2018. aasta oli lennuajaloos üks turvalisemaid aastaid: eri õnnetustes sai surma 556 inimest. Viimase viie aasta keskmisega võrreldes on tulemus kehvem. Intsidentide rohkuse üheks põhjuseks on üldine lendamisaktiivsuse kasv. Möödunud aastal tõusis õhku 4,3 miljardit inimest.
2018. aastal toimus kommertslennunduses 15 lennuõnnetust, milles sai surma 556 inimest, selgub Hollandi lennundusohutusorganisatsiooni Aviation Safety Network (ASN) raportist.
ASN raport hõlmab üleilmset tsiviillennundust, arvesse on võetud 14-kohalised ja suuremad reisilennukid ning vastavas mõõdus kaubalennukid.
Läbi aegade paremuselt kolmas tulemus
Hoolimata kahest suurest ja enam kui 100 ohvrit nõudnud õnnetusest oli 2018. aasta üks turvalisematest kogu lennunduse ajaloos.
Siiski oli õnnetuste hulk ja hukkunute arv suurem kui viimase viie aasta keskmine, mis on 14 õnnetust ja 480 hukkunut.
Kõige turvalisem aasta oli 2017, siis toimus maailmas 10 lennuõnnetust, milles hukkus 44 inimest, lisaks sai kaubalennuki allakukkumisel maa peal surma 35 ohvrit. Samas ei olnud tol aastal ühtegi hukkunuga lõppenud õnnetust reisilennunduses kasutatava reaktiivlennukiga.
2018 oli rekordiliselt vilka lennuliiklusega aasta
Lennureisijate ja lendude hulk püstitas mullu uue rekordi, esialgsete andmete kohaselt sooritati 37, 8 miljonit lendu ja lennukiga sõitis 4,3 miljardit reisijat. Reisilennukitega toimus 12 ja kaubalennukitega 3 õnnetust.
Euroopa Liidu nn mustas nimekirjas olevate lennufirmade lennukitega juhtus 3 õnnetust. Musta nimekirja satuvad niisugused lennufirmad, mis ei täida kõiki rahvusvahelisi turvalisuseeskirju.
Nende firmade tegevusele on Euroopa Liidus kas täielik keeld või on nende lendamisele ühenduse õhuruumis kehtestatud piirangud. Hetkel on selles nimekirjas 115 lennufirmat.
Õnnetusi juhtub harva
Veel statistikat 2018. aasta lennuõnnetuste kohta: 9 õnnetust toimus lennukõrgusel, 2 õhkutõusmisel, 2 lennuväljale lähenemisel ja 2 maandumisel.
See statistika on põnev, sest varasemalt on meile räägitud, et suurem osa lennuõnnetustest toimub kas õhkutõusmise ajal või sellele vahetult järgnevatel minutitel ning maandumisel või sellele eelnenud minutitel.
Lennujänesed võivad siiski rahulikult uinuda. Statistika järgi juhtub lennuõnnetusi väga harva. Kui jagada 12 reisilennukiga toimunud õnnetust kõikide tehtud lendude arvuga, siis toimus üks inimohvreid nõudnud õnnetus iga 3 150 000 lennu kohta. Aastal 2017 oli see suhtarv 7 360 000 ja 2016. aastal 3 200 000.
Arvestades lennuliikluse tohutut ja pidevalt kasvavat ulatust, toimub õnnetusi ääretult harva. Reisilennukiga lendas möödunud aastal 4,3 miljardit reisijat, tehti ligemale 38 miljonit lendu. See teeb 11,8 miljonit reisijat ja 103 560 lendu iga päev.
Kuigi õnnetusi juhtub, on viimastel aastakümnetel lennuturvalisus väga kiiresti kasvanud, eriti veel arvestades ka lennuliikluse pidevat kasvu.
Kaks katastroofi, palju hukkunuid
Möödunud aastal hukkus kahes suures katastroofis enam kui 100 inimest. 2018. aasta kõige ohvriterohkem õnnetus toimus 29. oktoobril, kui Indoneesia lennufirma Lion Air uus Boeing 737 MAX 8 kukkus Indoneesias õhkutõusmisel alla ja 189 inimest sai surma.
Esialgsetel andmetel oli tegemist rikkis anduriga, mis käivitas fataalsete sündmuste ahela. Probleemi taustal aga kumab lennufirma kehv suhtumine turvalisuse tagamisse.
Õnnetusse sattunud lennukil oli olnud seadmetega probleeme juba neljal varasemal lennul, neid aga korda ei tehtud ja vigane lennuk lubati lendama.
Teine mullune ohvriterohkeim õnnetus toimus Kuubas, hukkus 112 inimest. Lennufirma Cubana de Aviación Boeing 737-200 kukkus Havannas alla samuti õhkutõusmisel.
Lennuki omanikuks on Mehhiko lennufirma Aerolineas Damojh, mis tegutseb Global Air nime all. Õnnetuse hetkel oli tellimuslendu sooritanud lennukil vanust 38 aastat ja 11 kuud. Uurimine ei ole veel lõpule jõudnud ning põhjus ei ole teada.
Eestist hea lennata
Tallinna Lennujaam ei ole enam pelgalt hubane vahepeatuskoht või maandumispaigake kusagil Euroopa loodenurgas vaid meelitab järjest uusilennuettevõtteid ning reisijaid. Lennuühendused Euroopaga on head ning neid teenindavad tippu kuuluvad kompaniid – Lufthansaga alustades, lätlaste airBalticuga lõpetades.
Näiteks Baltikumi suurim lennufirma airBaltic on hoidnud oma koha Euroopa punktuaalseima lennufirmana ning jäänud maailmas teiseks punktuaalsemaks lennufirmaks vastavalt OAG analüüsile.
OAG punktuaalsuse analüüsiks oli 2018. aastal jälgitud rohkem kui 58 miljoni lennureisi, mille alusel sai koostatud ajatäpsuse (on-time perfomance, ehk OTP) näitajad maailma suurematest lennufirmadest – ja lennujaamadest. airBaltic on olnud maailma ajatäpseimate lennufirmade TOPis juba viis viimast aastat järjest.
Raporti materjale sirvis Lena Murd. Kaanepildi tegi Ylle Tampere
