Tegude mees Volvo S60 Cross Country ehk vähem loba, pikem drift!

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Saadaval esi- ja nelikveolisena
Viimane sobib imehästi seiklejaverega juhile
Ideaalne sõiduk moodsale, kuni kahe lapsega suburbiaperele
Hind alates 39 490 eurost

Volvo 60 seeria keskklassi sõidukid (S60 sedaan, V60 universaal, XC60 krossover) moodustavad ettevõtte üleilmsest automüügist lõviosa. Kõlab loogiliselt, et just sellesse rivisse tuleb lisada sportlik ja kõrgema kliirensiga sedaan, mis rahuldaks nende kundede vajaduse, kes nädala sees teevad töösõite, puhkepäevadel aga tahavad minna loodusse või rattamaratoni sõitma.

S60 Cross Country näeb välja rohkem küll nagu SAV (Sports Activity Coupé), mille esimeseks väljamõtlejaks võib pidada BMW-d ja esimeseks (paksuks) pääsukeseks X6 kupeemaasturit.

Tõenäoliselt vaatavadki S60 CC poole need, kes tahaksid eristuda ja kellele auto veidi harjumatu väljanägemine on pigem boonus. Kui X4 on liiga BMW ja XV on liiga lihtrahvalik ning XC60 on liiga…klassikaline krossover, siis S60 CC on parasjagu soliidne ja parajalt mürakaru – mitu ühes nagu selle sektori autod mõeldud ongi.

Volvo S60 CC

AJALUGU

Volvo S60 luksuslikku keskklassi sedaani toodetakse alates selle aastatuhande algusest. Esimene generatsioon püsis turul kümmekond aastat, alles 2010 tõi Volvo välja uue põlvkonna, mis on ka S60 CC aluseks. S60 on teinud tegusid autospordis ning muuhulgas on seda toodetud ka pistikhübriidversioonis. Sellegipoolest on just 2015. aastal tootmisliinilt veerenud S60 CC selle mudelirivi üks lahedamaid isendeid.

MINU LUGU

Proovisõiduautoks on muutuva veojaotusega nelikveoline, 2,4-liitrise R5 (D4) 140 kW ja 420 Nm turbodiiselmootori ja 6-käigulise automaatkastiga S60 Cross Country. Kuuldava ja eristuva hääle pärast saab CC hellitusnime “möirgav diisel”. Paberite järgi võtab see mees sajani 8,8 sekundiga ja suudab arendada kuni 210 km/h.

Mul on seekord kinnisidee, minna S60 CC-ga jääteed mööda Noarootsist Haapsallu. Paraku on nii, et inimene teeb plaane ja Jumal naerab tema üle – satub olema nädalavahetus, mil ametnikud jäätee Haapsalu-poolses otsas omavahel tülli pööravad. See jääb ka selle talve ainsa jäätee viimseks päevaks, sest edasi keerab ilma mõneks ajaks sulale ning ma võin oma “kuidas sõita jääteel”- ABC kirjutamise mahavisatud vaevaks lugeda.

Küll aga saab S60 CC-ga lõbutseda igal pool, kus lund ja jääd on. Ja seda on õnneks palju! Nii, et lõbu on meil laialt ja autot esindusse tagasi viies käib südame alt läbi nukker jutt – nii oleks tahtnud veel ja veel ja veel…

Volvo S60 CC Ylle

DISAIN JA UUENEV KASUTUSMUGAVUS

Veidi sai S60 CC olemusest ja väljanägemisest räägitud – tegu on sportliku, kõrgendatud (kliirens 20 cm) sedaaniga, mida võiks samahästi nimetada ka kõikjalsõitjaks. Paljudele linnamaasturitele teeb S60 CC oma sõiduvõimekusega silmad ette.

Volvo on lubanud, et tänavu läbib 60-seeria tervikuna uuenduskuuri. See ei puuduta küll “Thori haamri” disainijoont, millest esialgu juttu ei tehta ega ka imelist infolustivälja, mis on peal uutel 90-seeria autodel. Kuivõrd 40-seeria välimus kohendati “thorilikumaks” ning need autod näevad peagi välja nagu luksuslikumad suguvennad, võib arvata, et mingil hetkel saab uue kuue ka 60-seeria.

