Accelerista autoajakirjanikud panid Viljandi Kutseõppekeskuse libedarajal reisibussi roolis oma vastomandatud oskused proovile. Päeva lõpuks oli selge, et bussijuhi amet on üks äge amet. Sten Ottepi vändatud videot vaadates tuleb nõustuda: aeg on õppida bussijuhiks!

“Vana-Võidus toimunud õppepäeva eesmärk oli tutvustada ajakirjanikele bussijuhi elu ja kutset. Bussiga kaasa saame sõita igal ajal, aga ise rooli istuda ja juhitavust proovida ei saa enamus inimestest. Tahtsime ajakirjanikud viia kokku koolitajate ja bussijuhtidega, kellelt otse bussijuhi tööelu ja peamiste probleemide kohta küsida,” räägib Go Bus’i arendusjuht Kaur Sarv, koolituspäeva idee ja korralduse autor.

RASKE OLLA VAIMUSTUMATA

Kõik bussisõidukoolitusel osalejad kinnitasid kui ühest suust, et päev oli ülimalt vahva ja tahaks kohe veel sõitma minna. “Bussijuhiks saab õppida põhitöö kõrvalt ja täiesti tasuta, riik maksab, mis siin pikalt mõelda,” on Indrek Jakobson optimistlik.

“Bussijuhi keskmine vanus algab täna numbriga 5, hädasti on noori juurde vaja, marss Vana-Võitu! Siin on väga hästi sisustatud töökojad ja kõik tööpingid ning muud õppevahendid on kogu aeg ja kasutuses, midagi ei seisa nurgas ega kogu tolmu. Euroraha on efektiivselt kasutatud,” lisab Indrek.

Gerli Ramler ütleb, et üllatas sel päeval iseennast: “Oma olemuselt olen ma inimene, kes väga suure hurraaga mugavustsoonist välja ei kipu, kuid teisalt piisavalt uudishimulik, nii et seda kipub siiski alatasa juhtuma. Ettepanekule minna suurte „päris”-bussidega Vana-Võidu libedarada katsetama ei vastanud ma samuti kohe esimese hooga midagi, aga mõte hakkas idanema. Läksin. Ei kahetse!”

Veli V. Rajasaar, kelle ampluaaks tavapäraselt on kuumpärad ja kähkusõitjad, ei kahelnud hetkegi kas minna või mitte: “Iga uus kogemus on väärt, ja tõstku käsi autohuviline, kes pole lapsena unistanud bussi- või kopajuhi ametist!? Äge päev oli, kordagi ei olnud tunnet, et ei saaks hakkama. Suur tänu Kaur Sarvele, kes meile selle ürituse korraldas!”

Kaur Sarv, kes on bussijuhi koolituse läbinud soovitab kursusi kõigile, kel vähegi huvi suurte sõidukite juhtimise vastu: “Viljandi Kutseõppekeskusega alustasime tihedamat koostööd hiljuti, kuid sealt on meile tulnud palju uusi bussijuhte, kes kõik kiidavad oma õpetajaid ja kooli.”

LIBEDASÕIT SUVEL: PUHAS ZEN!

“Bussi juhtimine on alul hoopis teine kui sõiduauto juhtimine, aga tasapisi harjub ja päeva lõpus läks juba nagu ludin. Nii et kõik on potentsiaalsed bussijuhid meie seast täiesti olemas,” meenutab Indrek.

Vana-Võidus on Eesti üks korralikumaid libedasõiduradasid, mis on aastaringselt kasutatav. Kui autoga libedal sõitmist kujutab enam-vähem ette igaüks, kes autojuhiluba teinud, siis bussiga on situatsioon vähemalt esmapilgul sootuks teine tera:

“Libedasõit bussiga on ka hoopis teine tera kui väikese autoga, massi kümme korda rohkem ja käitumine vastavalt teistsugune. Bussi rattad asuvad keskel, kaugele välja ulatuvad eendid teevad pööramise hoopis teistsuguseks (mõõtmete tajumine on oluline).

