Uku Tampere proovis Monaco teedel ära uue põlvkonna Peugeot 508 sedaankupee. Uustulnuk üllatab oma sõidetavuse, mugavuse ja muidugi rabava disainiga. Eestis algavad 508 hinnad 27 700 eurost ja baasvarustuses on nii automaatkast kui rikkalikult mugavuslisasid.

Peugeot 508 on tootnud juba kolm üllatust. Genfi autonäitusel toimunud esmaesitlusel võlus Peugeot’ uue sedaankupee disain nii mõnegi autoajakirjaniku: “Oh my, it looks … pretty!”

Kui esimene raputus oli möödunud, riputati elegantsele lõvile külge hinnalipik, mis taaskord üllatas ja näitas, et konkurentidele ei jäeta hingamisruumi: “Passat, paki asjad!

Kolmanda üllatuse tõid serpentiinina üle mägede vingerdavad mägiteed – eales ei oleks arvanud, et sellist sügavat mootorihäält toodab ning suurt autot veab nii hoogsalt üksnes 1.6 liitrise töömahuga mootor.

Loo autor Uku Tampere koos peategelase, Peugeot 508 kupeesedaaniga

Astub sõidukiklassi preemiumpoole kandadele

Peugeot ei jäta ruumi arutada, mis suunitlusega uus 508 on. See on loodud selgelt sportlikuks. Auto sportlikkust rõhutavad nii Peugeot tiimiliikmed, auto disain kui ka selle sõiduomadused. Eelmise põlvkonna 508 diivanlusega ei ole siin seost.

Uus Peugeot 508 proovib tõepoolest astuda kannale sama sõidukiklassi preemiumpoole esindajatele ning muidugi põhikonkurendile, VW Passatile. Välismõõtmeid, teljevahet ja kogupikkust kõrvutades on need kaks – 508 ja Passat nagu ühest lastekodust. Võrreldes Passatiga on Peugeot 508 5 cm madalam. “Sportlik”, palun väga.

Sõidupäevale eelnenud pressiüritusel võeti korduvalt jutuks viienda seeria BMW. Ei saa pahaks panna, sest viies seeria on selles klassis omamoodi etalon – segu sportlikust sõidunaudingust ning tipptasemel viimistlusest.

508 loojad ei tee saladust, et just sinna mängumaale uustulnukaga sihitaksegi. “Säravvalge pesu, aga Dosia hinnaga,” rääkis meile kunagi populaarne telereklaam. 508 kontekstis siis nagu viienda seeria BMW, aga Peugeot’ hinnaga. Julge väide.

508 kabiin on sarnaselt teistele uue põlvkonna Peugeot’dele kosmoselaevast inspireeritud. Ulmeline kokpit ei pruugi kõigile sobida, kuid on kahtlemata omanäoline ning mis peamine – juhi istekohalt ergonoomilisuse musternäide.

508 sõitjateruumi materjalidele ning viimistluse kvaliteedile ei ole midagi ette heita. Kõik on soliidne, naginatevaba ja vaikne ning püsib sellisena ka halval teekattel. Detailide viimistlus on korrektne ning kannatab võrdluse preemiumklassi masinatega välja küll.

Aga preemiumklassi tunnet raputavad sõna otseses mõttes kaevuluugid ja koledamad augud. Auto vedrustus on ühtaegu tee pikkadel lainetustel õõtsuv, samas kurvides ja teravatel ebatasasustel jäik. “Sporlik”, palun väga. Mitte et BMW viies kuidagi teistmoodi toimetaks.

Ilusad ahtrid on A ja O

Esmakordselt vaatlesin uue Peugeot 508 kaunist ahtrit lähemalt märtsis, Genfi autonäitusel. Klassikaline sedaankere välimus, madalad küljejooned ning tagatulede vahel vahva paneel, mis tuletab meelde… ärge nüüd naerge, Kinght Rideri KITT-i. Ma olen selle filmiga siiski üles kasvanud.

Et välimus, ja eriti ahtrid on olulised, sai kinnitust ka Monaco mägiteedel, kui meie ees sõitsid järjest valge, punane ja must 508. Nende tulede disain, paneel tulede vahel ja sedaan-kupee katusejoon tõid korraga silme ette nii palju erinevaid kujusid.