Infolustiväli siiski veidi uueneb; kõik autod saavad edaspidi Volvo On Call äpi, mis muuhulgas võimaldab omanikul suhelda autoga nutikella kaudu. Äpiga võib sünkida ka oma isikliku kalendri ning auto viib sind suurema kärata märgitud koosoleku toimumiskohta. Võimalik, et tuleb ka kõige uuem “kallis, ma unustasin autovõtmed koju, aga sellest pole midagi”– rakendus. Eks me saame peagi teada.

S60 CC Volvo tagant

RUUM

S60 Cross Country on üsna ruumikas ja absoluutselt mugav auto. Eriti, kui õnnestub võidujooks võita ja võtta oma valdusse juhikoht või siis kõrvalistuja tool. Tagaistme kohta ütleb kaheksane, et ruumi on nagu tantsusaalis – kahekesi kisub tantsima, pange ees õige muusika peale! Tõsi see on, et isegi kaks suurt kasvu täiskasvanut võivad täiega laiutada ja laps ei pea aknast välja nägemiseks eriabinõusid rakendama.

Panipaigad on nutikad ja neid on piisavalt, pakiruumis on olemas siinid ja küljekinnitused, mis võimaldavad pealtnäha väikesesse ruumi (>380 l) mahutada kogu eluks vajaliku kraami. Tagumist istet alla lappides saab vedada ka külmkappi, aga see tähendab siis pooleteise istekoha kaotamist. Parem vedage suuski, sest läbilaadimise võimalus on olemas ja 4 sõitjat mahub koos suuskadega ära.

Volvo-S60-seating-layout
JUHI TÖÖKOHT

Veel eile oleks see tundunud peaaegu et maailma kõige moodsama, intuitiivsema ja lahedama kohana, kus istuda. Sõiduomadustest rääkides, nii ongi. Nupu-ja valitsamajanduse puhul on Volvo oma uute mudelitega ammu kosmosesse eest ära läinud. See siin on Volvo eilne päev. Lohutuseks, see mis Volvole on “eile” on konkurentidele jätkuvalt “Väuuuuu, me oskame ka nii lahedad olla”.

Sportistmed on puhas rõõm – sobivad nii tummisema taljega sõitjale kui seljahaigele. Pekisema puusajoone saab kenasti istmesse sobitada, kui külgi veidi lõdvemale lasta, seljavigane aga saab nimmetoe sättida sopistunud diske toetama nii, et saabub kolmas noorus ja jalg ulatub innukamalt gaasipedaali litsuma.

Külmavarestele meeldib soojendusega rool, peast rallisõitjatele käiguvahetuslabad. Neid võib muljuda ka linnasõidu ajal, kui on tunne, et muidu hakkab ummikutes igav. Tõsiselt rääkides, on mürajal peal kaks olulist juhi abilist: EPAS ehk elektriline roolivõimendi ning mägipidur.

See viimane on libedalt nõlvalt (Sossi mägi) minemasaamisel võtmetegija, ehkki tema tööd ei märkagi. EPAS aga pakub 3 erinevat võimendusastet, mida tasuks käe sisse harjutada: linnas Low -lihtsam manööverdada; kuni 70 km/h Medium – parem teetunnetus; ja High siis kui läheb lappama. Samas, midagi ei juhtu, kui EPAS-t ei näpi, auto on tark isegi.

SÕIDUKOGEMUS

Siinkohal tahab mind tabada akuutne logorröa ja mõningane patukahetsus. Ma olen STI bitch, eks. Mu igapäevaseks sõiduvahendiks on WRX STI, mille vaikimisi sõiduasend on külg ees ning veoskeemi saab muuta suhteni 41/59.

