Parklaõnnetuste statistika: kõige rohkem mõlgitakse autosid parklas tagurdades5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Liikluskindlustuse Fond on lugenud kokku parkimisega seotud liikluskindlustusjuhtumid. Möödunud aastal teatati parklaõnnetustest 11 700 korral. Statistika järgi juhtub 60% avariidest parkimiskohal manööverdamise käigus, neist omakorda 2/3 tagurdades.

Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel moodustasid parklaavariid 2018. aastal liikluskindlustusjuhtumitest 36%. Seda on vaid protsendipunkti võrra vähem kui 2017. aastal.

Valdavalt oli tegu manööverdamisvigadest või liiklusreeglite eiramisest tulenevate plekimiõlkimistega kuid 20 õnnetuse käigus said kannatada ka inimesed.

Kõige tõenäolisemalt tekib parklas avarii tagurdamisel – näiteks hakkavad kaks sõidukit samaaegselt välja manööverdama või ei märka tagurdava auto juht tagant möödasõitvat autot või tagurdab kitsal alal teisele parkivale sõidukile otsa.

Tagurdamisavariid moodustavad kõigist manööverdamisõnnetusest koguni 2/3. Tihti kaasneb plekimõlgile ka tüli – olukorras, kus kaks juhti samal ajal autoga välja tagurdasid või üks teisele külge sõitis, ei leita üksmeelt õnnetuse põhjustaja suhtes.

VIGADEST VÕIKSIME ÕPPIDA

Palusime LKF kahjuennetuse valdkonna juhil Ülli Reimetsal lähemalt selgitada, millised olid peamised vead, mida juhid parklates tegid ning mida mullustest vigadest võiksime õppida.

Kui paljud õnnetused juhtuvad sellepärast, et juhid ei tea, kuidas parklas liikuda? Peavalu põhjustavad mõisted “õueala” ja parema käe reegel. Millise reegli eiramine kõige valusamalt kätte maksab?

LS § 17. Tee andmise üldised kohustused (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.

Parklas liiklemise korrast loe ja vaata lähemalt siit

Parklates vastutab liikluskorralduse eest parkla haldaja. Juhul kui parkla liiklus ei ole liiklusmärkidega vm moel reguleeritud, tuleb juhinduda liiklusseaduses sätestatud reeglitest.

Parema käe reegli eiramine põhjustab õnnetusi ka parklates. Sagedamini tekitavad juhtides segadust liiklusmärkideta parklasisesed ristmikud, kus ristuvad erineva laiuse või liiklussagedusega teed.

Tüüpiline olukord – tegi, aga ei tunnista. Kuidas saan kindlustusest abi, kui ma ei tea, kes mu auto ära rihtis parklas? Kõigil autodel ei ole ka kaskokindlustust, mis hüvitab kõik kahjud. 

Tasub uurida, kas õnnetuse asukoht jääb mõne kaamera vaatevälja, põhjustaja sõiduki tuvastamisel võib sellest abi olla.

Küsida läheduses olevatelt inimestelt, kas keegi nägi midagi. Helistada Häirekeskuse numbril 112 ja toimida vastavalt politsei juhistele.

Kannatanu huvides on põhjustatud sõiduk kindlaks teha. Tuvastamata sõidukiga põhjustatud sõidukikahjusid üldiselt liikluskindlustuse raames ei hüvitata, hüvitatakse vaid inimvigastustega õnnetuste puhul.

Vabatahtliku sõidukikindlustuse (kaskokindlustuse) lepingu raames hüvitatakse ka tuvastamata sõiduki poolt tekitatud kahju.

Tüüpiline konfliktsituatsioon: kõrvalautost välja astuv kodanik äestab parklas minu auto külje, avades hooga oma auto ukse ja selle vastu minu sõiduki külge lüües. Selle asemel, et õnnetus fikseerida, lahkub lõhkuja sündmuskohalt, öeldes, et väike asi, Itaalias ja Hispaanias on kõik autod mõlkis. Mida ma tegema pean?

Kui põhjustaja sõiduki juht pole nõus õnnetust vormistama ja lihtsalt lahkub, siis märkida põhjustaja sõiduki registrimärk üles, võimalusel teha õnnetuspaigast ja osalenud sõidukitest video või fotod ning küsida pealtnägijatelt kontaktandmed.

Teavitada õnnetusest oma kindlustusandjat ja küsida kuidas edasi toimida. Registrimärgi abil on võimalik leida kahju hüvitaja, selleks võib kasutada ka LKF-i veebiteenust.

