Talvise autosõidu ABC: kus saab Eestis oma autoga harjutada libedasõitu?5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Saabunud talvehakatis on teed libedaks teinud. Kes veel pole oma auto käitumist jääl ja lumel proovinud, siis nüüd on tagumine aeg. Kus ja kuidas aga libedasõitu seadusega pahuksisse minemata harjutada saab? Palusime asjaomastel vastata.

Esimene koht, kust nõu küsida, on muidugi Maanteeamet. Eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa ütleb, et amet ise ühtegi libedasõidurada ei ava ent järelevalvet libedaradade üle teostatakse pidevalt:

“Teostame järelevalvet aastaringselt kasutatavate libedasõiduväljakute kui ka looduslike libedasõidu õppesõiduväljakute üle.

Aastaringselt on kasutatavad Autosõit OÜ õppeväljakud Saku, Aseri ja Tartu vallas, Ave Autokool OÜ õppeväljak Torma vallas, Aide AS õppeväljak Pärnus ja Viljandi Kutseõppekeskuse õppeväljak Viljandi vallas. 2018. aastal andsime kirjaliku hinnangu nelja koolitaja ettevalmistatud looduslikule libedasõidu õppeväljakule.”

Miks on vajalik, et inimene oma autot tunneks ja sellega harjutaks enne kui liiklusse läheb libedaga?

“Sõiduki käitumine ja valitsemine on kõikidel aastaaegadel isemoodi. Ohutuks liiklemiseks on vajalik, et juht enne uut aastaaega ennast ilmastikutingimustega kurssi viiks ja vajadusel ka harjutaks uute ilmaoludega sõitmist.”

Kui libedarada pole käepärast, siis kus võiks oma oskusi natuke lihvida?

Kui libedarada ei ole, siis võib harjutada kuskil kõrvalise ja väikese liiklustihedusega teel või platsil. Seejuures on oluline, et juht tagab enda ja teiste liiklejate ohutuse.

Millised sõiduvõtted on oluline libedaga käe sisse harjutada?

Neid on palju, aga esimese libeduse tekkimisega on kõige suuremaks probleemiks sobiva sõidukiiruse valimine ja pidurdusmaa hindamine.

VIGA NR. 1: LIIGA LÜHIKE PIKIVAHE

Kogenud sõiduinstruktori Indrek Madari abiga tegi Veli V. Rajasaar libedarajal puust ja punaseks, mida tähendab liiga lühike pikivahe talvisel ajal. Veli üritab hoida linnakiirusel eessõitva autoga ühesugust pikivahet. See vahe on küllalt lühike ent liikluspildis näeme pahatihti autosid üksteisel täiesti “sabas” sõitmas.

Arvesta, et eessõitva auto pidurdusteekond võib olla palju lühem kui sinul ning isegi kõige usinamalt liiklust jälgiv juht ei suuda ees toimuvale reageerida ilma viivituseta.

Tagasõitja peaks hoidma pikema pidurdusteekonna võrra pikemat pikivahet. Kuna me aga kunagi täpselt ette ei tea, kui pikk on konkreetse masina pidurdusteekond mingis kohas, tuleb pikivahe jätta veelgi suurem.

Mõtle sellele, kui järgmisel korral eessõitjaga pikivahet valid, sest kellelegi tagant otsa sõita on äärmiselt ohtlik!

Loe talvisest pikivahest lisaks siit

VIGA NR.2: RAPSIMINE KÜLGLIBISEMISEL

Proovisime teooriat päriselus: võtsime keskmise eestlase “keskmise auto” ehk kompaktse esiveolise, automaatkastiga linnadžiibi ja läksime sellega Männiku libedasõidurajale. Ühtegi juhiabi me maha ei võtnud, sõitsime nagu sõidaks tavaline inimene.

Võrdluseks võtsime autokooli esiveolise superkompakti, millel saab kõik “abid” maha lülitada ja auto külglibisemisse lasta ning sellega simuleerida olukorda “lehm libedal jääl”.

Tegime mõlema sõidukiga erinevatel kiirustel nn põdrakatse. Sellel katsel peab juht takistusest mööda põikamiseks tegema libedal teel järsu liigutuse rooliga ühele poole ja seejärel kohe teisele poole.  Selline edasi-tagasi liigutus on koos suurema sõidukiirusega täpselt see, mis libisemise tekitab.