S60 CC AWD Haldex V veoskeemi ise näppida ei saa, seda teeb autoaju. Aga ta teeb seda elegantse kergusega.. lõbutsemise kasuks. Ja see on sõltuvusttekitav. Annad varbaga na-a-aaatuke gaasi… ja pepu astub välja! Otsid mõne kõrvalise koha ja lased lappama. Muutuva jaotusega veoskeem liigutab vajadusel veojõudu esi-ja tagatelje vahel nii, et ühel või teisel võib olla koguni 95% veojõust.

Vedrustus on hästi timmitud, ei liiga jäik ega pehme, rool on kiire, täpne, kohanev, käiguvahetus on sujuv ja kiire. Maanteel liikudes kasutab seaduskuulekas kodanik tempomaati, sest autos sees olles kiirusest aru väga ei saa – vaikne on.

Vähemalt korra olen ma STI-le mõttes truudust murdunud, mõeldes, “mis oleks kui”… ja ma ei luba, et ma seda uuesti ei tee. Sest mugavus, mida CC lõbutsemise kõrvale pakub, ei ole võrreldav STI-ga.

Ja kui nüüd keegi hakkab nurisema, et ma võrdlen võrreldamatut, siis – mille alusel me võrdleme? Kui me võtame võrdluse aluseks lõbu, sõidurõõmu, lumes müramise, “sõõrikute joonistamise” – siis ise ka ei usu, mida ma praegu ütlen – aga CC on STIga täiesti võrreldav!

Kitsi ja kuri eestlane ei osta endale mitut autot, tema tahab ühte ja ainsat, millest jaguks kõigeks – naabrimehele hinnalipikuga või kõva margiga pasunasse, naabrinaisele mõni kiirem ring (kui n.mees ei näe), lastele rattad alla kooli, lasteaia ja kunstiringi jaoks, naisele kõrge ja turvaline, iseendale natuke lõbu ikka kah, kui aega peaks jääma. Nii. Kuhu me selle punase “ei” siis kirjutame nende nõudmiste nimekirjas?

Võib nimekirja muidugi pikendada näiteks “kus mu kohv on?” või “tee minust baleriin”- laadi nõudmistega, et see vigin ikka ära tuleks. Päriselus ei ole nõmedustega aega tegeleda, sest sõõrikuid on vaja joonistama söösta selsamal hetkel, kui taevast langeb esimene helves valget drifti.

Tõenäoliselt saab keegi kergema trauma ja suure solvumise, sest võidujooksu roolini saab võita vaid üks. Mina esimesel õhtul kaotasin, järgmisel korral olin targem, kolisin eraldi diivanile magama, panin kella hommikul viieks helisema ja nokkisin paar tundi roolis, kuni idataevas koitma hakkas.

S60 CC külgvaade

TURVALISUS

No ei tea nüüd, kas on Volvo puhul vaja pikka juttu turvalisusest? Üks hääl kostis, et ikka tahaks. No olgu. Kõige rohkem on ilmselt abi täiustatud jalakäijate ja ratturite tuvastussüsteemist, see on kiire ja minu kogemuse põhjal eksimatu ning kui olukord läheb kahtlaseks – rattur pöörab ette või jalakäija astub teele, rakendub automaatne täispidurdus. Eelneb muidugi hädakutsung, ja kui sellele mitte reageerida, võtab auto üle.

Linnakiirustel ruttab ootamatute tagant sissesõitude vältimisel appi City Safety – kui juht on pimekurt ja ei näe, et eelsõitev auto aeglustab või peatub, siis pidurdab auto automaatselt (kuni 50 km/h kiirusel). Mul on muidugi küsimus,  m i k s  ei peaks keegi nägema, mis ümberringi liikluses toimub? Ostetud load? Nutitelefon?

Ka on S60 Cross Countryl peal sõidureas püsimise assistent ning pimenurga assistent. Viimati nimetatu on tõeline Kotkasilm, sest suudab jälgida 70-meetrist ala auto taga!

