Kui autosse peab korraga mahtuma rohkem kui 5 inimest, on valikut langetada keeruline. Kas võtta muljas mahtuniversaal või hoopiski istmetega kaubik? Panime joonele kaks Citroëni 7-kohalist “sidrunit” Grand C4 SpaceToureri ja Berlingo ja proovime jõuda selgusele, kumb neist oleks mõistlikum valik.

Tekst: Uku ja Ylle Tampere. Pildid: Ylle Tampere, tootja

Mahturite segment on mõne viimase aastaga kõvasti ümberkorraldunud. Kõigepealt andsid alla MPV-d ehk mahtuniversaalid: Renault Espace’i eestvedamisel on osa neist ümber nimetatud krossoveriteks või siis sootuks maasturilaadseks moondunud – Peugeot 5008 näiteks. Citroën Picasso, uue nimega Grand C4 SpaceTourer on üks väheseid alles jäänud ehedaid mahtuniversaale.

Isegi kaubikute pinnalt ehitatud istmetega sõidukid on aegade jooksul järjest mugavamaks ja “maasturimaks” arenenud ning nendest ei räägita enam kui tarbesõidukitest vaid kui millestki, mis pakub värsket vaheldust parketimaasturitele.

Ehe näide on tänavu turule jõudnud kolmik Citroën Berlingo – Peugeot Rifter – Opel Combo. Neist Peugeot’ promobki Rifterit rohkem pere- ja matkaautona, teised on jäänud tagasihoidlikumaks, soovitades mahturit tarbesõitudeks. Ostjal on valik, kas võtta auto arvele M1 või N1 kategoorias.

Panime Grand C4 SpaceToureri ja Berlingo proovile ja võrdlesime neid praktilisuse, ruumikuse, mugavuse ja hinna poolest.

Toredad on mõlemad ent ühte neist julgeme rohkem soovitada nii suurperele kui ka neile, kel vajadus tihti inimesi ja kaupu üheskoos sõidutada.

Otsustavaks sai lisaks praktilisusele ja sõidumugavusele aga teadagi mis – tunne! Citroën suudab jätkuvalt ka kõige praktilisema sõiduki väga väikeste nüanssidega rõõmsamaks muuta.

Välismõõtmed

Berlingo ja C4 GS-i pikkuse erinevus on umbes 30 sentimeetrit. Berlingot saab soetada kahes kerepikkuses, kas 4,4 või 4,75-meetri pikkusena. Grand C4 SpaceTourer on 4,6-meetrisena. Kõik need kolm varianti on valmis vajadusel 7 sõitjat mahutama. 

Mudelite kõrguse erinevus on 20 cm – Grand C4 SpaceTourer on madalam – 164 cm, ja Berlingo 184 cm. Laius on mõlemal autol sama – 182 cm vs 184 cm.

Kõrgus ongi üks oluline näitaja, mis defineerib nende “sidrunite” olemusliku erinevuse. Justnimelt olemusliku, sest sisulistel erinevustel vahet teha on küllaltki keeruline – samad mootorid ja käigukastid, põhimõtteliselt ka sama eesmärk ja funktsionaalsus – vaid erinev kujustus ja (vähemalt paberil) ka materjalivalik.

Pikk ja kirju mudelirivi

Citroëni mudelinimed ajavad keele sõlme ja silme ees kirjuks. Valikus on (suuremast väiksemaks) väikebuss või suur mahtuniversaal Spacetourer, seejärel keskmine Grand C4 SpaceTourer (endise nimega Picasso) ja väike C4 Spacetourer.

Mahturitele lisaks on olemas ka täiesti “tavaline” C4 ja… C4 Cactus. Kui keel sõlmest lahti harutada ja silmad ninajuure suhtes sirgeks ajada, selgub, et loogika on tootjal täitsa olemas –  kõikide nende sõidukite baasiks on üks hea “keskmine”Citroën C4, millest on tehtud rida variante, mille seast peaks igaüks endale midagi sobivat leidma.

Picasso the Grand ehk Citroëni nimemaagia

Varem nimetati C4 baasile kerkinud mahukamat mulliautot C4 edevalt Picassoks. Citroën Picasso oli selle aastatuhande alguses üks ihaldusväärsemaid mahuk-sõidukeid ning päris kindlasti võib osa kuulsusest panna Picasso nime arvele.

Ent litsents lõpes ja Citroën leidis end olukorrast, kus muljas mahtur oli ikka seesama mis enne, aga Picasso nimeta.

