Me kõik vananeme. Mida teha vanaemade ja vanaisadega, kes juhivad autot, kuigi ei tohiks seda enam teha? Videos palub nutikas vanaema end edaspidi noorematel sõidutada, aga kuidas hinnata, kas seenior võib veel ise rooli minna või peaks talle abi pakkuma? Aitab terviseriskide hindamine, mida saab igaüks teha, et siis edasi tohtriga nõu pidada.

Eakad juhid on katlemata kogenud ning oma auto kasutamisel ka vilunud. Paraku aeglustub vananedes inimese reaktsioonikiirus ning tundmatutes olukordades on otsuse langetamine keerukam. Osa ohtlikke haigusi – näiteks dementsus – hiilivad aga nii salamisi ligi, et sellest üksnes “tagumikutundega” aru saada võib…

Lihtne on mammale või papale öelda, et ära istu rooli, kui sa ei tunne end kindlalt, aga kuidas talle selgeks teha, et auto juhtimine käib talle tõesti üle jõu ning pole enam turvaline?

Vanaemal või vanaisal on tihtipeale ka endal piinlik tunnistada, et silmanägemine pole enam endine ning auto juhtimine tekitab pigem hirmu kui vaimustust.

Heast perearstist on siinkohal kahtlemata abi: iga-aastasel “korralisel tehnoülevaatusel” ütleb tohter ausalt, kui auto juhtimine võib olla liigne risk. Ka lähedaste toetusest võib olla palju abi, et autojuhtimine edaspidi kellegi teise hooleks jätta.

Videos annab vanaema võtmed rõõmsal meelel lapselapsele ning palub end edaspidi sõidutada. Vanaema teeb täpselt nii nagu videos soovitatakse: käib igal aastal vähemalt korra perearsti juures ning külastab ka silmaarsti.

Mitte kõik seeniorid ei ole oma tervise suhtes nii hoolivad. Sellepärst soovitamegi pärast video vaatamist lugeda üheksast peamisest terviseriskist, mis vanemaid autojuhte kiusama kipuvad ning ühiselt hinnata, kas auto juhtimine mõnes nimetatud seisundis on mõistlik.

! Perearstile võib memme või taadi jaoks aja aga juba täna kinni panna, siis on see “iga-aastane tehnoülevaatus” korralikult tehtud!

“Roolis vastutan mina” on tehnikaportaali Accelerista ja autokooli Juhiluba õpetajate koostöös sündinud videoprojekt. Ettevõtmist toetasid Maanteeamet, Info-Auto Forte ning mitmed vabatahtlikud. Kaheksas lühiklipis on näha tüüpolukorrad, kus autojuhid kipuvad oma oskusi ülehindama ning lihtsad lahendused vigade vältimiseks. Meie kõigi soov on, et igaüks, kes rooli istub, mõistab, kui suur on autojuhi vastutus inimelude säästmisel.

UURI, KUIDAS VANUSEGA SEOTUD TERVISEHÄDAD JUHTIMIST MÕJUTAVAD

Leia oma riskitase, et saada võimalikult täpset nõu:

  • MADAL VÕI MÕÕDUKAS RISK
  • KÕRGE RISK
  • TÕSINE RISK

Vanusega kaasnevate tervisehäirete ilmnemine ei pruugi tähendada, et peame autojuhtimise koheselt lõpetama. On palju asju, mida saab teha, et jätkata ohutut juhtimist, sealhulgas juhtimist takistada võivate kehaliste probleemide mõistmine ja minimiseerimine, juhtimise aja ja koha valimine, ja auto mõningane kohaldamine turvalise juhtimise eesmärgil.

KASUTA ALLJÄRGNEVAT JUHIST SELLEKS, ET…
  • Saada teavet hoolealuse isiku terviseseisundi kohta– et olla valmis tulevasteks muudatusteks
  • Selgitada välja isiku väärtushinnangud ja eelistused koostöös tema tervisevõrgustikuga
  • Leppida kokku ühine kava autojuhtimise piiramiseks või lõpetamiseks

LEVINUMAD SEENIORIDE TERVISEHÄDAD

1. KATARAKT EHK HALLKAE

Mis on kae?
75. eluaastaks tekib enamusel inimestel ühel või mõlemal silmal läätsekae. Kae võib muuta asjad silmale hägusaks, hajuvaks või muuta nende värvi.