Mulle endale emotsionaalselt aga see sõitmine kohutavalt meeldis. Suur masin, mõnus, rahulik, on loomuomaselt hea. Kõik rõhutasid, et bussiroolis olemine on rahustav ja meeldiv tegevus, ei ole närvitsemist ega rapsimist, vaid sujuv kulgemine. Teistsugune olemine, natuke zen,” võtab Indrek oma muljed kokku.

BUSS EI LÄHE ÜMBER!

Gerli kirjeldab õppepäeva pikemalt: “Alguses tehti Autosert Kompetentsikeskuse koolitajate, Go Busi juhtide ja Viljandi Kutseõppekeskuse õpetajate poolt meile väike koolitus, jagati kogemusi ning näpunäiteid. Kui mehed olid juba piisavalt ärevuses, siis hakati meid riburada ka rooli lubama.

Vaadates pööraseid libisemisteid, ei olnud ma veel vahetult enne rooli istumistki kindel, et tahan hakata nende pea 15-tonniste monstrumitega (proovida sai kahte bussi – kutsekooli igapäevast käsikastiga õppebussi ning Go Bus Tallinna-Tartu liinil sõitvat automaatkäiguga liinibussi) põdrapõiget katsetama.

Alalhoidliku inimesena uurisin, et palju ka sellise bussi omavastutus võiks olla, aga see küsimus naerdi lõbusalt välja.

Muljed on vägevad – buss ei läinud ümber, põdrapõiked tulid tänud õpetussõnadele minu enda arust suisa perfektsed välja ning gabariitide tunnetamisega sai samuti kitsal õpperajal hakkama.

Hämmastav oli see, kui palju mängib libedaga pidurdamisel rolli kiiruse suurenemine vaid mõne kilomeetri võrra ning kui pikaks see pidurdusteekond siiski reaalselt võib kujuneda.

Kui ma kaherattaliste fännina olen varem mõelnud, et kõik B-kategooria juhid võiksid/peaksid autokooli käigus proovima (loomulikult õpetaja valvsa pilgu all) järele ka tsiklisõidu, et saada aru, mis tunne seal roolis on ning kui abitu võib olla näiteks algaja mootorrattajuht, siis nüüd avanes maailm veelgi.

Ehk peaksid kõik autokoolis käijad sõitma lisaks sõiduautole läbi ka libedaraja bussi või veoautoga, et mõista, kui keeruline on sellisel suurel jurakal maanteel või bussirajalt väljudes kiirust üles ja alla saada?

Saades aimu, mis tunne on teistel enda masinate roolis ning osates aimata, kuidas need käituda võivad, muutuks meie kõigi liiklemine ohutumaks ja mõistvamaks.”

BUSSIJUHT NÄEB AVARAMAT MAAILMA

Kaur Sarv, kes on aasta aega bussijuhiks õppinud, tõdeb et bussijuhi ameti õppimine annab väga hea võimaluse vaadata professionaalsete ja kutseliste sõidukijuhtide maailma.

“Vaid sõiduauto juhina ei pruugi inimesed mõista, miks suured bussid ja veokid liikluses aeglasemalt ja teistmoodi käituvad. Miks nad hoolikalt peatumiskohta valivad või nii ettevaatlikult liiguvad, nagu oleks neil kristallklaaside koorem peal.

Tegelikkuses on nende koorem sageli väga kalli või lausa hindamatu väärtusega. Sest me kõik tahame, et meie lähedastel oleks tore reis ja nad tervelt koju jõuaksid. Selleks peavad bussijuhi ameti õppijad omandama liikluses käitumiseks hoopis teistsuguse mõttemaailma, sest nad on professionaalid ja viibivad enamuse tööajast liikluses.