Ega’s midagi, elu ongi proosaline kannatuste rada – Picasso nimi keerati maha ja asemele pandi Grand C4 SpaceTourer, mis justkui lihtsustaks elu oluliselt, viidates selgelt tootja funktsionaalsõidukitele.

Ent mitte alati ei pruugi selgus tuua selgust, vaid võib jätkuvalt tekitada segadust – Grand C4 SpaceTourerit ei ole vaja segi ajada Spacetoureri, C4 Spacetoureri, C4ga… sest need ei ole endine Picasso. Ehk siis lihtsamalt: kui tahate osta Citroën Picassot, otsige nime Grand.

Peast päris lihtsatele on aga valikus Berlingo, mis ongi lihtsalt Berlingo, ja on seda ka edaspidi. Olenemata kas see on kaubik või istmetega matkaauto, N1 või M1. Rahvasuus Berlinks, teedel väärt olmeauto.

Berlinks – pirukakärust mahtuniversaaliks

Eelmiste põlvkondade Citroën Berlingo ja selle ühemunarakukaksiku Peugeot’ Partneri suunas on pillutud ka rohkelt kriitikanooli, eriti prantslaste autoehitusoskuste kontekstis.

Sõltumata halast haarati “pirukakärusid” salongidest nagu sooje pirukaid. See, et kaubikul “riistapikendust” baasvarustuses ei ole, praktilise meelega ostjaid ei häirinud.

Üks, mis huvitav – isegi järelturul ei ole pirukad maha jahtunud, otse vastupidi, Berlinksi ja Partnerit otsitakse tikutulega taga, ja kui keegi leiab mõne heas korras oleva vanema generatsiooni eksemplari, on ta nõus selle eest päris soolast hinda maksma.

Seega, ilkumistest hoolimata on Berlinks kujunenud praktilise tarbesõiduki sünonüümiks ja tõestanud oma vastupidavust ja jätkusuutlikkust.

Tõsi, on olnud mõned tüüpvead, aga fännid pole lasknud ennast sellest heidutada ning näiteks tuksi minevate tagasildade vastugi on leitud rohtu – need tehakse hooldatavaks, lisades määrimisnipli.

Siin tuleks muidugi päriselule korraks sügavalt silma vaadata – üks asi on meie kliimas kiiresti riknev tagasilla laagritekonstruktsioon, teine asi aga ülekoormad ja ülekasutus, mida Berlinksid taluma peavad. Tööauto elu ei ole meelakkumine.

Sestap tuleb mõista järelturu eufooriat – kui mõni hästi hoitud “pirukakäru” silmapiiril tasub selle nimel korralik lahing maha pidada küll.

Uus Citroën Berlingo on jätkuvalt ehitatud kaubiku põhjale ning selle hind on jätkuvalt konkurentsivõimeline, kuid autoevolutsioon on piiri sõiduauto ja tarbeauto vahel kõvasti hägustanud. Vaadakem kasvõi neid eredaid finesse, mis kaubikukujulisest sõidukist laheda ja lustliku teevad!

Kui Berlingosse istuda, ununeb selle kuubikjas, kaubikule viitav välimus kiiresti. Autos on ennekõike vaikne – ja siinkohal tuleb tunnustada maaletoojat, kes võitles välja tarbijasõbraliku müraklassi – ja seejärel ruumikas.

See pole üksnes piisav istmevahe või jalaruum vaid ka panipaikade hulk, mis uues Berlinksis on hoomamatu. Ja kui lisada sõiduautolik sõit, klaaslagi ja kvaliteetne helisüsteem, saamegi pea ideaalse ruumika pereauto.

Grand C4 Spacetourer – ennekõike ilus

Autoevolutsioon toob meid eksistentsiaalsete küsimuste juurde – mis on Berlinksi ja sama suurusklassiGrand C4 SpaceToureri olemuslikud erinevused? Millal valida üks, millal teine?

Varem oleks see olnud lihtne – üks on kaubik ja teine on sõiduauto. Nüüd on mõlemad mugavad sõiduautod, erinevus on kujustuses, mahutavuses, ehk ka ühiskondlikus arvamuses.

Valik taandubki ennekõike maitsele ja prestiižile. Kõik ei taha sõita autoga, mis näeb välja nagu kaubik, olgu see või kõikide kellade, vilede ja piiksudega.

Kuubikujuline ja kõrgem Berlingo näeb välja ikkagi nagu kaubik. Isegi kui sel on röögatu kaubaruumi maht – pikema kerega (4,75 m) isend neelab alla klapitud istmetega lausa 4 m3 kraami – on see ikkagi… kaubik.

