Väikeauto kohta piisavalt ruumi nii ees kui taga
Sõidab hästi nii linnas kui maanteel
Valikus ka topeltsiduriga automaatkast!
Hyundai i20 hinnad algavad 11 790 eurost

Juba vanarahvas teadis, et heast paremat tegema minnes peab väga ettevaatlik olema, et tulemus poleks soovitule vastupidine.

Seetõttu oli  Korea autohiid 2014. aastast tootmises olnud Hyundai i20 superminile näovärskendust tehes ettevaatlik ning muudatused on kas juba äraproovitud lahendused või üksnes kosmeetilist laadi.

Väliskuju

I20 puhul on püütud tabada eurooplaste maitset ning see on ka õnnestunud. Mudelit on ettevaatlikult disainitud sarnasemaks teiste Hyundaidega, säilitades siiski iseloomuliku algupära.

Esimesed udulaternad on nüüd väiksemad ja nende külgedele on lisandunud vertikaalsed õhuvõtuavad. Tootja väitel on võimaldab uus aerodünaamiline lahendus kuni 9% kütusesäästu, reaalsuses on tegu siiski paariprotsendilise kokkuhoiuga.

Valikusse on jõudnud kolm uut kerevärvi ja ajastule kohaselt teist värvi katus. Uue disainiga on ka 16-tollised valuveljed, kuid Maarjamaal tuleb nende ostuks teha eritellimus.

Külgvaates muutusi pole, kuid tagaosas on tuled ja põrkeraud saanud pisut värskema kuju ning numbrimärk kolinud tagaluugi keskossa. 326-liitrise pagasiruumi avamine on tänu sellele mugavam. Viimane on tubli tulemus, jäädes küll alla klassiliider Seat Ibizale, kuid olles ligi samavõrra suurem Ford Fiesta omast.

Kerevariante on kolm: 5- ja 3-ukseline luukpära ning maasturlikuma aktsendiga Active. Meile jõuab neist algul vaid esimene.

Siseruum

Ka kabiinis on muudatused kosmeetilist laadi. Uus 7-tolline infolustisüsteem on paremini nähtav erinevate nurkade alt ja sellel peegelduvad päikesekiired enam ei häiri, ka on võimalik nüüd ühildumine Apple CarPlay ja kauges tulevikus ka Eestisse jõudva Android Autoga.

Juhi ees domineerivad halltoonid varasema erksinise asemel, muutunud on ka ventilatsiooniavade disain. Säilinud on aga Hyundai laiatarbesõidukite DNA-le omane hea käsitsetavus. Enim vaja minevad nupud-lülitid on hästi leitavad ja mugavad kasutada.

Hyundai i20 istmed on endised ning jätkuvalt on nii ees kui taga istujail piisavalt ruumi. Tagaistmeile on lisandunud Isofix kinnitused, kuid seljatugi on jätkuvalt liiga püstine.

Armatuurlaud on pealt kaetud üsna pehme plastikuga, mis ei klobise ja on käe all mõnus. Nutimaailmale kohaselt on tekkinud juurde ka teine USB pistik. Küll aga on odavat plastikut liiga laialt kasutatud ustes, mille tulemusena tekivad häirivad naginad.

Jääb üle vaid loota, et kunagi toob Hyundai ka meie turule oma mobiiliäpi, millega on võimalik jälgida nii oma sõiduharjumusi kui teenidusajalugu jamuudki huvitavat, sest tehnoloogiline valmisolek on selleks ju olemas.

Sõidukogemus

Kuigi Hyundai pole ametlikult teatanud, et nad oleksid näovärskenduse käigus ka veermiku seadeid uuendanud, siis uus tundub olevat vanast veidi jäigem (mis võis sõltuda ka konkreetsest mudelist). Rool on keskosas pisut konkreetsem ning rattad tõmmatakse jõuliselt otseks.

Sõit tervikuna on jätkuvalt pehme ja mugav ning kuigi juhitavust on lihvitud, siis suuri muudatusi pole. Kerge rool on abiks linnas, kuid maanteel jätab pisut soovida nii roolitunnetus kui teelt saadav tagasiside. I20 ei ole juhi sõidurõõmule orienteeritud auto.

Salongis on heliisolatsioon oma klassi kohta korralik, ka vedrustuse häälekuse üle kurta ei saa. Vaid maanteekiirustel on kuulda vähest tuulevihinat peeglite ümber.

Ligi 1500 testkilomeetri läbimisel, mis kulges küll peamiselt maanteedel, kuid gaasijalaga mitte koonerdades, tuli keskmine kütusekulu täispaagimeetodil (ainus usaldusväärne!) 5,5 liitrit sajale.

Valmistajatehas pakub WLTP kombineeritud metoodika järgi kuluks 5,7. Kui aga autot vaid Tallinna kesklinnas liikumiseks tarvitada, võib rahuliku südamega poolteist kuni kaks liitrit lisaks panna.

Varustus

Hyundai i20 on saadaval kolmel tavapärasel tasemel: Fresh, Comfort ja Style. Viimane tuleb üksnes kangeima mootoriga, kaht madalamat saab kombineerida vaid 75hj ja 100hj jõuallikatega.