Kuidas see mõjutab autojuhtimist?
Kaega juhid kirjeldavad esitulede suurenenud kuma, halosid tulede ümber ja kahekordse nägemise ilminguid.

Kas sellega saab autojuhtimist jätkata?
Paljud on võimelised algstaadiumis kaega juhtimist jätkama. Kui haigusnähud süvenevad, valivad paljud inimesed korrigeeriva operatsiooni ja enamik saab peale lõikust autojuhtimist jätkata.

Loe lisaks katarakti kohta siit (inglise keeles) ja siit eesti keeles

2. ÄREVUS

Mis on ärevus?
Ärevus on hirmu, mure, negatiivse eelaimuse või kartuse tunne, sageli situatsioonides, mis teistele paistavad rutiinsed.

Ärevus võib olla tagasihoidlik, tekkida teatud olukordades, või laialdasem ja mõjuvam (sageli vastatates ärevushäire sümptomitele).

Kellel esineb ärevust?
Ärevus on vanemaealistel täiskasvanutel tavaline, esinedes 10-20 protsendil elanikkonnast, kuigi sageli diagnoosimata.

Kuidas mõjutab ärevus autojuhtimist?
Ärevus võib häirida kiiret otsustamist, mida on vaja ohutuks juhtimiseks. Juhtimise ajal võib see pärssida keskendumist ja selgelt mõtlemist, mis võib kaasa tuua halbu otsuseid.

Ärevuse all kannatavad juhid võivad teha kiireid rajavahetusi, kalduda teisele rajale, või äkitselt piduradada või kiirendada.

Pidev ärevusetunne võib võtta soovi autot juhtida, inimene võib tunda end eksinu või allajäänuna või karta sattuda õnnetusse.

Kas ärevusega saab autojuhtimist jätkata?
Kerge ärevus võib olla kontrollitav – juhid võvad piirata aega ja kohta kuhu sõidavad, et teatud situatsioone vältida, ja teistes eriti tähelepanelikud olla.

Siiski kujutab tunnistatud ärevushäire olulist riski ja vajab tervishoiutöötaja hinnangut ja ravi. Ärevusega patsient võib otsida põhjust autojuhtimine lõpetada – see annab teile suurepärase võimaluse üleminek kergemaks teha.

Loe ärevuse kohta rohkem siit (inglise keeles), üldistunud ärevushäirest siit eesti keeles
Loe, kuidas aidata seeniori ärevuse korral (inglise keeles)

3. PIIRATUD LIIKUMISULATUS

Mis on piiratud liikumisulatus?
Liikumisulatus näitab, kui palju sinu liigesed ja lihased suudavad liikuda. Vananemine võib viia liikumisulatuse ja liigeste liikuvuse vähenemiseni. See võib juhtuda keha iga liigesekohaga: kaelaga, õlgadega, käsivartega/käelabadega, kerega/selgrooga, jalgadega ja jalalabadega.

Kuidas see mõjutab autojuhtimist?
Hea liikumisulatus on vajalik turvalise ja mugava juhtimiasendi säilitamiseks. See võimaldab juhtidel adekvatselt üle armatuurlaua näha, pimeala kontrollimiseks üle õla vaadata, liiklusesse sulanduda, rooli pöörata, kasutada gaasi- ja piduripedaale, kasutada käike ja seadmeid jne. Liikumisulatuse piiratus võib mõjutada igat neist turvaliseks juhtimiseks vajalikest tegevustest.

Kas piiratud liikumisulatusega saab autojuhtimist jätkata?
Liikumisulatuse mõningase piiratusega saab tulla toime optimaalse asendi sisseharjutamisega, ja spetsiaalse sisseseade abil (nagu kohaldatud peeglid neile, kellel on probleeme pea pööramisega, või kätega kasutatavad pedaalide juhtimise hoovad).

