Nordica pürgib Eesti edulooks: kahe aastaga kasumisse ja edasi tähtede poole5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Kaks aastat tagasi tegevust alustanud Eesti rahvuslik lennukompanii Nordica loodab kasumit juba tänavu. Oma majandusprognoosides konservatiivne, on ettevõte samal ajal teinud õigeid strateegilisi otsuseid, mille tulemuseks on mõõdukas kasv ja jätkusuutlik areng. Nordica on saamas uueks Eesti edulooks, ja sellest on vaid hea meel.

Riiklik lennuettevõte Nordic Aviation Group AS (NAG), mis tegutseb Nordica kaubamärgi all, on kasvanud jõudsalt nii kodu- kui ka välisturgudel, opereerides 16 lennukiga 30 sihtkoha vahel. Lisaks Tallinnale on lennufirmal kodubaasid mitmes Põhja-Euroopa riigis.

TÄNAVU SUUREPÄRASED MAJANDUSTULEMUSED

Selle aasta jooksvad majandustulemused on oodatust paremad. Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm ütles, et ettevõtte korservatiivne lähenemine majandustulemuste prognoosimisele on end siiani õigustanud.

”Oleme Nordic Aviation Group’i asutamisest saati olnud oma prognoosides pigem konservatiivsed ja püüdnud arvestada väga erinevate majandusteguritega. Täna on põhjust rahuloluks, kuna oleme suutnud saavutada enamat, kui kaks aastat tagasi ja isegi selle aasta algul plaane tehes eeldasime”, lausus Tamm.

Nordica on kasvanud 2017 aastal paljude näitajate osas üle kahe korra. Tamm tunnistab, et selline järsk muutus ja pingeline lennugraafik soses Eesti eesistumisega EL-i nõukogus on mõjutanud paaril viimasel kuul ka teenuse kvaliteeti.

“Leian, et iga hilinenud või ära jäänud lend on liiast, kuid tean, et lennunduses ei pääse sellest lõplikult ükski ettevõte. Kliendid ootavad meilt stabiilset ning kvaliteetset teenust ning sinna suuname oma järgmise tegevusaasta fookuse. Selle aasta kasv on olnud vajalik meie jätkusuutlikkuse kindlustamiseks”, lisas Tamm.

Kui Nordica jõuab tänavu nulli või kasumisse, on nad oma plaanidest kaks aastat ees. Paberite järgi peaks tänavu olema ettevõttel 6 mln euro suurune miinus, järgmisel aastal 3 mln ning 2019. aastal võiks koita nullpunkt ja väike pluss.

Mitmete asjaolude positiivsel kokkusattumisel – koostöö LOTiga, SAS hankevõit, ATR tüübipädevuse saamine, Eesti eesistumine EL-is, ka suvel valitsenud kehv suusailm – on areng olnud kiire ja tulemused väga head. Järgmiseks aastaks prognoositakse Nordicale siiski kahjumit.

NORDICA ON SAAMAS LENNUREISIJATE LEMMIKUKS

Kristel Penu, Nordica kommertsjuht tegi pressikonverentsil ülevaate lendude täituvusest ja uutest sihtkohtadest. Tallinna lennujaam on 2017. aasta jooksul kasvanud 20%, lennuettevõte Nordica on sellesse andnud suurima panuse, olles 28% vedajate liider.

Nordica valib oma liinid klientide huvide põhjal. Praegu on otselennu sihtpunkte 20, nende valik täieneb pidevalt. Varssaviga on Nordical juba mõnda aega 3x päevas ühendus, mis loob mugavad lennuühendused kaugemate sihtkohtadega.

Lendajatest 60% valib Nordica ärireisi eesmärgil, 40% kasutab rahvuslikku lennufirmat puhkusele minekuks. Tenerifele ja muudesse väga poppidesse sihtkohtadesse Nordica lennata ei plaani, sest lennupark seda ei võimalda.

Kui on näha, et nõudlust oleks ka kaugematesse puhkusekohtadesse, kaalutakse võimalikku koostööd mõne teise Star Alliance’i lennuettevõttega. Uutest suvesihtkohtadest soovitab Penu soojalt Rumeenia Musta mere äärset linna Constantat, mis pakub laia valikut puhkamise võimalusi.