Päris kindlasti ei ole kõik need abilised mõeldud selleks, et saaks veel mugavamalt Facebookis emojisid laduda. Ka see kohvitass, mis aeg-ajalt pikemal sõidul armatuuri kuvatakse, ei ole märguanne lähimas kohvikus ootavast randevuust vaid tungiv soovitus, teha teekonnal paus ja pisut kõndida ning sirutada.

Telefoni koht on käekotis või taskus või vahelaekas, sest Volvo S60 CC infolustisüsteem Sensus Connect on täiesti paaritumisvõimeline, võttes vastu iga nutitelefoni, mis talle kutse esitab.

Sensus Connect Volvo S60 Cross Country

PIMEDA-JA LIBEDASÕIT

Kus see libe oli? Mis pime? Paneme tuled põlema! S60 Cross Country lükkab vajadusel aeglasel kiirusel peale kurvituled – kuhu poole rooli keerad, sealpool süttib tuli ja näitab teed. Moodne aeg nõuab moodsaid lahendusi ja nii on CC-l peal ka automaatne kaugtulede lülitamise süteem – et vastutulijat mitte pimestada, kaetakse automaatselt osa valgusvihust kinni.

Mõte hea ja kasutada mugav, kui asi töötab. 6-kraadises külmas läksid kaugtuled omadega natuke sassi, automaatika hakkas andma veateadet. Aitas, kui lülitada sisse esiklaasi soojendus (võrk) ja kui see ka enam ei mõiganud, siis ka süüde välja. Ilmselt on tulede “aju” esiklaasi ülaosas ja niiske külm ning mätsiv lumesadu ajasid tal juhtme kokku. Ja see ei ole mingi Volvo eripära, kogemus ütleb, et paljud “intelligentsed” autod ei tule meie talvega toime, sest kõike on korraga liiga palju.

Ylle Volvo S60 CC elektrijaam

JÕUALLIKAD

S60 Cross Country on saadaval nii esi-kui nelikveolisena. Esiveolisele pakutakse ainult ühte jõuallikat: 2-liitrist, 4 silindriga D4 turbodiislit, mil võimsust 140 kW ja mida saab nii 6 k manuaal- kui 8 k automaatkastiga. Nelikveolisele CC-le on valikus 2,5-liitrine T5 turbobensiinimootor, mil võimsust 187 kW ja mis käib paaris 6-käigulise automaatkastiga ning proovisõiduautolt tuttavaks saanud 2,4-liitrine D4 turbodiisel, mis samuti vaid 6se automaadiga koos käib.

2016. aastal lisandub kõigile 60 seeria nelikveoliste mudelite jõuallikate valikusse ka auhinnatud T5 bensiinimootor, mis paneb kapoti all hirnuma kuni 245 hobujõudu, millel on väänet 350 Nm ja mis tuleb koos 8-käigulise automaatkastiga. S60 Cross Country on edaspidi saadaval ka D3 diiselmootoriga.

KÜTUSEKULU

Tootja andmetel on 140 kW D4 keskmine kütusekulu 5,7l/100 km. Seda numbrid ei õnnestunud küll välja meelitada, aga ma/me ka ei teinud ühtegi liigutust selleks, et eriliselt ökotada.

Vastupidi, me lõbutsesime. Piiritult. Lumes möllates näitas pardakompuuter kulu 8-9 liitri kanti, normaalsel maantee-ja linnasõidul tuli keskmine 6,7 -7,1 vahele. Kütusekulu määrab istme, rooli ja pedaali maagilises kolmnurgas tõmblev element, nii, et igaüks pingutab vastavalt oma võimetele.

VARUSTUSTASEMED

Üks. Summum. Vinge. Kõik on hinnas ja rohkemgi veel. Valida on niisiis esi-või nelikveo vahel ja vastavalt siis ühe või kahe jõuallika vahel. Mina soovitan muidugi nelikvedu ja turbodiislit koos automaatkastiga – see tundub soovitamatagi olevat eestlaste lemmikvalik.

