Jää hüvasti, punane diiselmootoriga Dacia

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Uku käis juba märtsis Dacia Logan MCV-ga proovisõidul, kuid erinevalt tavalistest proovisõitudest oli sel korral kõik teisiti.

Tegemist ei ole uue mudeliga ning mis veelgi imelikum – sõidetud autot ei ole enam põhimõtteliselt võimalik osta. Lisaks muule sündis peaaegu vägisi järjekordne ood sellele, mis olnud ja mis nüüd kaasajale ruumi peab tegema.

Seekordne miniproovisõit Dacia Loganiga oli kõike muud kui tavaline. Mul lihtsalt oli vaja seda proovida, kuna minu automaailmavaate puslest oli just sellel tükil olev pilt veel värskendamata. Tükk, mis joonistus kümmekond aastat tagasi ja kannab mälestust vanadest toredatest diiselmootoritest.

Dacia Logan ei ole veel maamuna pealt kadunud – sahistatakse peagi saabuvast uuest mudelist. Millal see saabub, ei ole teada. Ka ABC Motorsil puudub sellekohane info. Kuid tulemas ta ilmselt on, sest Dacia mudelivalik värskeneb riburadapidi, et mitte öelda: astub kaasaega.

Nagu kaasajale kombeks, kaob uue mudeli tulekuga minevikku diiselmootor. Kuigi hinnakirjades on veel diiselmootoriga Dacia Logan MCV olemas, siis praktikas ei ole neid enam laos ega saa ka tehasest tellida. Vaid üks oli veel jäänud, Kadaka tee esinduse demoauto.

Dacia Logan MCV

Viimane diiselmootoriga Logan MCV

Ilusat punast tooni Stepway varustustasemel Dacia oli proovisõidu alguseks umbes 8 kuud vana ja läbinud 6500 kilomeetrit. Selle auto varustuses oli põhimõtteliselt kõik, mida Loganile tellida sai – automaatne kliimaseade, tagurduskaamera, püsikiirushoidja ja muudki veel. Teisisõnu kõik, mida eluks vaja.

Ning üle ega ümber ei saa Dacia suurimast trumbist – tohutu hea mahutavus Dosia hinnaga. Selle viimase diiselmootoriga Logani hind on täna alla 14 000 euro. Logan MCV üks trumpidest on näiteks see, et see neelab terve paki 50 mm penoplastiplaate ja lisaks veel mootorsae, kaks tööriistakohvrit jms.

See on mahutavuse ime, mida näiteks eelmise põlvkonna Passat ei suutnud, sest viimatinimetatu luugi laadimisava juures on makstud lõivu disainile ja seetõttu see kuubikukujulisi suuri asju ei neela. Aga Dacia Logan MCV neelab.

Kirsiks Dacia-tordil on aga 1,5-liitrise töömahuga turbodiiselmootor. Vanema põlvkonna mootorina on sel neli silindrit, mis lisaks pikemale ekspluatatsioonieale tähendab ka väiksemat kütusekulu ning oluliselt väiksemat vibratsiooni ja paremat käiguühtlust.

Dacia Logan MCV

See 1,5-liitrine diiselmootor käib nii tühikäigul kui sõidus vaiksemalt ja pehmemalt kui kolmesilindrilised ottomootorid, olgu nood viimased Dacia, Opeli või isegi Volvo küljes.

Kuna meil peres on ka bensiinimootoriga isend ning ma kasutasin seda vahepeal üsna pikka aega olmesõidukina, siis oli mul seda võrdlusmomenti veel eriti vaja.

Kindlasti ei maksa seda mõista nii, et 0,9-liitrise bensiinimootoriga Dacia Logan on kuidagi kehvem auto. Seda mitte – mahutab ikka sama palju, pisimootori dünaamika on täiesti arvestatav ning keskmine kütusekulugi püsib kuue liitri kandis.

Aga see konkreetne 1,5-liitrine Renault’ diiselmootor on lihtsalt tohutult hea. Aeg on tõestanud selle vastupidavust ning väikese kütusekuluga on see ökoteadlikke omanikke hellitanud juba pikka aega nii Clio, Megane kui ka muude grupi masinate küljes.

Ja see konkreetne diiselmootor kaobki nüüd ajaloo prügikasti. Sest planeet tahab väidetavalt päästmist ja kliima soojenemises on mingil põhjusel süüdlaseks tehtud sõiduautod ja eriti just diiselmootoriga sõiduautod.

