kasvule.

[dropcap]ÜHEKSA KORDA MÕÕDA…[/dropcap] Enamik rattatootjaid märgib ratastele raami suurused tollides või sentimeetrites, mis annab asjast ülevaate. Ettevaatlik tasuks olla rõivatootjatelt üle võetud märgistuse (S, M, L, XL), mis sisuliselt ei anna selget infot. Olenevalt tüübist on raamide mõõdud ning geomeetria väga erinevad ning targem ja õigem oleks taas rataste müügile spetsialiseerunud kaupluse müüjaga konsulteerida.

Inimese pikkus cm Raami suurus tollides Suurustähis
130-150 14,5″ XS
150-175 16″ S
165-180 18″ M
175-188 20″ L
182-195 22″ XL
190-205 24″ XXL

 

Alusmaterjalid ja pildid: Veloplus

2 kommentaari

  1. blank

    Ühe liigi jätsid välja…. Tõukeratas.
    Minu sellesuvine “leid” oli JD Bug DELUX .
    1. Ideaalne lühikeste vahemaade – ja Tln’s on kõik vahemaad lühikesed .
    2. Kerge, et kontorisse kaasa võtta ( kaob ära lukustamise vaev)
    3. Tõi naeratuse näole nii mulle kui möödujatele
    PS: Linnas oli näha ka esimesi lapsi kes sõitsid elektriliste tõukeratastega a’la Razor ( https://www.youtube.com/watch?v=L8LsooN74n8)

KOMMENTEERI SIIN