blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Budõlinid pereauto otsingul: Kia Niro, “vrummiv” loodussõbralik möödasõit on äge!5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Ilona ja Aleksei on pereautot valides jõudnud kolmanda kandidaadini: seekord saab hinnangu hübriidajamiga krossover Kia Niro. Ilonal tekkis Niroga kiirelt kontakt, mida ta muhedalt põhjendab “kõhutundega”, mis oli juba enne auto proovimist. Lastele meeldis auto väga. Pereisa Aleksei palus veel mõtlemisaega.

Saime Alekseiga taaskord auto võrra rikkamaks, kui Kia esinduse sorava jutuga müügimees meile kaarega autoust lahti tehes nobedalt kogu Kia Niro ilu ja võlu lauale ladus ning võtmeid näpu otsas kiigutades eriti kavalal pilgul mainis, et tegemist on täitsa uue hübriidiga, mille järele paljud õhkavad.

Tõele au andes oli Aleksei veidi skeptiline, sest Korea auto ei saa mingi salapärase meestetsunfti meelest päris normaalne auto olla. Minu päritolu niipalju rolli ei mängi, sest hindan – nagu naised ikka, välimust ja sisemust.

Truu kutsikana sõitsin ka sel korral meie vananeva raudruunaga Aleksei ja Kia Niro sabas kodu poole ning mõlgutasin omi mõtteid. Mul oli kohe algusest peale nii hea kõhutunne selle auto osas ja see kestis lõpuni välja!

Esialgu oli mul jälle hirm sõita oma rohelise autojuhi võbelevate lehtedega võõras kallis masinas, aga mida rohkem võimalusi tekkis, seda enam ma neid kasutasin – sest see pakkus naudingut.

VAATA LUSTAKAT VIDEOT BUDÕLINITE PROOVISÕIDUST KIA NIROGA!
AUTOMAATKAST KUI UUS NORMAALSUS, AGA MINA PEAN VEEL ÕPPIMA!

Kia Niro näol on tegemist hübriidsõidukiga. Hübriid on selline imeloom, mis aeglaselt sõites tarbib seda jõudu, mida mootor enesesse kiiremal sõidul kogunud on ning alles teatud suuremal käigul lülitub ümber bensiini lürpimisele.

Automaatkäigukast enam ei pane isegi mind imestama, see on uuema aja loomulik kulg. Ehkki kuni lõpuni ei suutnud ma täpselt tänavanurgal või valgusfoorisabas automaadiga peatumist ära õppida ning ikka jäi vahemaa liiga pikaks, samas kui manuaalkastiga oleks ma õigesse kohta esimese käiguga täpselt kohale roomanud. Üks nädal Nirot jäi mulle ilmselgelt väheks!

HÕLBUS PARKIDA, HEA NÄPPIDA

Mida ma siis kiidan? Esiteks auto mõõte: nagu kõigil Kiadel nii ka Nirol on ninaosa kujundatud veidi ahtamalt ja see muudab parkimise hõlpsamaks. Ka on autole küljele kirjutatud, et tegemist on maasturiga, aga justkui on täitsa Napoleoni kompleksita inimese mõõtu masin!

Sõna “linnamaastur” selgitab, et see on just Tallinna tänavatel lösutavate aukude ja Pärnumaa metsade vahel tolmlevatel teedel sõitmiseks paras sõber.

Proovisõiduautos (meile usaldatud masinas oli poolvinge sisustus) on palju nuppe, aga nad on paigutatud hästi ja grupiti: roolil, juhiuksel ja esipaneelil. Ma suutsin neid nuppe kohe haarata ja lugeda, mitte nii nagu mõnes sõidukis, kus tekib lõbustuspargi tunne: bling-bling siin ja seal ning mitte midagi ei leia üles.

NII VAIKNE, NII ÖKONOOMNE!

Masin hakkab tööle nii vaikselt, et mitmel korral ei saanudki ma pihta, kas ta juba töötab või ei. ECO-süsteem töötab automaatselt, midagi klõpsutama ei pea.

Ning muidugi – ökonoomsus ja loodussõbralikkus! Seitsme päeva jooksul sõitsime maha 650 km, sealhulgas ka marsruudil Tallinn-Pärnu-Tallinn ning meie keskmine kütusekulu oli – 5,3l/100km.