Dacia Logan MCV

Ja siis nad imestavad, miks CO2 heitmed kasvavad

Euroopa Liidu nimelise käitise rumaluste talumise kohustus tuleneb lihtsalt sellest, et muud väärtused nagu liikumisvabadus ja ettevõtluse harrastamise võimalused on tänapäeva maailmas tohutult suurema kaaluga hüved.

Kuid aru ma ei taipa, miks lastakse sel seltskonnal seal keskkonnakaitse valdkonnas üha suuremaid lollusi korda saata. Kus iganes rohepesu ja rohekola ja kogu selle rohemõttetuse teema üles võtta, mõistetakse minu muret ja räägitakse kaasa meid ees ootavast transpordisektorit tabavast ikaldusest.

Aga sellegipoolest loevad mingid ametnikud kusagil Excelis kokku erinevaid heitmeid ja räägivad rahva tervisest ja enneaegsetest surmadest: “Peenosakesed on tervisele kahjulikud ja seepärast tuleb CO2 heitmeid vähendada!” Tohoo till ae! Ma igaks juhuks täpsemalt ei viita, aga sellise sisuga “toode” tiirutas kevadel sotsiaalmeedias.

Vahest läheb neil ja seda jurri siseriiklikult toetaval propagandal kõik sassi nagu puder ja kapsad ning nii juhtub mitte just harva, et järsku räägitakse CO2-st kui inimese tervisele kahjulikust asjast.

See selleks. Asja mõte on selles, et täiesti maniakaalselt üritatakse tihtipeale vahendeid valimata CO2 heitmeid vähendada, kuid siis läheb jälle lappama.

Ning kõige selle laperdamise keskel ütleb keegi kusagil, et diiselmootor on saatanast ja need keelatakse lihtsalt ära. Ilmselt on kõik näinud seda meemi, kus peldikupaberi maksustamisest ja s*ttumisest pildirida tehti.

Loomulikult läheb CO2 vähendamise plaan diiselmootorite keelustamise peale lappama, sest mitte üks bensiinimootoriga auto (erandiks mõned hübriidajamiga teisendid) ei suuda diisliga võrreldes nii vähese kütusekuluga sama hulka tööd teha. Füüsikat ei ole EL suutnud veel ümber mängida ja N koguse kütuse põlemisel tekib N kogus süsihappegaasi, tee või tina.

Ja kui (päris elus) ökonoomsemad mootorid ära keelatakse, on heitmete kasv igati loogiline. Igatahes, diisli osakaal kukkus langema ning CO2 kõver keeras samal ajal tõusule.

Täpsuse huvides olgu mainitud, et lisaks kütuseliigi muutusele on kõvera tõusutrendi taga veel ka linnamaasturite buum – kehvema aerodünaamikaga tegelaste kütusekulu on suurem. See ja teine kokku tähendaski seda, et ühel hetkel keeras kõver jälle kasvule ja ametnik sattus paanikasse.

Tulevik on veel tumedam, sest üha hoogsamalt langeva kirvena vehivad pea kohal Euro 7 saastenormid, millest kolleeg ühes märtsikuu Autolehes ridadevahelise mahlakusega kirjutas. Soovitan lugeda.

Lühidalt on nende reeglite ainus eesmärk sisepõlemismootor ära tappa, kuid õnneks tõstsid sel teemal kisa nii autotootjad kui ka ADAC ja hetkel on vindi üle keeramine selles osas pausil, kuid seda hullemini möllatakse CO2 ja sisepõlemismootoriga autode müügi täieliku tapmise kallal.

Praktikas võimatult karmid normid heitmetele on meeleheitlik püüd mingeid heitmeid vähendada. Ilmselt ei tea EL ametnikud ise ka, mida nad parajasti parandavad – kas kliimaprobleemi, rahva tervist või edendavad hoopis majandust?

Aga peaasi, et parandada saab, isegi kui planeet summa summarum selle suure parandamistuhina all hoopis veel enam pekki keeratakse.

Kuidas see kõik diiselmootoriga Dacia Loganiga seotud on?

Dacia Logan MCV

See täiesti fantastiline masin – bang for buck, value for money – on üks patuoinas ja saatan ning samal ajal on see ka kogu tuleviku ohver ning eriti värvikas näide selle eelmise peatüki jutu juurde. “Euronormid” keelavad ära selle masina, mis on päriselt ökonoomne. See masin on päris elus ökonoomne.