Tervishoiutöötaja ja tegevusterapeut või autojuhtide taastusravi spetsialist saavad aidata otsustada, milline lähenemine on turvalisim.

Loe piiratud liikumisulatuse kohta siit lisa (inglise keeles)

4. SUURENENUD HAPRUS

Mis on suurenenud haprus?
Haprust iseloomustab vähenenud lihastugevus ja/või muutused luutiheduses, mis muudavad luude tugevust, mis mõjutab painduvust, elastsust, tugevust ja koordinatsiooni. Vananevad juhid on süveneva hapruse tõttu suuremas ohus.

! Kui 50-aastasel naisel on kiirusel 50-55 km/h 10% risk laupkokkupõrkeks, siis 80-aastase naise jaoks sama õnnetuse korral tõuseb risk 40%-ni.

Kuidas see mõjutab autojuhtimist?
Nagu muutused liikumisulatuses, muudab ka jõu ja painduvuse vähenemine ohutu autojuhtimise raskemaks.

Kas hapramana saab autojuhtimist jätkata?
Jah, kuid tuleb arvestada, et vananedes vigastuste oht suureneb. Mõne juhi jaoks on see suurenenud risk eraldi või koos teiste terviseprobleemidega piisav põhjus autojuhtimise lõpetamiseks.

Loe vanusega hapramaks muutumise kohta lisaks (inglise keeles)

5. RAVIMITE KOMPLEKSMÕJU

Mida tähendab ravimite kompleksmõju?
Paljud retsepti- ja käsimüügiravimid võivad eraldi võetult või koos teiste ravimitega auto juhtimist raskendada. Sümptomite hulka kuuluvad unisus, nägemisteravuse langus, iiveldus, reaktsioonikiiruse alanemine, peapööritus jm.

! Peaaegu kolmandik ameeriklastest vanuses 57 kuni 85 võtavad vähemalt viit ja krooniliste haigustega inimesed võivad võtta rohkem kui 20 retseptiravimit. Paljud võivad täiendavalt tarbida käsimüügiravimeid, mis teevad nende olukorra kokkuvõttes veel keerulisemaks.

Kuidas ravimite koosmõju autojuhtimist mõjutab?
Ravimid võivad negatiivselt mõjutada millist iganes keha organisüsteemi, kuid kõige sagedamini seonduvad vastunäidustused tähelepanuga seotud kõrvalmõjudega.

Juhid võivad kannatada pikenendud reaktsiooniaja, segasuse ja unisuse tõttu, mis kõik võivad põhjustada fataalseid õnnetusi.

Kas mitmeid ravimeid võttes saab autojuhtimist jätkata?
Paljudel juhtudel jah, aga ainult siis kui need ravimid eraldi ega kombineerituna ei tekita häireid.

Autojuhi ravimirežiim tuleb üle vaadata koos vastava ala tervishoiutöötajaga, et määratleda, kas antud ravimid ja see millal/kuidas neid kasutatakse võivad muuta autojuhtimise ebaturvaliseks.

Lisaks arstiga konsulteerimisele võivad internetist leitavad hindamismudelid, nagu AAA Roadwise Rx olla abiks iseseisval hinnangu andmisel.

Ravimite omavahelist sobivust saab vaadata eestikeelsest andmebaasist siin

6. DIABEET EHK SUHKURTÕBI

Mis on diabeet?
Diabeet (suhkurtõbi) on krooniline seisund, mis seondub ebanormaalsete veresuhkru (glükoosi) näitudega veres.
Nii 1.tüüpi kui 2. tüüpi diabeet võib viia veresoonte, südame, silmade, jalgade, neerude ja perifeersete närvide kahjustusteni.

Madal veresuhkru sisaldus ehk hüpoglükeemia võib viia reaktsioonikiiruse alanemise, segasuse, ärrituvuse, nägemishäirete või teadvusekaotuseni.

Kuidas see mõjutab autojuhtimist?
Diabeediga patsientidel on 12-19% suurem tõenäosus autoõnnetusse sattuda. Kuna diabeedi mõju on väga varieeruv, siis kaasneb sellega ka autojuhtimisel palju erinevaid riskitegureid.