Harjutusväljaku kiirused vastasid linnakiirusele. Siinkohal tulebki meeles pidada, et auto üksinda ei sõida ega mõtle – lumi ja jää on harjutusväljakust oluliselt libedamad ning valesti valitud kiirus maksab ka kõige parema sõiduki puhul väga valusalt kätte.

Kui auto hakkab kergelt kõrvale kiskuma, piisab enamasti, kui tõstad jala gaasipedaalilt. See gaasivabastus lõpetab auto edasi liigutamiseks vajaliku jõu tekitamise, kiirus hakkab vähenema ning osa haarderessurssist “vabaneb” selleks, et juhtimisega tegeleda.

Loe külglibisemisega toimetulemisest lisaks siit

VABATAHTLIKULT KURSUSELE

Autokoolid pakuvad võimalust ka omal käel teadmisi libedasõidust parandada. Kõige tuntum libedakoolituste läbiviija Eestis on kahtlemata OÜ Autosõit.

Neil on libedakartlike jaoks välja töötatud ka eripakett: 45 minutit instruktori käe all libedasõiduharjutusi maksab 60 eurot. Teha saab seda nii Tallinnas kui Tartus kui ka Aseris.

Praktilise libedasõidu õppegrupis soovitatakse sõita autokooli autodega, mis on “timmitud”, et need vajadusel ka libisema läheksid.

Õpetajaga kokkuleppel on võimalik proovida ka oma sõiduvahendi võimekust, ent see eeldab tehniliste nõuete täitmist – autol peavad all olema lamellid ja see peab tehniliselt olema täiesti korras.

LAITSES AVATAKSE LIBEDARADA

Laitse RallyPark’ist tuleb vastus, et statsionaarne libedarada avatakse jaanuaris 201. Soovi korral saab sõita aga libedal igal juhul juba nüüd. Paarisrada on võimalik rentida ka oma sõidukiga sõiduks.

Seni kuni kruus ja asfalt on väljas on hind 50 eurot tund ja sõita tohib ainult lamelli või suverehviga. Kui tekib jää peale siis on võimalik sõita ka naastrehviga. Sel juhul on hind 30 eurot tunni eest.

Laitses on võimalik rentida ka Lada/BMW hobiralliautosid paarisrajal sõitmiseks. BMW rent maksab 30 eurot ja Lada 35 eurot ring. Minimaalne ringide arv on 2.

Pargi tagumises otsas olev võistluskardirada on talviti samuti kasutatav sõitmiseks, aga sinna on planeeritud sellel talvel kartidele rada naeltega sõitmiseks.

Esmaspäevst pühapäevani, kell 12.00-20.00 on võimalik sõita aga talvekarti. 600-meetrisel rajal on vastavalt ilmastikuolule sobilikud rehvid (slick/lamell/naast) paigaldatud hobikartidele.

Laitse aastaringsel libedarajal hakkab sõit toimuma ainult uute Nissan Micratega. Raja kasutuse hind koos sõiduki rendiga on 60 eurot/45 min – ehk siis võrreldav Autosõit OÜ pakutavaga.

Paketi maksumus hõlmab ka harjutamise võimalust graniitpinnasega teel ning kastetud libedaaala kasutust. Autokoolidele planeeritakse libedarada avada 2019. aasta mais.

LOODUSLIKUD LIBEDARAJAD

Kui külmad ilmad püsivad, avatakse libedaradasid üle Eesti. Mõistlik on end toimuvaga kursis hoida ja küsida kohtadest, millal nende rada avatakse; varasematel aastatel on nädalvahetustel tehtud instruktorite eestvõttel tasuta libedasõidupäevi nii Harjumaal, Tartumaal kui ka Ida-Virumaal, Aseris.

Kui guugeldada “jäärada”, tuleb otsinguga välja rida looduslikke radasid, mis tihti entusiastide toel püsivad. Alati tasub uurida, keda sõitma lubatakse ning mis tingimustel see käib.

Arvestada tuleb seejuures, et ühelgi libedarajal (nagu ka ringrajal) kindlustus kahjusid ei hüvita. Kasulik on enne libedarajale minekut oma kindlustusleping ja ka liisingleping põhjalikult läbi lugeda – näiteks võib olla, et rajal saadud vigastus viib autolt enneaegselt ka garantii.

Artikkel on avaldatud Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostööprojekti “Ühes tükis läbi talve” projekti raames. Täname Bassadone, OÜ Autokool. Klõpsa alumist bännerit ja loe Delfi lugusid!

talvele vastu

Jaga

AVALDA ARVAMUST!