Kui need valikud tehtud, saab asuda peenhäälestuse kallale ja lisada soovi korral midagi kuuest varustuspaketist – näiteks Winter Pro või Security või Intellisafe Pro… Mõistlik oleks kellade ja viledega lähemalt tutvuda tootja lehel.

HIND

Nelikveoline T5 bensiiniga on kõige kallim – 44 190 eurot ja esiveoline D4 kõige odavam – 39 490 eurot. Kes tahab rohkem töö-kool-lasteaed trajektooril kulgeda ja lihtsalt naabrimehele (ja -naisele) silma paista, võtab selle odavama. Väänet 400 Nm, ostke ära või tehke järele; ja kui ei mölla, siis tühja see nelikvedu.

Kelle jaoks elu on rokk und roll, see muidugi võtab selle auto, millega mina/meie (vastavalt, kes võidujooksu võitis) proovisõitsime. Selle auto hind algab 43 890 eurost. Tasub hoida pilku ka kohaliku maaletooja uudisvool, tihtipeale tehakse väga häid pakkumisi – praegugi on üks kampaania käimas.

ÜLALPIDAMISKULUD

Kõlab nagu klišee, aga on tõsi: nautige sõitu ja suurepärast helipilti salongis ning ärge muretsege auto hooldamise pärast, jätke see asjatundjatele. Volvo annab kolm aastat läbisõidupiiranguta garantiid ja teile tuletatakse kenasti ka meelde, kui on aeg hooldusse minna. Lähemalt garantii(de)st ja tingimustest saab lugeda maaletooja lehelt.

ACCELERISTA KOMMJutt lühike – iseennast ei tasu liiga tõsiselt võtta. S60 Cross Country annab võimaluse, vahete-vahel lipsusõlm või kleidivöö veidi lõdvemalt siduda ja natukene lõbutseda. Nutitelefon paaritatud, võib hakata sõitu harjutama. Sellest autost on mõistlik võtta parim osa – sõidurõõm! Ja siis võib muidugi koosolekule ja lasteaeda sõita, elevil ja õhetavana.

Tekst: Ylle Rajasaar Fotod ja meedia: Ylle Rajasaar, Erik Sikk, Volvo

Vaata lisa maaletooja lehelt
Külasta Volvo foorumit

Volvo S60 Cross Country

74%
74%
Pöörane sõidurõõm
  • DISAIN
    7
  • KVALITEET
    8.5
  • JUHI TÖÖKOHT
    7.5
  • INFOLUSTIVÄLI
    6
  • RUUMIKUS
    7
  • SÕIDUVÕIMEKUS
    8.5
  • PIMEDA-JA LIBEDASÕIT
    8
  • HIND
    6.5
  • ÜLALPIDAMISKULUD
    7
  • ATRAKTIIVSUS JÄRELTURUL
    7
  • LAPSESÕBRALIKKUS
    8
  • ACCELERISTA FAKTOR
    8
Jaga

4 kommentaari

  1. Tore oli lugeda siitsamast lehelt BMW X1 arvustust ja ehkki hindan Volvo margina kõrgelt, siis moodustades võitlus/võrdluspaari CC60/X1 poleks võitjas kahtlustki. Ehk sõidurõõmu vähemalt samavõrra, praktilisust enam ja disainist cc60 tagaosa puhul polegi midagi rääkida. “Sõidu” autodest rääkides kui saaksite näpud taha S60/V60 Polestarile, siis oleks millest kirjutada ilmselt. Exceli-maailmas muidugi võiks küsida, et kes kurat maksaks 60-seeria auto eest üle 75k €? Selles hinnaklassis esinevad tugevalt juba nii mitmedki ennast tõestanud germaani kangelased 🙂