Suurenenud ärrituvus võib tähendada halbu otsuseid. Ebaselge nägemine võib takistada liiklusmärkide lugemist. Neuropaatia (perifeerse närvi kahjustus) võib viia gaasi- või piduripedaali kavatsetust tugevamale vajutamisele.

Kas diabeediga saab autojuhtimist jätkata?
Diabeedihaiged on tihti võimelised turvaliselt autot juhtima pidades kinni terviserežiimist, mis sisaldab veresuhkru näitude pidevat kontrollimist enne sõidu alustamist ja võimalik et ka sõidu ajal.

Siiski võivad teatud komplikatsioonid tähendada, et ei ole enam võimalik ohutult autot juhtida. Sellised võivad olla näiteks kaugelearenenud nägemise halvenemine, alajäsemete või käte vähenenud tundlikkus ja funktsioonid, ja registreeritud veresuhkru tasemete järsud muutused, mis põhjustavad pearinglust ja tähelepanu alanemist.

Meedikud saavad aidata määratleda, milline lähenemine konkreetselt teie diabeeditüübile on antud olukorras kõige turvalisem.

Loe diabeedile viitavate ohumärkide kohta lisaks siit

7. MAAKULI EHK KOLLATÄHNI DEGENERATSIOON

Mis on ealine kollatähni kärbumine?
Ealine maakuli degeneratsioon on vanemas eas esinev silmapõhja patoloogiline muutus, mille korral kahjustub võrkkesta tsentraalne piirkond, kollatähn. Ealine maakuli degeneratsioon moonutab, ja lõpuks hävitab terava tsentraalse nägemise.

! 10% 65-74 aasta vanustest inimestest ja 30% üle 75 aastastest on ealine maakuli degeneratsioon. Loe kollatähni kärbumise kohta lähemalt siit.

Sõltuvalt maakuli degeneratsiooni tüübist (märg või kuiv) progresseerub häire tavaliselt läbi mitme staadiumi, väikese ala tsentraalse nägemise kaost suurema nägemise kao ja moonutuseni.

Kuidas kollatähni kärbumine mõjutab autojuhtimist?
Varajastes staadiumides võivad otse silma ees olevad objektid paista hägusad ja nende piirjooned võivad olla moonutatud, mis teeb raskeks lugemise ja muutuste ennetamise liikumises või vahemaades.

Juhtidel, kelle nägemine on sel viisil kahjustatud, võib olla raske näha teeviitasid, liiklust, rattureid, jalakäijaid, ja muid nii elutuid kui liikuvaid objekte, seades juhi ja teised teel olijad ohtu.

Kas sellega saab autojuhtimist jätkata?
Mõnel juhul suudavad juhid haiguse varastes staadiumides ealise maakuli degeneratsiooni mõjusid kompenseerida.

Nagu paljude selliste seisundite puhul, suudab häire tõsidust ja riske kõige paremini hinnata arst. Antud diagnoosiga isik peaks oma nägemist igapäevaselt jälgima. Üks võimalus seda teha on kasutada Amsleri võrgutesti.

8. GLAUKOOM

Mis on glaukoom?
Glaukoom on termin, mida kasutatakse mitmete erinevate silma nägemisnärvi kahjustusest tulenevate seisundite kohta, mis on tihti põhjustatud silma siserõhu tõusust.

95 % glaukoomidest on avatud nurga glaukoomid. Muutused nägemises hõlmavad perifeerse nägemise kaotust, ereda valguse talumatust, kontrasti tajumise langust, vähenenud võimet pimedusega kohaneda ja pimedaks jäämist.

Kuidas mõjutab glaukoom autojuhtimist?
Glaukoom võib põhjustada nii tsentraalse kui perifeerse nägemise kaotust – autojuhtimise puhul eriti ohtlik kombinatsioon.

Kaugelearenenud glaukoomi korral ei näe autojuhid autosid, jalakäijaid, loomi, ja teisi eest või külje pealt tulevaid liikuvaid objekte, kaasa arvatud neid, mis ilmuvad vaatevälja radasid vahetades.