Peaaegu nagu nopiks võililli ja värsket rohelist rohtu tee äärest ning lükkaks taimetoitlasest Nirole paaki, et ta samamoodi imevaikselt ja liuglevalt edasi liiguks. Ei mingit köhimist, röhitsemist ja puuksutamist. Mulle meeldib ka kujutelm, justkui säästaksin ma sellise masinaga liikudes keskkonda rohkem.

Kui ma tütar Malenalt küsisin, mis talle selle uue sõiduki juures silma jäi, vastas ta sama: Niro on nii vaikne. Ka kütkestas noort neiut auto võime kohe, kiirelt ja sujuvalt paigalt võtta. Kia Nirol jagub selleks ka rammu: sel on 1,6-liitrine mootor.

Kolmeaastane Sass jätkas omas stiilis autohindamist ning nentis, et selles autos on ilus muusika ja ilus loodus. Aga kui nüüd Sassi vaatenurgast lähemalt kaeda, siis tagaistmel lapsetoolis tal oma iga päevaga pikemaks venivate koibadega väga palju mänguruumi siiski ei jagunud ning juhi tooliselg oli püsivalt tolmugrafitiga kaetud.

Selleks, et paremini aknast välja näha, ajas Sass end pidevalt käte jõul kõrgemale, seega madalamad aknad oleks talle meeldinud. Aga varsti kasvab ta niikuinii.

Vankrit meie mehike enam ammu ei kasuta, mistõttu pagasiruumi mahutavust saime testida vaid reisikottide ja tõukeratta ja hunniku pallidega. Mahub küll ja kenasti, aga on ka suuremaid pagasnikuid.

LEEBE JA MUHE PEREISA TULI PAKETIGA KAASA!

Aleksei jätkas esialgu oma nohiseva hoiakuga ning ilmselgelt otsis Kia Niro juurest vigu. Küll käis tagaluuk liiga suure plõksatusega kinni-lahti, siis oli liiga palju nuppe roolil…

Nähes aga minu optimismi, kadus tal igasugune hädaldamise isu, seda enam, et puudused olid tegelikult tühised. Parkimist suunav elektroonika tegi minu niigi superparkijast mehe muhedaks, ning navigatsioon ja kogu ekraanil kujutletav info sai talle päriselt selgeks.

Vist ei möödunud päevagi kui Aleksei ei maininud Kia Niro pehmet ja sujuvat peatumist ja paigaltvõttu. Ka oli meil arutelu teemal, kuidas saab KIA pakkuda seitsmeaastast garantiid – tähendab, et need autod peavad lihtsalt vastu pidama!

SÕBRAD ELEVIL: ÜTLE, MIS ON PARIM AUTO!

Tuttavad astuvad juba sirgjooneliselt ning uudishimulikult juurde ja lasevad Alekseil endale „Jälle uus!“- autosid esitleda. KIA puhul täheldasin oma mehel päris asjatundlikke müügimehe omadusi.

Pärnust Tallinna sõites küttis Aleksei taas mu adrenaliini lakke sooritades mõnuga “vrummiva” korealasega osavaid möödasõite, aga vähemalt ma teadsin, et see sõiduk veab möödasõidul lobedalt ka 140 või enamgi välja.

Loomulikult küsisin ma talt viimasel päeval, kas see masin on nüüd see, mida ta ostaks ja peale väikest pausi sõnas ta, et kuigi see on ilus, hea ja osav auto, nõuab ta hing ja ego veidi suuremat masinat. Aga midagi halba ta öelda ka ei saa ning ilmselgelt on meestetsunft mõranema hakanud.

KAS MINA OSTAKSIN? JAH!

Aga mina, kas ma ostaks KIA Niro? Jah, see on mu absoluutne lemmik siiani, sest ta on ökonoomne, optimaalse suurusega, 7-aastase garantiiga ning selle hind jääb mõistlikkuse piiresse, sõltuvalt sisustusest 20 000-25 000 eurot.

Ma ei ole tehnilise taustaga ostja ning kindlasti konsulteeriks veel, aga emotsionaalse poole pealt on Kia Niro väga hea valik.

VAATA KA, MILLISE MULJE JÄTTIS KIA NIRO YLLE RAJASAARELE

Kia Niro kohta loe rohkem ja vaata hindu siit

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com