Odavaim Fresh-tase sisaldab juba nahkkattega rooli, istme- ja roolisoojendusi, võtmevaba sisenemist ning manuaalset kliimaseadet, kuid 3,8-tolline infolust on mustvalge ja püsikiirushoidja soovija peab igal juhul ostma kallima, Comfort-varustuses auto.

See toob koos tuhandeeurose hinnalisaga juba udutuled, elektrilised tagaaknad, mürasummutuse kapoti all, viietollise infolusti ja palju muud vajalikku.

Kalleim Style lisab koos 2000 eurot krõbedama hinnasildiga esiistmete vahele käetoe, kliimaautomaadi, elektriliselt klapitavad peeglid ja tumendatud tagaklaasid – ehk paljud mugavuslisad, millega paljud meist on juba harjunud ning mida eraldi tellida pole võimalik.

Ja kuigi leedesitulesid ei saa mingi raha eest, rõõmustab, et koonerdatud pole olulistes pisiasjades nagu näiteks sangad ja riidenagid laes tagaistujate tarbeks.

Proovisõiduautoks oli ilmselt populaarseimaks osutuv Hyundai i20 Comfort, mille kabiini sisu oli kombineeritud punast värvi tikanditega (pakett Red Point, 295.-), Bluetoothi ja tagurduskaamerat sisaldava 7“ ekraaniga (Tech pakett, soodushind 375.-), mitmete elektrooniliste abimeeste (Safety pakett, 750.-) ja metallikvärviga, mis viis auto hinna 17 tuhandeni.

Jõuallikad ja käigukastid

Kapoti all suuri muutusi pole. Valikus on 1,2-liitrine vabalthingav ning liitrine turbomootor kahes seades. Laias maailmas pakutakse ka 1,4-liitrist õlipõletajat, kuid diislitapuajastul pole seda Euroopasse oodata. Automaatkasti saab paaritada vaid üheliitrise mootoriga.

Väidetavalt vastavad kõik mootorid ka Euro-6d-TEMP heitmestandardile ning halbu üllatusi sealt tulla ei tohiks.

Proovisõiduauto oli varustatud üheliitrise 100 hj kolmesilindrilise bensiinijoojaga, mille kohta ei saa linnaliikluses ega ka maanteel ühtegi etteheidet teha, väänet on sel mootoril sama palju kui 20 setukat kangemal versioonil.

Testitud sai ka 75-hobujõulist 1,2-liitrist mootorit, kuid see oma ülesannetega toime ei tule. Vähegi krapsakamaks edasiliikumiseks vajatakse üsna kõrgeid pöördeid, kuid ramm lõpeb siiski üsna pea.

Jõudu napib ka linnas, kuid maanteel jääb see isegi tühja autokese liigutamisega hätta ning möödasõidud on lausa ohtlikud. Meie kindel soovitus on vaatamata odavale hinnale sellest mootorist võimalikult kaugele hoida.

Seitsmekäiguline topeltsiduriga automaatkast töötab mootoriga hästi kokku ning suudab vajadusel möödasõiduks käigud piisavalt madalale vahetada, sobides suurepäraselt nii maanteele kui ka linna.

Pikad ülekanded hoiavad mootori pöörded madalal, mis mõjub positiivselt kütusekulule. Vaid Kuramaa kurvilistel künklikel kruusateedel kippus kast käike omatahtsi vahetama, kuid see on väike hind, mis tuleb maksta mugavama linnasõidu eest.

Kes aga tahavad foori tagant võidu startida, peavad pisut kannatust varuma – Hyundail on kavas i20 baasil tuua turule lisaks WRC ja R5 ralliautodele ka tänavalegaalne N-seeria kähkusõiduauto.

Kokkuvõtteks

Hyundai i20 on hea ja ruumikas väikeauto juba oma loomisest saati ning väike värskendus ainult kinnistab positiivset kuvandit.

Ehkki muutused on olnud vaid kosmeetilised, tabavad need õigeid kohti, kus parandusi oli enim vaja ning hästi toimivat pole puututud. Auto näeb hea välja, on korralikult koostatud, omab klassi kohta pikka varustusnimekirja ning viieaastast läbisõidupiiranguta garantiid.

Loomulikult pole superminide klassis lihtne hakkama saada, sest konkurents on ülitihe. Seat Ibiza, Opel Corsa, Peugeot 208 ja paljud-paljud teised sihivad kõik sama klienti, eristudes üksteisest üha enam vormi, mitte sisu poolest.

Ent i20 on hea valik, kui otsida mõistlike välismõõtudega, kuid seest mahukat luukpära, mis sõidab mugavalt ja millel puuduvad olulised nõrkused.

Meeldis:
Üldmulje, korralik koostekvaliteet
Nobedad ja ökonoomsed turbomootorid
Sõidumugavus

Ei meeldinud:
Vabalthingav 1,2 mootor
Kõva plastik ustes

Pildid: Indrek Jakobson

Jaga

AVALDA ARVAMUST!