Kas glaukoomiga võib autojuhtimist jätkata?
Paljude autojuhtide jaoks on glaukoomi põhjustatud piiratud nägemine hea põhjus autojuhtimine lõpetada.

Nõrgalt avaldununa võib glaukoom olla hallatav mõnes juhtimisolukorras hallatav, kuid seda tuleks haiguse võimaliku süvenemise osas väga tähelepanelikult jälgida.

Isegi silma siserõhu alandamiseks ravimite või laserlõikuse kasutamise korral on väga vajalik regulaarne jälgimine nägemisala professionaali poolt, et määratleda silma tervist ning nägemisala ulatust.

Loe glaukoomi kohta lisaks siit
Loe glaukoomi kohta lisaks ka siit (inglise keeles)

9. DEMENTSUS

Mis on dementsus?
Termin dementsus kirjeldab gruppi sümptomeid, mis mõjutavad mälu, mõtlemist ja sotsiaalseid oskusi, mis on tavaliselt piisavalt tõsised, et häirida igapäevast toimetulekut. Dementsust võivad põhjustada erinevad haigused nagu Alzheimeri tõbi (kõige tavalisem dementsuse vorm), insult või ajutrauma.

! Dementsuse levik sageneb üle 65 aastaste hulgas ja kahekordistub iga 10 aasta jooksul. Hinnanguliselt on üle 85 aastaste hulgas 35-45% inimestest üks või teine dementsuse vorm.

Kuidas mõjutab dementsus autojuhtimist?
Dementsusega autojuhtimine ei ole turvaline. See võib tõsiselt kahjustada mälu, otsuste tegemist, tähelepanu, olukorra hindamist, mõjutada reaktsiooniaega ja impulsiivsust.

Juhtidel on järjest raskem reisi kavandada, navigeerida, juhtimise üksikasjadele tähelepanu pöörata ja autoga turvaliselt manööverdada. Tuleb märkida, et Alzheimeri tõve korral on dementsuse süvenemine üldiselt kiirem ja selle käitumuslike mõjude ulatus on hästi dokumenteeritud.

Kas dementsena saab autojuhtimist jätkata?
Dementsuse varastes staadiumites (Alzheimeri tõve teises staadiumis ning varasemalt) võivad mõned inimesed endiselt suuta piiratud tingimustes ohutult autot juhtida.

Siiski on enamus dementsuse vorme progresseeruvad, sageli kiirelt ning ennustamatult süvenevad ja igasugusel tasemel dementsus võib olla hea põhjus autojuhtimine lõpetada.

! Viimase aja uuringud näitavad, et kui kaassõitjad (eriti hooldajad) ei tunne end enam autos turvaliselt, on see tihti tõsiseltvõetav märk, et autojuhtimine ei ole enam ohutu.

Loe dementsuse kohta lisaks siit

OLE TEADLIK! Mõni terviseprobleem, nagu näiteks katarakt ehk hallkae, ei tähenda kõrget riski kui see ei ole tõsise iseloomuga ega ravita jäetud, samas kui teised, nagu dementsus, võivad olla kõrge riskiga isegi kui nähud on tagasihoidlikud.

Seega on nii vanemas eas autojuht kui tema lähedased kohustatud olema tähelepanelikud võimalike tervisliku seisundi muutuste osas ning pöörduma alati abi saamiseks asjatundja (arsti) poole.

Kahtlemata on seeniorjuhte, kelle vastutustundlikkus, kogemus ning sõiduoskused teevad silmad ette märksa noorematele roolisolijatele, paraku aga vananeme me kõik igaüks isemoodi ning see päev, mil autot juhib meie asemel meie laps, lapselaps või lähedane inimene (või eelistame üldse rongiga sõita) ei pruugi sugugi kurb olla nagu on näha ka meie videost.

Turvalist liiklemist, armsad vanaemad ja vanaisad!

Allikas: Juhiluba autokool, Maanteeamet, Roobrik. Tõlge: Kadi Rünkla. Foto: Pixabay

Video: istu väsinuna rooli ja võid olla üks neljast tuhandest laibast Euroopa teedel

Jaga

AVALDA ARVAMUST!