    • Oojaa, seekord ma ise X1ga sõitmas ei käinud, aga mäletan ühelt sõidupäevalt esimest saadud emotsiooni – vinge autokene! Käis korraks mõte isegi peast läbi, et tassiks koju endale ühe… aga no kes on peast subarist, sellel on päeva lõpuks ikkagi ainult üks mõte peas. Igasugu lahedaid (eri)isendeid on, nagu Polestar või M, paraku on need autod, millega Eesti oludes legaalselt ei ole suurt midagi peale hakata. Võib-olla kunagi jõuame sinnamaale, et on üks kiirtee ja mitu rada, kus lõbusalt aega veeta. Rendiautodega, sest isikliku auto omamine üksnes sellepärast, et on fun, ei ole mõistlik. Eks me kasvame. Autod muutuvad igavamaks, mõistlikumaks ja lihtsalt tarbitavamaks. Fun-sõidukid vanemaks, isikupärasemaks või kraad kangemaks ja kallimaks.

  2. Artiklid on ülevaate poolest veidi ühepoolsed, st tootja/tellija-sõbralikud. Kohati häirivalt, aga eks money talks määrab siingi. Mul endal mõned vastuseta küsimused:
    Kas nn. lõbutsemine pole mudeli hindamisel ülehinnatud võrrelduna ohutuse, kuluefektiivsuse ja mugavusega millega ja mida me autosõidul kogeme/hindame lõviosa ajast vs. marginaalne lõbutsemise osa arvestades, et tegu on väidetavalt igapäevaautoga? Lisaks ettenägematud kulud mis võivad kaasneda hullamisega ja esinduse-poiste väited, et auto pole selleks ette nähtud, ehitatud ja ka sõitja ei ole asjas pädevaim.
    Kus positsioneerub antud mudel tegelikult Volvo mudelireas ja võimalike konkurentide seas? Tahaks teada, sest olgem ausad 45k € eest saab ikka valida nii mitmegi suure tähega auto seast. Ka Volvo enda mudelirivist. Kellele see siiski suunatud on? Muuseas XC60 on enim müüdud Volvo viimaste aastate statistika põhjal, teised mudelireas marginaliseeruvad hoolimata pingutustest. Näis kas nüüdsed uuendused toovad sellesse korrektsioone. Isiklikult mulle selle auto välisdisain ei meeldi, proportsioonid on paigast, et mitte öelda koledat. Kütusekulu ja kiirenduse poolest ei erine palju XC60-st, praktilisuse poolest ikka väike. Prognoosin, et selle auto nišš saab olema ikka eriti kitsas, a’ la eristumise huvi vms.
    Nüüd on XC90 juba pea aastajagu käibel olnud, huvitaks kuidas on omanike tagasiside ja kuidas autod saavad hakkama numbrite poolest igapäevaelus (Kütusekulu jms). Soov in edu loodan jätkuvalt leida huvitavat lugemist.

    • Ma püüan kirjas sisalduvatele mõtetele omalt poolt adekvaatselt vastata. Kõigepealt – tootjasõbralikud lood. Accelerista on õhinapõhiselt toimiv portaal, see tähendab, et meie tegevust ei rahasta ükski autoettevõte ning lood, mis saavad kirja, kajastavad autori seisukohti. Tänapäeva uued autod ongi head või väga head, punnitatult virisema hakata, et lugu näeks välja rohkem “adekvaatne”, ei ole mõtet.
      Mis puutub Volvo S60 CC-sse, siis selle auto puhul on esimene küsimus – kellele ta sobib, miks peaks seda ostma? Kohe loo alguses on ka välja toodud, kes on selle auto mõeldav sihtrühm. Inimene, kes tahab eristuda, kelle jaoks tavaline sedaan on igav ja XC60 on liiga palju. Ehk siis – sõidame tööle ja koju, aga vahete-vahel lõbutseme ka. See, mida keegi “lõbutsema” alla mõistab, on jälle individuaalne. Mina näiteks lõbutsen lumisel teel autol saba lehvima lastes, sealjuures alati mõeldes turvalisusele – nii enda kui kaasliiklejate omale.

      XC90 tagasiside osas püüame leida omanikke, kes oleksid nõus oma kogemusest rääkima – ideel on igal juhul jumet! Aitäh heade sõnade eest ja rõõmsaid taaskohutumisi Accelerista lehel!

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.