Pilootide hästi hoitud saladused, 1. osa: kommenteerib lennuspets Peep Lauk5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Lennundus on tavainimese jaoks hoomamatu ja põnev. Ajakirja Readers Digest lugejad uurisid, millised on pilootide hästi hoitud saladused. Lennuakadeemia arendusjuht ja suure kogemusega piloot Peep Lauk lisab Ühendriikide kolleegide vastustele oma kommentaarid, et saladus – kui seda ongi – saaks kodusema mõõtme.

Kas on olemas häid ja halbu lennujaamu ning ohtlikke maandumisradu? Kas lennukis on kohti, kuhu mingil juhul ei tasuks istuda? Kui turbulents on lihtsalt ebamugav kaasnähe lendamisel, siis millised on tegelikud ohud, mis lennukit varitsevad? Kas pikselöök võib lennukit tabada ka öösel ja äkki see siiski on ohtlik? Nendele küsimustele piloodid kõigepealt vastavadki.

Hoiatus! Me ei soovita nõrganärvilistel ja tõelistel “lennujänestel” lugemist jätkata, sest eelteadmiteta võib osa vastuseid mõjuda hirmutavalt. Selle asemel võiks kätte võtta Füübitsa ning panna end kirja kursustele, kus kogenud piloodid lennuhirmust üle saada aitavad.

MEELDIVAD JA VÄHEM MEELDIVAD LENNUJAAMAD

Ronald Reagan Washington National Airport ja John Wayne Airport, Orange County, California on mõlemad pilootide jaoks suhteliselt ebamugavad põhjusel, et neis on mürapiirangud, mis teevad maandumisest ja õhkutõusmisest paraja väljakutse.

Mõlemas lennujaamas on ka suhteliselt lühikesed lennurajad, mis nõuavad kiireid õhkutõusmisi. Pole harv juhus, et piloodid, kes simulaatoril lendavad Reagan’i lennujaama kuulsusetul River Visual’il, lõpetavad harjutuse üsna kuulsusetult – sõites näiteks Washington’i monumendil pea maha.

PEEP LAUK Startides Washingtoni lennuväljalt põhjasuunas tuleks Potomac-i jõe kohal sooritada sujuv pöörang, et vältida sattumist Valge maja ja Pentagoni kohale ning samuti Arlingtoni surnuaeda.

Valge Maja asub sellest lennuväljast ligikaudu 6 kilomeetri kaugusel. Siis jääks ühtlasi terveks nii lennuk kui ka Washingtoni monument. Ka maandumisel tuleks arvestada samade manöövritega.

Müra vähendamiseks vähendatakse lennukite lennukiirust, et suureneks tõusunurk. Samal ajal nõuab kõrgendatud täpsust pöörangute sooritamine.

RASKED LENNUVÄLJADErilist tähelepanu nõuavad lühikese stardi-ja maandumisrajaga ja keset linna asuvad lennuväljad, samuti keelu ja mürapiirangualad lennuväljade läheduses. Ka mägedes asuvatele lennuväljadele on start ja maandumine keerulisem muutlike ilmaolude tõttu.

Maandumisel London City lennuväljale peab lennuki lähenemisnurk tavapärase 3 kraadi asemel olema 5,5 kraadi. Seejuures lähenemiskiirus ei tohi olla suurem, ja peale rataste puudutust maaga tuleb kohe aktiveerida mootorite revers ( mootoritega pidurdamine) ja tiibade spoilerid (õhkpidurid), sest raja pikkus on ainult 1508 meetrit. Võrdluseks, et Tartu lennuraja pikkus on oluliselt suurem, ulatudes 1799 meetrini.

Tempelhof-i lennuvälja (asub Berliini keskel) lennurajad on küll pikemad, kuid ühes lennuraja otsas asuvad korrusmajad. Startimisel, peale lennuki eraldumist rajalt, valisin kiiruse kogumisel välja elamu akna, millel oli kõige vähem lillepotte, ning ületasin seejärel selle maja väga madalalt.

Stardil Oslo lennuväljalt tuleb mürapiirangute tõttu madalal kiirusel ja kõrgusel teha pööranguid, et mööduda asulatest. Piiranguala lõpeb seal 1,8 km kõrgusel. Mitmetel Norra lennuväljadel nõutakse lendude ohutuse tagamiseks simulaatoril eeltreeningut.

MIS ON OHTLIKUM KUI TURBULENTS?

