Toomas Uibo lennukool: milline lennuk on vana ja miks valiti Brüsseli liinile Boeing 737-400?6 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
See siin on järjekordne peatükk Toomas Uibo lennukoolist. Õppeaine eeskujuliku omandamise eest saab iga lugeja kümme ainepunkti. Seekord on meil käsil tõsine ja ajakohane teema, kuidas ja mis kriteeriumide alusel valis Nordica Brüsseli liinile lisalennukit ning miks otsustati just Boeing 737-400 kasuks.

Eesti eesistumisega seotult täiendas Nordica juulis Tallinna-Brüsseli liini seitsme lisalennu võrra. Septembris lisandub liinile 162-kohaline Boeing 737-400, mida Nordica liisib koos meeskonnaga LOTilt ja mis asendatakse hiljem Bul Air 148-kohalise Boeing 737-300ga. Suurem lennuk hakkab lendama kaks korda päevas ning jääb liinile kuni oktoobrikuu lõpuni.

Valiku kriteeriumeid on palju. Meie esimene nõue puudutas reisijate arvu: otsisime lennukit, mis mahutaks vajaliku arvu reisijaid. Teine kriteerium on hinna ja kvaliteedi suhe: nii nagu iga kauba puhul, otsitakse parimat ka lennunduses. Kõige suurem pakkumine on Airbusi ja Boeingu mudelitele. Nende seast valima hakkasimegi.

BOEING 737-400

Nordica rendib Brüsseli liini teenindama Boeing 737-400. Boeing 737-300ga lendas omal ajal ka Estonian Air.  Tookord kutsuti neid lainereid hellitavalt “beebi-Boeinguteks”. 2006. aastal oli EA-l 2 “beebit”, 2007. aastal lisandus veel üks. Ja eestlased lendasid rõõmsasti.

Ei saa öelda, et üks lennukitüüp on parem või halvem kui teine. Oluline on valida igaks tööks õige tööriist. Lusikaga saab ju ka mörti tellise alla panna, aga kelluga läheb töö kindlasti ladusamalt. Nii peab ka lennuettevõte valima õige tööriista.

Otsides Nordica lennuparki uut lennumasinat, vastame lühiajalisele nõudluse kasvule. Seoses Eesti eesistumisega tiheneb Brüsseli ja Tallinna vaheline liiklus ja lennufirmana püüame seda nõudlust kasumlikult rahuldada.

KAS LENNUK SAAB OLLA VANA?

Boeing 737-400 mudeli tootmist alustati aastal 1988. Hiljem asendati see moodsama 737-800ga. Uus on uus ja vana on vana – siin on keeruline vaielda. Kui mõtleme aga lennukeid, täpsemalt liinilennukeid, mis meid raha eest ühest kohast teise viivad, siis vana võib olla ka teinekord täitsa moodne ja uus.

Nii nagu muu tehnika nii areneb ka lennundus, ja reeglistik mis seda valdkonda tagant utsitab, karmistub aastast aastasse. Seetõttu peab igasugune lennumasin, mis reisijaid lennutab, vastama tänapäevastele turvanõuetele.

Lennukitootjad seavad oma mudelitle erinevaid ressursipiiranguid. Need võivad olla kalendaarsed või baseeruda kasutuskordadel. On tavaline, et teliku paljusid osi peab vahetama näiteks peale teatud arvu maandumisi. Mis siis, et jupp ei näe inimsilmale sugugi vana ja väsinud välja.

Nii on see väga paljude komponentidega – kui kell kukub või lennutunnid on täis, tuleb panna uus osa ja selleks uueks osaks võib olla ka kogu mootor.

Uued nõuded sunnivad ka vanu mudeleid uuenduskuuridele kus täiustatakse nii mehaanilisi kui ka elekroonilisi komponente. Seetõttu on lennukite osas see uue ja vana teema tihti keerulisem kui autode puhul, kus me hindame tema värskust ainult väljalaske aasta järgi.

Uuem lennuk võib olla teinekord rohkem vana kui vanem lennumasin. Üks on aga kindel, mõlemad tohivad lennata ainult juhul kui nad vastavad rangelt kehtestatud turvanõuetele ja siin hinnaalandusi kellelegi ei tehta. Nii ei saa ka Nordica lubada enda liinivõrku lennumasinaid mis ei vastaks 100% täna kehtestatud ohutusnõuetele.

Kas vana lennuk on ohtlikum kui uus? Õnnetuste statistika seda väidet ei toeta mitte kuidagi. Nordica satuks aga oma lennukipargi vanusega selle nimekirja lõppu.