See tähendab, et sujuvaks sõitmiseks peab kutseline juht oskama liiklusolukordi ette näha ja ennetada. Reisijate hoidmiseks tuleb sõita ohutult. Bussi tuleb osata käsitseda igasugustes ilmastikuoludes. Ja bussijuhid peavad õppima sõitma töö- ja puhkeaja reeglite järgi, mis säästavad nende tervist ja ei lase väsinuna töötada.”

Lisaks saab bussijuhina valida endale meelepärase tööala vastavalt oma soovidele. Kui tahad näha maailma, erinevaid riike ja rahvaid, siis tasub minna sõitma rahvusvahelistele kaug- ja tellimussõitudele erinevates riikides.

Kes otsib rohkem stabiilsust, võib sõita linnadevahelistel kaugliinidel Eestis või linna- ja maakonnaliinidel. Kes soovib suvehooajal teha lühikesi bussisõite ja sellega näiteks põhitööle lisa teenida, siis sobivad hästi kruiisilaevade ja turistide ekskursioonisõidude linnades ja mööda Eestit või Baltikumi.

Igal tööl on oma iseloom ja paljud bussijuhid proovivad erinevaid viise. Kes sõidutab suvel turiste ja talvel kooliõpilasi kodukandis. Teine sõidab paar aastat kaugliinidel ja siis vahelduseks linnaliinil.

Tavaliselt öeldakse, et loomulik karjääriredel oleks alustada linna- või maakonnaliinist, kus õpid bussi ja reisijatega suhtlemist tundma.

Seejärel, kui oled piisavalt kilomeetreid kogunud ja oskad bussi valitseda, liigutakse edasi linnadevahelistele kaugliinidele ning kõige viimaseks sammuks on rahvusvahelised kaugliinid.

“Tegelikkuses peab igaüks oma sõiduoskusi ise tundma ja proovima erinevaid sõite. Nii on võimalik selgeks saada, mis kellelegi sobib,” lisab Kaur.

Omaette oskus on bussijuhtidel veel reisijatevedu ehk inimestega suhtlemine ja klienditeenindus. See muutub aina tähtsamaks maailmas, kus sinu pakutavat teenust on võimalik hinnata sarnaselt söögikohtadele ja poodidele.

Enam ei ole võimalik reisijaid sõidutada ja teenindada räpastes riietes või ebaviisakalt käitudes. Tänapäeva bussijuhid pööravad väga suurt tähelepanu enda ja oma bussi korrashoiule.

Inimestega suheldes oskavad nad olla usaldusväärsed ja asjalikud, et reisijad tunneksid end nendega sõites hästi. Hea bussijuht peab oskama suhelda nii heas kui halvas tujus inimestega ja lähtuma selle juures hea klienditeeninduse põhimõtetest.

KÕIK PROOVIMA!

Vana-Võidus toimunud õppepäeva suurem eesmärk on innustada ja kutsuda inimesi proovima tänapäeva bussijuhtimist, mis on tehniliste abivahendite poolest sama kaasaegne kui uue (luksus)autoga sõitmine.

Uutel bussidel on radari abil pikivahet hoidvad kiirusehoidjad, sõidurea hoidjad ja hoiatajad, tagurduskaamerad, säästvat sõitmist juhendavad pardaarvutid jne.

Vana-Võidu ja teised Eesti kutsekoolid on head kohad tasuta täiendõppena bussijuhiks õppimiseks. Kursused kestavad pool aastat ja selle käigus saab nii bussi juhtimiseks vajaliku D-kategoorida juhiloa, kui läbida ka reisijateveoks vajaliku ametikoolituse.

“Minu arvates oleks hea, kui meil oleks liikluses rohkem suursõidukite juhtimise kogemusega liiklejaid, kes vajadusel saavad ka ise nende juhtimisega hakkama,” võtab Kaur Sarv päeva kokku.

Vaata VIKK-i kohta rohkem siit

Video ja kaanepilt: Sten Ottep

Jaga

AVALDA ARVAMUST!