Elektri jõul linnas 42-45 km sõitu
Hämmastavalt ruumikas ja maastikusuutlik
MINI Countryman pistikhübriidi hind alates 35 885 eurost

MINI on tänapäeval üks väheseid neljarattalisi, mis linnatänaval mööda vurisedes päris kindlasti pead pöörama ja suunurka kergitama paneb.

Disaineritel on õnnestunud moodsas ajas säilitada see “miski”, mis on ilmeksimatult ikka mini, ehkki sõiduk ise on ajas ja ruumis läbi teinud metamorfoosi, kasvades Countryman-versioonis ruumikaks, maastikku mitte pelgavaks nelikveoliseks kompakt-linnamaasturiks.

Ning et i-le saaks täpi või täpsemalt “E” juurde panna, on Countrymanist olemas ka hübriidajamiga variant MINI Cooper S E. All4 Countryman, mis ongi meie tänase loo peategelane. Et naeratus ei muutuks keelt väänates nutuvõruks, jääme edaspidi rahvalikuma Countryman pistikhübriidi juurde.

MINI Countryman pistikhübriid on enam-vähem kõik see, millest võiks unistada moodne ja heal järjel Kalamaja või Supilinna elanik: linnas vaid elektri jõul kulgev mugav ja sportlik masin on iga hetk valmis asfaldi unustama ja kruusateed hammustama, et õunaaias või moosikeldri juures lahkelt tagaluugi avada ja vastu võtta hea ja parema kvaliteetelu tähistamiseks.

mini cooper s e countryman

RÕÕMURULLIDE ÜLEDOOS

Ma ei tea, kas Philipp Gruhn, kui ta 2015. aastal teise põlvkonna Countrymani interjööri joonistas, luges kokku, kui palju ringe ta siia-sinna pillutas?

Autosse istudes on tunne nagu oleks sattunud kolmnurkade ülesandesse, ainult teravike asemel on nüüd ringid, ja nende kokkulugemine paneb silme ees rõngad tantsima ja kuskil diafragma juures naerupallid lahti plõksatama.

27 pole kindlasti õige number, mina lihtsalt rohkem ei jaksanud, sai selgeks, et elu on hernes ja absoluutselt kõike, küljepeeglist kindalaekani, on võimalik väljendada ringikujuliselt.

Siiski, keskkonsoolis olevad viis lülitit, mille keskel troonib uhkelt kollane (E nagu elekter) Start-Stopp, on ümarad, aga kenasti ergonoomiliselt lapikuks vajutatud, et näpp kohe õige koha leiaks.

Siit jõuamegi sujuvalt Countrymani leitmotiivini, mida nii Christopher Weil kui Oliver Sieghart, kes juhivad vastavalt MINI välis – ja sisedisaini osakondi, mõlemad rõhutavad: see auto on moodne, mänguline ent praktiline.

Ehk siis täpselt see, mida kasutaja hästi disainitud tarbeesemelt ootab: et oleks rõõmurull, aga kasutatav selline.

Peaaegu kõik, mida sa Countrymanis oma meeltega tajud, on õiges suuruses ja seal, kus olema peab. Erakordselt mõnusad ja keha toetavad istmed – ja uskuge, ma tean, mida ma räägin, sest klassikalises MINIs olen ma tooli kinni jäänud.

Ka pikema inimese jaoks piisavalt jala, pea, õlaruumi ees, ja taga. Jah, ka tagaistmel pole vaev pikka teed sõita, sest nad on ausalt öelnud, et tegu on 4-kohalise autoga. “Ise olen väike, kuid mu kabiin on suur,” võiks see rõõmurull laulda.

Infolust, mis otse loomulikult paikneb peenelt randitud ringis, on kiire ja intuitiivne. Kui ehk sihtkoha otsimine välja arvata, mida tuleb teha juhtnupust tähti kerides (aeganõudev) või tähti sama nupu pealaele kirjutades (AI ei saa aru ja kordab järjekindlalt “A”, “O”, ehkki ma üritasin kirjutada sinna “Nõmme”).

Häirivalt väikeses kirjas kuvatakse armatuuris ka E-sõidu ilu ehk energia- ja kütusekulu. Ja kui suurusest ausalt rääkida – siis minu iPhone 7plus ei mahu kohe kindlasti vahelaekasse paigutatud juhtmevabasse laadimispessa. Labased “labidad” ilmselgelt ei ole mõeldud noobli MINI jaoks.

Countrymani ruumikuse, koostekvaliteedi, sõidumugavuse, mitmekülgsuse ja E- ökonoomsusega võrreldes on need kõik elu pisiasjad.

This slideshow requires JavaScript.