Koos kaardilugejaga tabasime end üksmeelelt, et kaugel ees liikuv valge 508 meenutab tagantvaates Porsche Panamerat, punane Pontiac Firebirdi ja musta värvi isendis leidub ohtralt sarnasust Alfa-Romeo 166 tagumikuga.

Mootor võiks selles klassis suurema kopsumahuga olla

Loo alguses mainitud kolmas üllatus on samas ka ehmatus. Meile ei räägitud mootori töömahtudest vaid võimsustest. Ma teadlikult ei tutvu auto andmetega enne proovisõitu, vältimaks eelarvamusi…

Meile sõita antud 508 mudelitähis 225 tähistab peaaegu 225 hobujõudu, mida aiste vahel tuksuv ülelaetud 1,6-liitrine ottomootor maksimaalselt toota suudab. Võetagu komplimendina, et arvasime Monacos tuuritades siiralt, tegu on 2-liitrise jõuallikaga. Teadmine tuli hiljem, ja siis olin täiesti siiralt üllatunud.

1,6-liitrise mootori toel suudab Peugeot 508 astuda reipalt nii linnas, mägiteedel kui ka kiirteedel, aga kiirendusel “istmega selga ei viruta.” Kiirus koguneb rahulikult, sest 508 on suur (4750 mm pikk) ja üle 1.5- tonnise tühimassiga.

Veidi olin pettunud, sest kuigi kiirendus 7.3 sekundit 0-100 km/h ei ole kuskilt otsast aeglane – kiireks sõiduks mõeldud hot hatchid teevad seda ca sekundi võrra kiiremini, ei mahu 1.6 liitrine hästi  kuvandisse, mida meile sõidu eelõhtul toimunud esitlusel loodi.

Ei,  sel julgel lõvil ei jää 1,6-se mootoriga jõudu sugugi puudu – olmesõitudeks ja argisteks möödasõitudeks (mille hind on 0 ja mitte “lõige 3” 540-1800 eurot) on kõike piisavalt. Ka kütusekulu on mõistlik ning see tunne, et tegu on soliidse kulguriga, on ise küünlaid väärt.

Kuid Peugeot enda tunnuslause “motion and emotion” jääb siinkohal poolikult sooritatuks. Motion on olemas, emotion ehk vau-efekt ja kõrvade kuklasse tirimine jääb ära.

Suur kuumus ja serpentiinid vürtsitavad sõidukogemust

Praktikas tuleb mootori väike töömaht välja kiirteedel suurtel kiirustel viimast võttes – seier liigub ühtlaselt üles, kuid selle sõidukiklassi konkurendid on teravamad. Täpsuse huvides – võistlejate võimsusevõrdlust pakkuvad mootorid on ka suurema töömahuga.

Kindlasti mängis Monaco proovisõitudel teatud rolli ka 30 lähistele roniv õhutemperatuur ning kerge tõus kiirendustel. Lisaks olid ajakirjanike käsutuses sissesõitmata prototüübid.

Ränga nurgaga serpentiine pidi üles väänates tabasin end tajumas paarisekundilist viivitust gaasipedaali vajutuse ja kiirenduse tekkimise vahel. Ilmselt tegeles turbo nende hetkede vältel sooja ja hõredama mägiõhu meeleheitlikult tillukesse silindrisse toppimisega ja vajas selleks aega.

Kui kiirendus tuli, siis oli see jällegi piisav – rohkem olekski rehvide haardevõimest ning kaasreisija nähtavast taluvuspiirist üle käinud. Kaardilugeja kilkas ja nimetas mind paar korda isegi hulluks. Hullus on aga suhteline, sest 508-ga kiiresti sõitmiseks ei pea hull olema – kogu sooritus on pingevaba. “Effortless!” ütlesid mõned väliskolleegid.

Fakt, et tavainimene ei vaja eales ei tänaval ega isegi mägiteedel rohkemat jõudu ja kiirust kui pakub Peugeot 508 “vaikimisi” kõigil varustustasemetel saadaolev 1,6-ottomootor. Üllatus, kilked, kõike parasjagu – mida te veel tahate!?

This slideshow requires JavaScript.