30 MAAILMA SUURIMAT VEDAJAT JA NENDE KESKMINE LENNUPARGI VANUS

1 Delta Airlines 17 aastat
2 Air Canada 14.2 aastat
3 United Airlines 14.1 aastat
4 British Airways 13.2 aastat
5 Air France 12.6 aastat
6 Lufthansa 11.5 aastat
– Southwest Airlines 11.5 aastat
8 KLM 10.7 aastat
9 American Airlines 10.3 aastat
10 Qantas 9.7 aastat
11 Thai Airways 9.6 aastat
12 All Nippon Airways 9.4 aastat
13 Jet Blue Airways 9.3 aastat
14 Korean Air 9.2 aastat
15 Japan Airlines 8.7 aastat
16 LATAM Brazil 8.1 aastat
– Singapore Airlines 8.1 aastat
18 Cathay Pacific 7.7 aastat
19 EasyJet (UK) 7.2 aastat
20 China Southern Airlines 6.9 aastat
21 Ryanair 6.5 aastat
22 Air China 6.3 aastat
23 Etihad 6.1 aastat
– Qatar Airways 6.1 aastat
25 Saudi Arabian Airlines 5.9 aastat
26 Emirates 5.4 aastat
27 China Eastern Airlines 5.3 aastat
28 Hainan Airlines 4.9 aastat
29 Aeroflot 4.2 aastat
30 Turkish Airlines andmed puuduvad

Allikas:Telegraph (UK)

KUI PAINDLIK NORDICA OMA PLANEERIMISES ON?

Kindlasti on see väljakutse, kuna reisijate arv kasvab lainetena, mitte ühtlase trendina. Kui ühel päeval soovib regulaarset lennuliini kasutades saabuda Brüsselist Tallinna 1000 külalist, siis on lennuettevõttel väga keeruline üheks päevaks mitut lisareisi planeerida.

Suure tõenäosusega samal päeval Tallinnast Brüsselisse 1000 inimest ju ei lenda. Järelikult on lennufirma esimene mure see, et kuidas tühi lend ära katta. Reageerimine järskudele ja lühiajalistele muutustele reisijavoogudes on lennufirmale kindlasti väljakutse. Mugavaim viis sääraste olukordade lahenduseks on tšarterlennud. Ka Nordica teostab neid.

Nordica teeb oma majanduslikke otsuseid iseseisvalt, lähtudes turu vajadustest. Suurema lennuki liinile toomine oli meie plaanides juba mitu kuud tagasi. Oleme tihedalt suhelnud erinevate valitsusasutustega alates varakevadest ning prognoosinud nendega koostöös reisijate arvu muutust seoses eesistumisega.

Sellest infovahetusest on olnud väga palju kasu mõlemale poolele. Nõudluse kasvu näitab kõige paremini broneeringute arv. Kui näeme, et mingisse perioodi on tehtud tavalisest suurem hulk broneeringuid, on see aluseks, et hakata mõtlema lisalendudele ja istekohtade arvu suurendamisele.

Kui broneeringuid ei ole, on väga keeruline õunte pealt hinnata, kui suur nõudlus tegelikult on. Sellisel juhul on iga lisalend seotud väga suure majandusliku riskiga, mida me ettevõttena kindlasti võtta ei soovi.

Nordica lendab Brüsseli liini kaks korda päevas. Seoses suurema lennuki rentimisega septembris ja oktoobris, me sisuliselt kahekordistame pakutavate istekohtade arvu.

Kindlasti ei ole kaks Brüsseli lendu päevas piisav koormus ühele lennukile. Seetõttu kasutame seda ka oma teistel liinidel. Kuna Eestit pole sel aastal õnnistatud ilusa suvega, pakume reisijatele rohkem võimalusi lennata meie suveliinidega Horvaatiasse (Split, Rijeka) ja Nice’i Lõuna-Prantsusmaal.

Vaata LOT 737-400 kohta rohkem siit

PRESSITEADE 25.08Seoses Eesti eesistumisega suureneb septembris ja oktoobris Tallinnasse lendavate väliskülaliste arv ning seda mitmel Nordica liinil. Kodumaine lennufirma vastab nõudluse kasvule, alustades septembri algusest opereerimist 162-kohalise Boeing 737-400 tüüpi lennukiga.

Lennuk liisitakse koos meeskonnaga oma koostööpartnerilt LOTilt ja asendatakse hiljem Bul Air 148-kohalise Boeing 737-300-ga. Lennukid hakkavad lendama peamiselt Tallinn-Brüssel liinil.

Suuremad lainerid toovad endaga kaasa kuni 80%-lise istekohtade arvu kasvu. Lisaks Boeingule alustab Nordica suuremate sõlmjaamade vahel ajutiselt opereerimist 100-istekohaline Fokker 100, mis liisitakse lennufirmalt Carpatair.

Nordica turundus- ja kommunikatsioonijuhi Toomas Uibo sõnul on lennuettevõte leidnud koostöös oma partneritega head võimalused pakkuda mitmel liinil rohkem istekohti.

“Kuna iga lennukitüüp nõuab eriettevalmistust nii pilootidelt kui ka salongipersonalilt, siis äkilist ja lühiajalist nõudluse kasvu on otstarbekas rahuldada täisteenuse hankimisega”, lisas Uibo. Lennufirma jälgib pidevalt lennukite täituvust eesistumise perioodil ja on valmis nõudluse muutustele operatiivselt reageerima.

Pilt: Flickr vaba litsents, LOT, Bul Air

Jaga

AVALDA ARVAMUST!