Järjest on kasvanud nende reisijate arv, kes lendavad Nordicaga korduvalt ning nende arv, kelle jaoks Nordica on esimene valik. Lendude täituvus keskmiselt on 65%, suvel oli see lausa 75%. Ja kas teadsite, et “kiilid” teevad nädalas 128 lendu? Tuleval aastal veelgi rohkem.

Vaid üks reisija tervel planeedil saab aga tulevikus öelda, et on meie rahvusliku lennufirma miljones reisija. See ilus number peaks ette lööma detsembris. “Me oleme väga tänulikud, et kahe aasta jooksul on meid valinud kohe miljon reisijat,” ütles Kristel Penu.

LENNUMAHTE TULEB KASVATADA KA VÄLISTURGUDEL

Nordica äriplaan on selle asutamisest peale ette näinud lennumahtude kasvatamist välisturgudel, kuna koduturu suurus pole moodsa lennundusäri kontekstis piisav jätkusuutlikuks äritegevuseks.

Nordica pakub 4 lennukiga allhanketeenuseid LOT Polish Airlines’ile, 4 lennukiga SAS-ile ja lisaks 1 lennukiga lennuteenuseid Hollandi ja Rootsi omavalitsustele.

2018. aastal planeerib Nordica mõõdukat kasvu nii koduturul kui eksportteenuste osas, samuti soovitakse soetada täiendav varulennuk, kuna teenuse stabiilsuse tagamine on kindalt fookuses ka edaspidi.

Sellega seoses kavandatakse järgmise aasta jooksul kuni nelja laineri lisamist lennuparki. Uuel aastal peaks Nordica käsutuses olema ühtekokku 19 lennumasinat.

SISELENDUDE OPEREERIMISEKS ON VALMISOLEK

Põletav küsimus, millal hakkab Nordica lendama Saare-ja Hiiumaale ja ehk ka väikesaartele, saab Jaan Tamme poolt diplomaatilise vastuse: “Nordical on valmisolek teenuse osutamiseks olemas, aga palju sõltub meie kohalikest omavalitsustest. Paari aasta pärast peaks tulema uus riigihange, tahame kindlasti osaleda.”

Saaremaa vald on juba avaldanud soovi oma maa-, vee- ja õhuühenduste osas rohkem otsustusõigust saada ning valida ise vedajad ja leppida kokku mahtudes. Kui see mõte toetust leiaks, oleks ka lennuettevõttel lihtsam koostööle asuda. Nordical on omavalitsustega koostöö kogemus Rootsist, kus osutatakse lennuteenust.

KOKKUVÕTTEKS

8. novembril 2015 alustas üks tilluke firma Eesti nimel lendamist. Esimene lend viis Amsterdami. Lennuk koos meeskonnaga saadi Adrialt. 8.novembril 2016, mil Ameerika Ühendriikide presidendiks valiti Donald Trump, oli Nordical nimi ja leping Poola LOTiga.

Väikesest, peamiselt lennuentusiastide õhina toel alustanud ettevõttest on kahe aastaga saanud üks parema teenindusega ning täpsemaid Euroopa lennuteenuse osutajaid. On olnud äpardusi ja hilinemisi, aga neid on kõigil.

Peamiselt on olnud siiski õnnestumisi ning kasv on olnud oodatust kiirem. Nüüd on suund võetud ainult oma lennukite kasutamisele ning teeninduse veelgi paremaks lihvimisele. Muuhulgas vahetub meie rahvuslindude pardal ka menüü.

Päeva lõpetuseks üks andekdootlik lugu ka. Küsimus: Kui lihtne pime inimene ostab pileti, siis kust peaks ta aru saama, et see on Nordica? Piletikeskkond on LOT, piletil on kirjas “LOT”, lennuki küljel on “LOT”…?

Ja vastus: kui on lihtne inimene, siis näeb ta Nordica sümboolikat lennuki salongis ning kuuleb eestikeelset pardateenindust. Seda kuuleb ka juhul, kui ta on pime. Kui ta aga on otsustanud olla pimekurt põhimõtteliselt, peaks teda huvitama üksnes korraliku lennukiga kohalejõudmine. Seda Nordica pakubki.

Panete tähele, kuidas ühtäkki on Nordicast kõikjal saanud “meie lennufirma”? Lugupeetud kaasaegsed, me oleme ühe eduloo tunnistajateks. Nii hoida, meie Nordica.

Tunne end kui kodulennuki pardal, loe uut ajakirja siit

Kaanepilt: Ylle Rajasaar

Jaga

AVALDA ARVAMUST!