KOLLASES RINGIS E NAGU ELEKTER

Eesti keeles algab E-ga mitu toredat sõna: “erinev”, “elekter”, “elujaatav”: kui leiate Countrymani esitiivalt kollasel taustal hõbedase E, võite rida jätkata: see on hübriid, ja tulevikus ka elektriline Baieri tehases toodetud rõõmurull (MINI on 1994. aastast BMW omanduses).

MINI Countryman S E kapoti all podistab rõõmsalt 1,5-liitrine 3-silindriline turbo-bensiinimootor ning tagateljel lisab jõudu elektriajam. Neid assisteerib kuuekäiguline automaatkast.

Nüüd tuleb minu meelest selle loo kõige parem osa: kui suudate sõita ainult elektriga, on Countryman õigeveoline! Elektrooniline nelikvedu hakkab end telgede vahel jagama alles siis, kui sisepõlemismootor tööle lülitub. Ümberlülitused käivad automaatselt ja tajumatult, ajami vahetuse reedab tundlikule kõrvale lisandunud madal helisagedus.

JA SEE TÕESTI ONGI NII SÄÄSTLIK NAGU LUBATUD!

Minu proovisõidu-kogemus tõestas, et linnakiirustel ja maanteel mõistlikult gaasi vajutades on võimalik ainult elektriga sõita.

Täislaetud akuga saab korraga sõita kuni 42 km puhta elektriga, aga õige sõiduviisiga ning rekuperatsiooniga saab sõiduraadiust pisut kasvatada. Tavapistikuga laadides täitub aku 5-6 tunniga 80%ni, mis pardaarvuti järgi lubab 25 km elektriliselt läbida. See peaks olema piisav, et linnas vajalikud sõidud ära teha.

Vajadusel saab ka bensiinimootorit sundida akut laadima, et paigalt võttes tunnetada kogu mängu ilu, kus kogu jõud, mida on ühtekokku 165 kW, sulle korraga ja hiirvaikselt kätte antakse.

Päeva lõpus, mil juhe seina läheb, libiseb silm üle kütuekulu: 3,9l/100 km kohta. No kuulge, nii toreda sõidu eest nii natukene maksta… pole probleemi!

SÕIDURÕÕMURULL

Eristuv ümar disain võib ju olla, aga kui auto üldse edasi ei liigu, võib kujustusest saada oksüümoron. MINI Countryman S E puhul saab selgi puhul rääkida ümaraks nuditud superlatiivist, liiga palju kiita pole viisakas.

Istud autosse ja lihtsalt sõidad, keel suulaes. Elektriga vurades kuuled, kuidas südametunnistus kohinal hiirekõrvule lööb ja õitseb kuni 125 km/h kui gaasipedaali pardaarvuti soovitusekohaselt tempereerid. Edasi peab kolmepotine üle võtma.

Aga sinnamaani… kus üldse Eestis on lubatud sõita nii kiiresti? Eks ole. Rõõmustagem taas end rulli, Countryman on kavalalt disainitud Eesti esi-elektriautoks.

Autoks, millega asfaldil natuke muskilt näidata ja maavanaema juures malbelt õunakastid pakiruumi tõsta, et siis moodsas asumis naabritele värskelt pressitud õunamahla pakkada. Õ nagu E, rõõm ja elu.

RÄÄGIME HINNAST, AUSALT

Rõõm, elu ja tänavapildis silma paistmine saabuvad muidugi juhul kui olete kogu paketi eest valmis maksma nõutud hinda. Proovisõiduautol olid peal kõikvõimalikud juhiabid ja mugavusvidinad ning selle hind vastav: 50 390 eurot. Oppaa!

Baasmudeli hinnaks loen pakkumiselt 35 700 eurot, kodulehel on see veidi kõrgem, 35 885 eurot. Kui oleksingi nõus loobuma kroomliistudest ja panoraamkatuset, siis teatud mugavuspiirist allapoole ma astuda ei taha.

Minu enam-vähem auto maksaks umbes 45 000 eurot. Ehk siis vahe “kõige-kõigemaga” umbes 5 000 eurot. Kui liisinguperioodile laiali jagada, ei ole vahe kuigi suur. Samas kaasneb pistikhübriidiga reaalne sääst kütusekulult. Linnas ainult elektri jõul liikudes tuleb 100 km hinnaks umbes 1,5 eurot.

Mõtlemise koht. Kui oled tõsine MINI fänn, hindand Coutrymani mitmekülgsust, su südametunnistus kisendab rohelise järele, siis kas sa tõesti käitud nagu kitsipung? Oh ei, suure tõenäosusega käitud sa nagu enamus S E ostjaid ja veeretad koju hübriidse tippmudeli.

This slideshow requires JavaScript.

Pildid: Ylle Rajasaar, tootja

Jaga

AVALDA ARVAMUST!