Varasemalt on juttu olnud liiga kitsalt joonitud parklakohtadest. Kas parklate kitsaskohtade (sõna-sõnalt) probleem on leevendumas? Milliseid meetmeid saab reeglite eirajate suhtes üldse rakendada?

Parkimisõnnetuste kiire kasv on natuke pidurdunud, kuid probleem ei ole leevendumas, parklates toimub endiselt liiga palju õnnetusi.

Möödunud aastal oli parkimisega seotud 36% kõigist Eestis toimunud liikluskindlustusjuhtumitest. Mulluse parkimisõnnetuste arvu vähenemise taga on külastajate ohutusest hoolivad mõned kaubanduskeskused, kus parkimiskohad on joonitud nõuetele vastavaks.

Neis keskustes vähenes õnnetuste arv märkimisväärselt, näiteks Rocca al Mare Kaubanduskeskuses vähenes õnnetuste arv 2018. aastal 40 protsenti võrreldes 2017. aastaga ja Ülemiste Keskuses veerandi võrra.

Enamus parklaid on aga endiselt liiga kitsaste parkimiskohtadega ja ei kavatsegi parklaid korda teha. Olukorra parandamiseks tuleks parkimiskoha nõuded muuta õigusaktiga kohustuslikuks.

* Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite andmed pärinevad Eesti liikluskindlustuse registrist seisuga 29.01.2019.

Andmed ei sisalda vabatahtliku sõidukikindlustuse (kaskokindlustuse) juhtumeid.  LKF registri andmed täienevad pidevalt, seega ei pruugi erineva ajahetke väljavõtted kattuda.

VÄLDI ÕNNETUST, PARGI TEADLIKULT

Kui kardad, et sinu sõiduki võib parklas keegi ära rihtida või teed ise emavea, siis õnnetuse vältimiseks on imelihtne reegel – ära minegi sõitma. Käi poes jalgrattaga või ühistanspordiga või telli kaup koju.

Kui sa aga siiski ei saa autota, käitu nagu teadlik parkija: vali koht, kus on ruumi manööverdada, püüa masin jätta kaamerate vaatevälja või jäta see keskusest kaugemale, kus on lootus, et keegi seda ära ei rihi.

Parklaõnnetuste statistika on kõnekas, päris palju saab avarii vältimiseks ise ära teha. Autot parkides on abi olukorra adekvaatsest hindamisest ja kogu tähelepanu liiklemisele koondamisest. Kui auto liigutamise ajal istuda nutiseadmes – väga levinud pilt tänapäeval parklates – ei saagi eeldada, et sõiduk mõlkimata jääb.

KINDLUSTUSHÜVITISE TAOTLEMINE

Kui avastad poest tulles, et sinu sõidukile on parklas sisse sõidetud, siis on tegemist liiklusõnnetusjuhtumiga. Ka autouksega teisele sõidukile tekitatud kahjustus on hüvitatav liikluskindlustuslepingu alusel. Parklad ei erine tavapärasest liiklusest ning ka seal kehtivad samad reeglid, mis mujal liikluses.

Kui on teada kahju tekitaja, siis hüvitatakse kahjud liikluskindlustuslepingu alusel. Juhtum tuleb fikseerida ja esimesel võimalusel kindlustuse poole pöörduda.

Tekitades ise avarii, näiteks sõites otsa liiklusmärgile, postile või teepiirdele või siis, kui kahju kannatajat ei ole võimalik kindlaks teha, tuleks teavitada politseid.

Juhul, kui sõitsite otsa teisele sõidukile, oodake kannatada saanud sõiduki omaniku saabumist ning täitke liiklusõnnetuse blankett. Kui aga ootamine venib, tuleks teist osapoolt teavitada kindlasti politsei vahendusel.

KASKOST ON ABI

Kui süüdlane on lahkunud ning sündmuskohas puuduvad turvakaamerad ega leidu tunnistajaid, siis ei hüvita juhtumit liikluskindlustus.

Sellises olukorras on abi kaskokindlustusest. Autoomaniku kuluks jääb omavastutuse maksmine. Ka seda saab eraldi omavastutuskindlustusega kindlustada.

Kaskokindlustuse puudumisel tulebremondikulud endal kanda. Kui juhtub, et hiljem suudetakse süüdlane siiski tuvastada või ta leiab ise tee politseini, siis on kannatanul õigus omavastutuse osa süüdi oleva autojuhi kindlustusseltsist välja nõuda.

Kaanepilt: Ylle Tampere. Allikas: Liikluskindlustuse Fond

Jaga

AVALDA ARVAMUST!