Selles elus, millest kogu regulatsioonide müriaad, milles hoolimata oma juristiharidusest isegi mina enam kuidagi orienteeruda ei jaksa, üha kaugemale läheb.

Sõitsin proovisõiduks Tallinn-Tartu-Tallinn otsa. Sinnasuunas sõites liiklesin nii nagu sellel maanteel ikka. Tubli “pluss 10” GPS-i järgi rauas, veokitest esimesel võimalusel mööda ja nii. Olelusvõitlus selle parimal kujul. Tulemuseks oli kütusekulu 4,5 liitrit saja kilomeetri kohta.

Tartu linnas pakivedu veel otsa tähendas seda, et sinnasõit ja pakkide viimine võttis kokku 9,1 liitrit kütust. Rahaliselt kulus kütuse peale sama palju kui kulunuks näiteks rongipiletile. Süsihappegaasi emissioon sellelt sõidult oli 24 kg.

Tagasiteel sõitsin eeskujulikult. Lubatud sõidukiirust ei ületanud mitte kusagil, mööda ei trüginud ja umbes 50 kilomeetri jagu tiksusin ka veoki taga, püsikiirushoidja täpselt 90 km/h peale sätitud.

Sellele järgnes veel natuke läbi Tallinna tiirutamist ja õhtu lõpetuseks rääkis auto mulle 3,9 liitrit / 100 km kütusekulust. Tartu-Tallinn sõidu peale kulus 7,4 liitrit kütust. CO2 emissioon 19,5 kg.

Dacia Logan MCV

Toyota Corolla hübriid jõuab sellele sama suurusklassi masinatest kõige lähemale – kunagi sai ökotatud sama marsruuti ja kütusekulu oli 4,9 liitrit sajale. See on üks liiter rohkem iga saja kilomeetri kohta.

Protsentides väljendatuna umbes 25% enam, kusjuures bensiiniliitri põletamisel vabanev CO2 hulk on ainult umbes 10% diislist väiksem. Paberil ju kannatab – liitri bensiini põletamisel 10% vähem CO2! Ainult et mitte üks bensiinimootor ei kuluta päris elus sama vähe kütust.

Probleemi tuum ongi selles, et mingi idu arvates on planeedisõbralikum kulutada 3,9 liitri asemel 4,9 liitrit kütust saja kilomeetri läbimiseks, kusjuures diiselmootoriga Dacia Logan MCV on samal ajal ka dünaamiliselt võimekam! See kiirendab maanteel möödasõidul paremini kui 15 aasta tagused hot hatchid.

Ja kui paneks veel autole käru sappa…

Raske südame ja haige hingega

Ja nii ma olengi pärast seda proovisõitu katki. Ma sain küll kätte oma automaailmavaate ühe olulise pusletüki ning värskendasin oma teadmise-mälestuse selles vallas, et korralikule diiselmootorile ei ole ökonoomsussõjas vähemalt maanteesõidul vastast.

Kuid mul on sõnulkirjeldamatult kahju, et see tore diiselmootor koos mudeliuuendustega ajaloo prügikasti satub.

Dacia Logan MCV

Veel on saada selle tohutult hea diiselmootoriga Dokkerit ja Lodgyt ning Dusterit. Aga mina ise olen olmesõidukina vaadanud ja mõelnud just universaalkerega Logani suunas ja alati mõelnud, et küll varsti… küll jõuab.

Ja see ongi koht, kus see ood ühele heale diiselmootorile võrdluses kokku võtta 1995. aasta ulme-õudus-põnevusfilmiga “Ajahambad.” Nagu ajahambad hekseldavad uued roheregulatsioonid ära selle, mis alles hetk tagasi tundus olevat olevik ja nii elementaarne.

Seega, tõtake nüüd autosid ostma enne, kui valik täitsa otsa saab. Päriselt ka, EL tapab sisepõlemismootorit ja neid ei huvita see, et alternatiivi pole ja neid ei huvita ka praktiline kasutatavus.

PS. Lõpetuseks veel üks huvitav dilemmaline küsimus. Ühest küljest tahetakse, et inimesed linnas ja lühikestel otstel üldse autot ei kasutaks, vaid liikleksid ühistranspordiga.

Teisest küljest aga tapetakse sõiduautosid just nende maanteesõiduomaduste otsast ja alles jäävad ainult linnasõidukid, sest kolmesilindriline mikromootor on janune ja saamatu justnimelt maanteel. Kumba see ametnikearmaada siis päriselt tahab?

Fotod: Uku Tampere

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.