Lendamise hirmutavad üksikasjad, 3 osa: selgitab lennuspets Peep Lauk4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Lennuhirm pole maailmast kadunud. Kuigi faktide põhjal on lennuk turvaline transpordivahend, kardavad paljud lendamist. Müüdid ja ebatõed soosivad närvitsemist. Pakume omalt poolt vasturohtu ja selgitame hirmutavate väidete telgitaguseid. Lennuakadeemia arendusjuht ja piloot Peep Lauk selgitab, mis tegelikult lendamise ajal toimub.

Lennujänestel ei tasu lennunduse hirmutavatest üksikasjadest pajatavat minilugude sarja  edasi lugeda, enne tuleks lennuhirmust üle saada. Ülejäänud aga, laske käia, ja saage targemaks! Miks toit ei maitse lennukis hästi? Kas turvalisema istekoha nimel tasuks lahingut pidada? Kas kõrvad peaks enne lendamist pea alla panema, et kuulmekiled kahjustatud ei saaks? Neile küsimustele saame selles loos vastuse.

ÜKSKI TOIT EI MAITSE LENNUKIS HÄSTI

Isegi kui toit serveeritakse portselantaldrikult ja kuldkahvliga, ei tunne me lennukis selle kõiki maitsenüansse. Tasub teadmiseks võtta, et lennukitoit ei maitse, pole mõtet süüdistada lennufirma viletsaid valikuid.

Põhjuseks võib olla kombinatsioon madalamast õhurõhust ja õhu väiksemast hapnikusisaldusest, mis pärsib söögiisu. Lennu ajal muutub ka tundlikkus teatud maitsete suhtes. Kergelt happelisemad ja mõrumad toiduained maitsevad sageli kehvasti.

Seega kohvi või kuiva valge veini tellimine pole vast hea mõte. Kuiv lennukiõhk muudab ka sülje koostist, mis omakorda mõjutab toitude maitset – nii muutub hapu maitse intensiivsemaks.

PEEP LAUK Olen märganud teatavat seaduspära: mida tühjem on kõht, seda paremini maitseb toit. Meie rahvuslik lennufirma Nordica pingutab kõvasti, et pardal pakutav toit maitseks hästi. Kokad on menüü väljatöötamisel eelistanud kodumaist toorainet. Kiluvõileib maitseb pardal nagu oleksid selle ise kodus valmistanud.

MÕNI ISTEKOHT LENNUKIS ON TURVALISEM KUI TEINE

Kas lennuõnnetuse korral on ohutum istuda ees- või tagapool, tiiva taga või vahekäigu pool? Lennuohutusametid väidavad, et niisugust asja nagu turvalisemad istekohad ei ole olemas.

Aga Condé Nast Traveler kirjutab statistikast, mis tugineb lennuõnnetuste andmeanalüüsidele. Selle kohaselt on kõige turvalisem istuda lennuki tagaosas.

Lennuki tagumise kolmandiku keskmistel istmetel on ellujäämisvõimalus suurim. Päris hästi on läinud ka avariiväljapääsu juures istunuil. Teisalt aga, lennuki keskosa vahekäigupoolsetel istmetel on surmasaanuid kõige enam.

PEEP LAUK Siiski oleneb ellujäämine kõige rohkem õnnetuse konkreetsetest asjaoludest ning sellest, kuidas reisijad on õnnetusejärgselt käitunud. Statistika järgi loetakse kõige turvalisemateks istekohtadeks lennuki sabaosast viimased kolm või neli istmerida. Lennuki sabaosas on (häda)maandumiste korral ellujäämisvõimalused parimad eeldusel, et turvavöö on kinni.

LENDAMINE PANEB PROOVILE KUULMEKILED

Enamik lendajaist teab, et lukus kõrvade puhul on abi neelatamisest, nätsu närimisest ja haigutamisest. Kuid miks ja mis üldse seal kõrvas siis toimub?

Scientific American selgitab, et meie keskkõrvas paiknevad teatud õhutaskud. Neis olev õhk on samasuguse rõhu all nagu meid ümbritsev välisõhk.

Kuid kui meid ümbritsev õhurõhk muutub, saame ka kõrvas oleva õhu rõhku reguleerida, lastes õhul liikuda läbi kuulmetõri ja nina tagaosa. Enamasti piisab neelatamisest või haigutamisest.

Kuid mõnikord sellest ei piisa: näiteks väga kiire rõhumuutuse või nohu ja põletikuliste hingamisteede korral haigutamine ja neelatamine ei ole piisav ja rõhumuutus tekitab valu.

PEEP LAUK Siinkohal on üks soovitus: võimalusel lennake tervena. Kui viirus kimbutab, pole mõtet pardale astuda – peale selle, et teil endal on ebamugav lennata, võite nakatada ka kaasreisijaid.

LENNUFIRMAD EI SUUDA KONTROLLIDA KÕIKIDE PILOOTIDE VAIMSET TERVIST

Nii nagu kogu elanikkonna hulgas, nii võib ka pilootide hulgas esineda mõni, kes kannatab sügava depressiooni või suitsiidsete mõtete all. Wired kirjutab, et ka kõige paremad kontrolli- ja koolitusprotseduurid ei saa anda täielikku garantiid, et vaimselt või emotsionaalselt häiritud piloot kokpitti ei pääseks.

Ameerika Ühendriikides ei toimu pilootide suhtes mingeid ametlikke psühholoogilisi kontrolle. Puudub igasugune võimalus testida ligemale 50 000 Ühendriikide ja Kanada pilooti. Vaimse tervise edendajad soovivad, et piloodid saaksid oma depressioonist rääkida ilma karjääri ohtu seadmata. Kuid sinna on veel pikk tee minna.

PEEP LAUK Euroopa lennumeditsiinikeskustele on reeglina kättesaadav info, mis puudutab pilootide haigestumisi ja tervislikku seisundit kontrollivahelisel perioodil.

Probleemiks on haigused millega meditsiiniasutusse ei pöörduta. Näiteks unehäired või kergelaadne depression ei ole avastatavad ilma, et inimene seda ise ütleks. Paljud inimesed isegi ei oska kahtlustada endal selliste haiguste esinemist.

Ingliskeelseid populaarteaduslikke materjale lappas ja tõlkis Lena Murd. Minilugude sari “Lendamise hirmutavad üksikasjad” valmib koostöös Eesti Lennuakadeemiaga ning on mõeldud tõstma üldist teadlikust lennunduse ja lendamise kohta. Kliki allpool Lennuakadeemia logol, et jõuda otse kooli kodulehele.

lennuakadeemia

Kaanepilt: Sten Ottep

Jaga

AVALDA ARVAMUST!