Samuti on Berlingos loendamatu kogus laekaid ja panipaiku, samal ajal kui Grand C4 SpaceTourer jääb selles osas viisakaks – peidukohti on kuid need on traditsioonilised. Ka on Grand mõne silma jaoks oma madala ja mulja kujuga päris ilus vaadata. Sulnim välimus maksab aga praktilisusele lõivu, eks.

See muidugi ei tähenda seda, et C4 mahturis ruumi ei oleks – on! Nõks vähem kui Berlingos, aga piisavalt, et stiilselt 7 sõitjat ära mahutada.

Grand C4 SpaceToureri pagasiruumi maht alla klapitud tagumise istmereaga on 704 liitrit, ent pakkimise ruumi vähendab massiivne tagaluuk ning pontsakas polsterdus.

Summaarselt mahub siia vähem kraami. Ilu nõuab ohvreid, nagu öeldakse, ja see siin on elav näide. Huvitav on see, et Grand C4 SpaceTourer tundub kõrvalt vaadates Berlinksist suurem ning mahukam.

Teine olemuslik erinevus on isteasend. C4 mulliversioonis tekib kohe tunne, nagu istuks kellegi kaisus. Käsi saab toetada praktilisust vähendavatele pontsakustele.

Istumisasend on madalam ja istmed kröömi mugavamad. See ei tähenda, et Berlingos oleks ebamugavam. Sugugi mitte, vaid eelistused on erinevad. Berlingos näiteks annab tooni kõrgem isteasend. Tunne on nagu maasturilaadses.

Ühetaoliselt mõnus sõit

Esimesed kilomeetrid nii Grandi kui Berlinksi juhikohal tekitavad võõristust, sest rool on kerge ja kohati tundub nagu sõidaks arvutiklaviatuuri abil mõnes sõidusimulaatoris.

Lihtne ja loogiline käsitsetavus aga kompenseerib esimese ehmatuse kiiresti. Grandil käib käiguvahetus stiilselt muuseas rooli tagant – detail, mille järgi meie lugejad auto kohe ära tundsid.

Mõlemad “sidrunid” triigivad tee ebatasasusi kenasti. Kogu juhtimise olemust võiks iseloomustada ingliskeelse sõnaga effortless, eesti keeles ehk “pingutuseta sõit” oleks kõige täpsem.

Muretus tuleb välja näiteks ringteid vallutades või parkimismanöövreid sooritades. Ma ei tea, mida prantslased täpselt teinud on, kuid isegi turboringidel ei pea end ei istmes kinni hoidma ega rooliga väänama.

Võib-olla on Berlingo natukene kepsakam ja Grand C4 Spacetourer kohmakam? Aga võib-olla ei ole ka? Kõik on tunnetuse küsimus.

Või-bolla on Berlingo natukene pehmem, aga teises olukorras jällegi ei ole? Võib-olla on Berlingos sõidumüra suurem, aga pigem vist ikka ei ole? Tunnetuse küsimus. Need kaks on sarnased. Need kaks on “sidrunid”.

Mootori võimsuse ja kiirenduse osas ei paku kumbki sõiduk erilist elamust. Kuid nuriseda oleks nüri, sest mööda sõita ja koormat vedada jaksavad kõik valikus olevad jõuallikate-käigukastide kombod.

Kallimate autode puhul räägitakse palju auto omadusest, isoleerida sõitjaid välismaailmast. “Sidrunite” müraisolatsioon on õnnestunud ning rohke klaasipind koos kõrgema (ja endiselt mugava) istumisasendiga laseb tunda end nagu omas mulli(auto)s. Ent Citroëni hinnalipik on kõigi autode hinnaskaala madalamas otsas. Palju vastet rahale.

Bensiin või diisel, tomat või kepikast ?

Jõuallikate ja käigukastide valikul võib ostja pisut jänni jääda. Mõlemaid mahtureid saab nii bensiinimootori kui ka diiselmootoriga, automaatkasti- või käsikastiga.

Kui üldiselt on diiselmootorit ja käsikasti peetud kaupade ja koormate liigutamisel paremaks valikuks, seda just pöördemomendi ning kütuseökonoomia vaatenurgast, siis Citroën ajab kaardipaki korralikult segamini.

Grand C4 Spacetoureri puhul toimis võrratult paremini 130 hj bensiinimootor. 150 hj diiselmootor oli bensiiniga toimetavast isendist uimasem, lärmakam ja… janusem!