Tubli käigukast kompenseerib väikest töömahtu

Väga kiiresti sõitmise osa jäi liiga lühikeseks, et lõpuni aru saada, mis vigureid lisateravuse leidmiseks juhina veel ära teha annaks. Tavaliselt nii häiriv ja kasutuna tunduv flappy paddles ehk võimalus roolilt käsitsi käike lapata toimis 508 peal väga hästi.

Peugeot 508 8-käiguline automaatkast laseb juhil sõita kasvõi 15 kilomeetrit piiriku lähistel ning ilmselt saaks mõtestatult hoovakesi tirides turbo viivitust kompenseerida küll.

Käigu vahetab kast omal algatusel üles alles siis, kui mootori pöörded puudutavad piirikut. Ka automaatrežiimil toimib kõik sujuvalt. Nii sujuvalt ja vigadeta, et sõites unustad käiguvahetuse täiesti.

Täiega provotseerides kurvi

Peugeot 508 ei ole nii akrobaatiline nagu pisikesed hot hatch’id, kuid püsib teel nagu liimitult. Tõsi, sõitsime soojal asfaldil ja kuivades tingimustes, võimalik et märjal teekattel oleks alajuhitavus rohkem välja paistnud.

Igatahes on esiveolise Peugeot 508 kurvisuutlikus väga kõrgel tasemel. Auto mass ja mõõtmed seavad piiri ja kardilikult nii suure autoga sõita olekski utoopia, kuid mägiteedel hullunud pilguga roolides usun iga viimast sõna, mida meile räägiti juhitavuse parandamisse panustamisest. 508 kuulab truult rooli ka arututel kiirustel.

Kuigi nupust valitavad erinevad sõidurežiimid tagumikuga tunnetatavat erinevust auto käitumisse ei too (küll aga kõrvaga), on lõpptulemus hämmastav. Aktiivvedrustus hoolitseb selle eest, et sedaan kurvides liialt ei kalduks, kuid samas laseb see autol tee ebatasasustel ka natuke õõtsuda.

Ühel mägietapil satun kolleegidega kolmekesi rodus sõitma. Tühi tee annab loa lõbutseda: provotseerime autosid kurvides rooli üle keerates (ilmselgelt sobimatutel sisenemiskiirustel), aga Peugeot’ veermikku see ei heiduta: kiirusel 90 km/h pea 90 kraadisesse kurvi sisenemine on kukepiss!

Külglibisemise vastase seadme töötamisest märku andev tuluke küll vilgub, aga kiirus püsib kurvi sisenemisel ja sealt väljumisel pea samana. Veel enne kui üks kurv lõpeb, tuleb alustada teist: jõhkramat provokatsiooni annab välja mõelda!

Ent 508 ei jäta draamadeks ruumi. Auto liigub sinna, kuhu näitab rool. Ei mingit ala- ega ülejuhitavust, ülilihtne sõit. Rahulikust kiirendusest tingitud emotsiooni puudujääk saab kompenseeritud kõrvalistmelt, kust kostab kilkeid ja hüüe: “HULL!”

Siinkohal tasub meeles pidada, et tegu ei ole standardmudeli kähkusõiduversiooniga vaid “tavalisega”: 508 on praktiline auto, millega saab kiiresti sõita. Sportlik, eks ole.

Kui virisema peaks, siis võiks ju pastakast välja imeda soovunelma, et rahulikult sõites võiks 508 olla pehmem ja mugavam. Sportlikkus vs mugavus – mõlemat korraga on raske saavutada. Insenerid on leidnud küllalt hea kompromissi.

Julged lubadused kvaliteedile

Sõitmisele eelnenud pressikonverentsil öeldi välja, et 508 on ehitatud nii kvaliteetselt, et see peaks säilitama “like new” ehk uue auto tunde 90 000 kilomeetri läbimiseni.

Kes autode valdkonnas pedantlust harrastab, teab mida see tähendab. Kõige suurema pettumuse valmistab justnimelt asjaolu, et uue auto tunne kipub kaduma hiljemalt teisel kasutusaastal.

Pea kõik uued autod on alguses vaiksed, naginavabad ja “tunduvad tihedad.” Halbadel teedel tekivad aga üsna kähku niginad-naginad ja hakkab kostuma erinevaid häirivaid hääli. Eks näis. Praktika näitab, et tegemist on julge lubadusega. Aga anname võimaluse.