Reisjatena kaldume muretsema, kui kogeme lennates turbulentsi. Ent piloodid muretsevad rohkem tõusvate õhuvoolude pärast. Pensionil piloot ja turvalisuse ekspert John Nance ütleb, et kui lennuk lendab suurde tõusva õhu voolu, mida võib öösel radarilt näha, siis on see nagu hiiglasliku lamava politseiniku otsa sõitmine kiirusega 805 kilomeetrit tunnis.

Piloot Smith’ile tundub kummastav, et nii paljud inimesed muretsevad turbulentsi pärast. On peaaegu võimatu, et turbulents põhjustaks lennuki allakukkumise.

PEEP LAUK Suurimad ohud lennu turvalisusele on tuulenihe (ik. windshear ), äikesetorm, tornaadod ja tugev jäätumine. Tugeva tuulenihke tekitajaks on enamasti lagunev äikesepilv.

Laskuv õhuvool tekitab maapinna läheduses erineva suuna ja tugevusega tuule, mis omakorda võib õhusõiduki viia varisemisse ja tõstejõu kaotusse. Ka võib tugevas äikesepilves, lisaks turbulentsile, esineda rahet ja jäätumist.

Turbulents ei suuda otseselt lennukitiibasid murda kuid võib viia lennuki juhitamatusse olukorda. Väga tugev vihm aga võib mootorid kustutada (mootorid lakkavad töötamast).

Lindudega kokkupõrkeid esineb rohkem maandumisel, sest sel ajal töötavad mootorid vaiksemalt. Samas on lennuki vigastused siis väiksemad. Lennuki stardil on nendega kokkupõrkamise oht suurem, kuid tugevam müra peletab linnud juba kaugemalt eest ära.

KUI LENNUKIT TABAB PIKSELÖÖK

Ühendriikide regionaallendude piloot Charlotte’st, North Carolinast möönis, et enamik piloote on kogenud pikselööki, kuid kinnitab reisijaile, et lennukid on ehitatud sellega toime tulema. “Kuuled suurt mürtsu ja näed suurt sähvatust ja ongi kõik. Sa ei kuku taevast välja,” ütleb piloot.

PEEP LAUK Minu heal sõbral oli Estonia Air lennukiga kaptenina lennates äikesetabamus. Huvitaval kombel oli lennuk juba äikesepilvest väljas, kui kere esiosa tabas välk. Raksatus oli tugev, kuid lennukiga otseselt midagi ei juhtunud. Isegi elektroonikaseadmete kaitsmeid ei löönud välja.

Äike armastab elektrit paremini juhtivaid lennukiosasid. Tavaliselt saavad pihta lennuki või tiiva esiosas olevad needid või poldipead. Õhusõidukite hoolduses vahetatakse vigastada saanud neet või needid välja ning piirkond värvitakse üle. Äikest esineb meie piirkonnas, kõige enam juulis ja augustis. Päeval on äike tugevam, ööseks tavaliselt nõrgeneb.

PARIMAD JA HALVIMAD ISTEKOHAD LENNUKIS

Halvimad kohad lennukis turbulentsi ja raputamise mõttes on kohad lennuki tagaosas, sest õhuvool liigub esiotsast tahapoole. Keskel, tiiva kohal, on õhk rahulikum ja see võib olla närviliste lendajate jaoks rahustav.

“Lennuk on nagu kiik. Kui oled keskel, ei liigu sa nii palju,” ütleb Patrick Smith, piloot ja raamatu Cockpit Confidential autor.

PEEP LAUK Tugeva turbulentsi korral on tiiva kohal istudes tõesti üle-või alakoormus pisut väiksem, kuid avariimaandumisel on sabaosas olevad istekohad kõige turvalisemad. Närvilisematele reisijatele võiks pakkuda jooki, palderjanitabletti ja mingit tegevust.

Propelleri kõrval olevatel istekohtades on müratase kindlasti kõrgem, kui ees või tagapool ning võib süvendada närvilisust.

Ingliskeelseid populaarteaduslikke materjale lappas ja tõlkis Kadi Rünkla. Minilugude sari “Pilootide hästi varjatud saladused” valmib koostöös Eesti Lennuakadeemiaga ning on mõeldud tõstma üldist teadlikust lennunduse ja lendamise kohta. Kliki allpool Lennuakadeemia logol, et jõuda otse kooli kodulehele.

lennuakadeemia

Allikas: Readers Digest. Kaanepilt: Ylle Rajasaar

SaveSave

Jaga

AVALDA ARVAMUST!