Igasugune loogika ütleks muidu, et väikese töömahuga bensiinimootor on kehvem suuremast diiselmootorist. Aga võta näpust. Bensiiniga toimetava isendi testi keskmine kütusekulu oli 6,3l/100 km kohta, diisel neelas pigem 7l kanti, seda hoolimata ökosõiduvõtetest.

Võib-olla tulenes erinevus sellest, et diiselmootoriga Grand oli tuttuus, bensiinimootoriga (ja veel Picasso nime kandev) auto aga kenasti sisse sõidetud?

Olenemata kõigest jättis bensiinimootor nii sitkuses, mugavuses, jõudluses kui ka kütusekulus parema mulje ning tegi ka 8-käigulise automaatkastiga sujuvamat koostööd.

PSA grupis praegu kasutusel olevat 8-käigulist automaatkasti oleme varemgi kiitnud, ning see toimib mahturite peal eeskujulikult.

Berlingo peal on 100 hj diiselmootor koos käsikastiga fantastiline valik, keskmine kütusekulu jääb maagilise 5l/100km piirimaile. Kui varasematel aastatel oli “sidruni” käsikast ehk veidi ebamäärane, siis uue põlvkonna Berlingo käiguvahetus on muretu, mugav ja täpne.

Töö siduriga ja käikude vahetamine on lausa nii lihtne, et Citroën Berlingo puhul tahaks käsikastiga versiooni soovitada.

Kuid siis sekkub arutelusse kaine mõistus, mis ütleb, et kui on võimalik “palgata” käike vahetama päkapikud, siis tuleb seda ka teha – hinnavahe on käsi- ja automaatkastil alla 1000 euro.

Berlingo galerii: lustakas ja kõikjal hakkamasaav mahtur
Peamine erinevus ongi…hind

Citroën Berlingo hinnakiri lõpeb seal, kust algab Citroën Grand C4 Spacetoureri oma. Kuigi lisavarustust saab mõlemale valida hullumiseni, alates erinevatest juhiabidest kuni blingideni välja, seab “kaubik” piiri Berlingo hinnale – näiteks nahksisu ega leed-esitulesid autole ei saagi. Grandi võib aga pea lõputult kallimaks tuunida.

Olulisem on aga olemas nii Berlinksile kui Grandile. Kohanduv kiirushoidja koos automaatse hädapidurdusega, pimenurga jälgimine, tagurduskaamera, sõiduraja jälgimine – pole küsimustki, mõlemale saab.

Kuid Grand C4 SpaceTourer läheb siin veelgi kaugemale, pakkudes mõnegi “üle võlli” lisa nagu masseerivad esiistmed või automaatne parkimisabi. Loomulikult kerib see ka hinda kõrgemaks.

Vaata Grand C4 SpaceToureri hinnakirja siit
Vaata Berlingo hinnakirja siit

Kokkuvõtteks: elu nagu Pisuhännas

Tublid prantsuse mahtuniversaalid teevad mõlemad hästi seda, milleks nad loodud on – mahutavad. Üks on ilusam ja peenem, teine lihtsam, odavam ja praktilisem.

Mahub mõlemasse palju, aga kui suuremate esemete liigutamine on igapäevane kohustus, on Berlingo parem valik. Kui autoga tuleb sõidutada inimesi, siis Grand C4 SpaceTourer.

Kuigi, mine võta kinni – meie lapsed ei tahtnud Grandist pärast Berlinksiga sõitmist enam kuuldagi. Maagiline klaaslagi ja panipaigad võlusid järeltulijaid (ja kollast koeragi) jäägitult. Just nimelt – kui on lastele ja ämmale lisaks vaja vedada ka koera, on Berlingo kindlasti parem valik. Koera tervise mõttes, ämmal on alati halb.

Nõnda siis on see lugu nagu kuulsas “Pisuhännas” – kord Piibeleht all ja Vestmann peal, ja vastupidi. Kui peaksime lähtuma vaid oma toimetuste vajadusest, võidaks Berlingo.

Kõigele muule lisaks on see ideaalne võtteauto: paned operaatori kaubaruumi istuma, keerad tagumise luugi klaasakna lahti, ja tulistad.

Ja et Berlingo ka lastele ning koertele muljet avaldas, on automaatkastiga 100-hobujõuline kõrgemalt varustet versioon üks meie toimetuse tõsiseid uue auto kandidaate. Mahturid au sisse!

Grand C4 SpaceToureri galerii: silmale ilus ja funktsionaalne ka

Pildid: Ylle Tampere, Uku Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!