Pedandist skeptik minus ütleb, et need on julged lubadused. Ja jätkuvad. Kui uurisin, kui pikk võiks olla uue Peugeot 508 planeeritud eluiga, sain vastuseks “15 aastat”. Kilometraažist siinkohal juttu ei tehtud, eks lõviosa prantsuse lõvi elutsükli pikkusest sõltub lõvitaltsutajast.

Aimu auto ressursist annab kerge arvutus. Kesk-Euroopas on autode aastane läbisõit selles sõidukiklassis kusagil 30 tuhande kilomeetri kandis. Kas siit võiks järeldada, et korraliku hooldusega võiks püüelda 400-500 tuhande kilomeetrise läbisõiduni? Tahaks loota!

Vidinad ja muu

Peugeot 508 I-cockpit infolustindus on kiire ja ühendub ootuspäraselt, 10-tolline ekraan on selge, aga kogub näpujälgi. Focali poolt toodetud helisüsteemi bassiriba neerusid küll lahti ei raputa, kuid helipilt on ilus.

Ummikutes oskab auto kiiruseni 30 km/h isejuhtiv olla. Pärast seisakuid tahab see küll kerget gaasipedaali vajutust, aga muus osas rooli ja istme vaheline tihend protsessi sekkuma ei pea ja saab samal ajal nautida istmete poolt pakutavat mitmepunktimassaazi. Kusjuures see viimane ei ole mingi surin või kõditamine – mudib jõuliselt!

Auto jälgib pidevalt ümbrust, hoiatab ristuva liikluse eest. Kaamera, kohanduv kiirushoidik, isepidurdus, automaatsed leed-tuled on selles klassis elementaarsus ja neid evib ka 508. Lisavarustusest on saadaval ka night vision – infrapunakaamera, mis teeb nähtavaks pimedas auto ees toimuvva. How cool is that!

Kokkuvõtvalt

Peugeot 508 hinnad Eestis algavad 27 700 euro juurest. Esmapilgul tundub see üsna soolane alghind, kuid siin tuleb tähele panna, et Eestisse nn tühja rehaversiooni ei tulegi. Teisisõnu, kõik vajalik ja veel rohkem on juba baasvarustuses olemas.

Kuigi mootori töömaht pani natuke nurisema, on auto kui tervik apetiitne. Ja ilus. Dünaamika on piisav. Juhitavus vigu andestav, lihtne ja vägagi sportlik. Samas ei ole auto rahulikult sõites närviline.

508 varustus on kuninglik ning auto teinud inimeste poolt juurde räägitud julged lubadused kvaliteedi ja vastupidavuse valdkonnas krutivad ootused kõrgele.

Kas julge hundi rind on rasvane või haavleid täis, näitab aeg. Igal juhul ei asu ma uut Peugeot 508-t eelarvamustega materdama vaid olen valmis andma sellele võimaluse end tõestada.

Kannatamatult ootan universaalkerega versiooni, mis tooks igapäevaseks olmeks vajaliku praktilise mõõtme ka “kaubaautona,” sest kui kogu eelkirjeldatud paketile lisada veel võimalus külmkapp poest koju transportida, on supile lisatud kõik eduka pereauto retsepti komponendid. Ja mis peamine – supp ei ole kaugeltki lahja.

Kellele täpselt on Peugeot 508 mõeldud, jääb praegu veel lõpuni defineerimata. Võibolla on see pereisa, kes ihkaks omale kähkusõitjat, millega vahest lõbutseda… aga praktilise inimesena saab ta aru, et mitut autot omada on … ebaotstarbekas?

Võibolla on see hinnatundlik ettevõtja, kes vajab hea välimusega esindussõidukit? 508 näeb igatahes soliidne (ja ilus!) välja ja sobib minu hinnangul ka esindussõidukiks hästi.

Peugeot’ tiimis on vaprad tegelased, kel on julgust seada nii kõrgeid eesmärke. 250-kilomeetrine sõiduring Monaco teedel näitas, et Peugeot 508 seisab oma ülesannete kõrgusel. Konkurentidel on päriselt ka põhjust murelik olla.

This slideshow requires JavaScript.

Pildid: Uku Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!