Pikamaaveoki juht Arvo Suviste pani kokku video, kus on näha, kuidas kaasliiklejad jäävad rekajuhile märkamatuks. Murekoht on näiteks pimenurk paremal ees, kuhu satuvad kõrvalrajalt tulevad sõidukid. Palusime ekspertidel selgitada, kui ohtlik pimenurk on ja kas me saame õnnetusi ennetada.
Pikamaa veoautojuht Arvo Suviste pani oma ja kolleegide kogemuste põhjal kokku õpetliku video, kust on näha erinevad ohuolukorrad, mis tekivad seetõttu, et suure veomasina juhil jääb vaatevälja pimenurk.
“Kallid sõiduautojuhid ja jalakäijad! Me (veokid) oleme suured ja rasked ning pimenurgad piiravad vaadet. Üks tihedamini probleeme tekitavaid on paremal ees asuv pimenurk. Palun, vältige seal olemist ja meile külge keeramist! Meie 15-40-tonnine veok saab vaevu arugi teie paarist tonnist…” kirjutab Arvo ja soovib kõigile kaasliiklejatele turvalist teekonda.
Villu Vane, Maanteeameti liiklusohutuse ekspert, olles video läbi vaadanud, ütleb, et ehkki veokitel on palju peegleid, mis pimenurka võimaldavad väikseks muuta, see 100%-lt siiski ei õnnestu:
“Seetõttu ei ole sõiduautoga veoki külje alla mõistlik sõita, sest veokijuht tõenäoliselt sõiduautot ei näe või ei pane seda kusagil peegli servas tähele,” hoiatab Vane.
Samas tõdeb ta, et videos nähtud õnnetused teda ei veennud: “Võib-olla näeb juht veel vähem, kui kaamera vaateväljas näha oli. See oleneb kaamera asupaigast. Mõlemal juhul oli tegemist rambilt teele sõitmisega ning autod olid enne õnnetust kaamerapildis näha,” selgitab Vane.
“Esimese õnnetuse puhul võis sõiduauto jääda veoautojuhi pimenurka ja siis ette reastuda (kaamera lihtsalt näitab paremini), kuid teisel juhul ei puutunud minu hinnangul pimenurk asjasse. Kaasliiklejatega tuleb lihtsalt arvestada, ka veokijuhtidel,” lisab liiklusohutuse ekspert.
JALGRATTURID JA JALAKÄIJAD, TÄHELEPANU!
Villu Vane ütleb, et pimenurgast on rohkem räägitud jalgratturite ja ka jalakäijate kontekstis. Nemad jäävad samuti pööret tegeva veoauto pimenurka, mistõttu veok keerab neile lihtsalt peale ja sõidab otsa.
“Ka meil on selliseid õnnetusi olnud. Seega jah, veoki pimenurka ei ole mõtet ronida! Eriti oluline on seda meeles pidada siis, kui veok pöörab või hakkab rada vahetama.“
Jyväskylä Gradia koolituskeskuse logistikud proovisid möödunud aastal pimenurga praktikas järele. Veoki ümber seisid inimesed, kelle seast praagiti välja kõik need, keda autojuht nägi.
Alles jäi pimenurk. Selgub, et keskmise suurusega veoki puhul on pimedaid alasid, kuhu juht ei näe, rohkem kui üks.
EUROOPA LIIDU AUKLIKUD REGULATSIOONID
Scania Eesti turundusjuht Raimo Oinus on seisukohal, et paljud nn pimenurga-õnnetused on põhjustatud juhi tähelepanematusest. Hoiatamisel oleks kasu elektroonilistest juhiabidest, mis aga siiani ei ole kohustuslikud.
Pimenurk kui selline peaks tehniliselt olema peeglitega välditav – seega, kui juht vaataks peeglisse, oleks ka õnnetuse risk väiksem.
“Praktikas on veokijuhtide pimenurgaga seotud tähelepanematusest tingitud õnnetused igapäevased, need tekitavad kümneid miljoneid eurosid varalist kahju ja tapavad igapäevaselt rattureid ning jalakäijaid,” tõdeb Raimo Oinus.
Paradoksaalsel kombel muretsevad selle pärast autotootjad (ja vastutustundlikud juhid), aga mitte Euroopa Liidu ametnikud, kes muidu on varmad igasugu norme ja määrusi välja mõtlema.
“Kummaline, et pimenurga märkamiseks vajalike elektrooniliste abiliste paigaldamise kohustus on kahe silma vahele jäänud, see on siiani vabatahtlik,” selgitab Oinus.
“Pimenurga asemel keskenduvad ametnikud lakkamatu usinusega „halbade analüütiliste leidude“ ja üksikute halbade molekulide välistamisele sõidukite heitgaasides, mis on 2016+ veokite puhul paraku ka summutiaval mootorisse sisenevast linnaõhust puhtamad,” on ta nördinud.
Regulatsiooni oleks kiiresti vaja, olenemata sellest, et endast lugupidavad veokitootjad on ammu probleemi lahendama asunud ning edumeelsemad ettevõtted neid ka aktiivselt kasutavad.
Lihtsad elektroonilised abid on olemas:
…aga kahjuks pole need levinud.
UUTEL VEOKITEL PIMENURKA OLEMA EI PEAKS
“Tehniline reaalsus on see, et peale 2000. aastat toodetud veokitel pimenurka olla ei tohiks. Peale 2007. aastat toodetud veokitel seda olla ei saa,” selgitab Raimo Oinus.
Nimelt jõustus 2007. aastal EL direktiiv, mis kohustas hiljemalt 2009. aasta suveks kõik 2000+ aasta veokid tagantjärele varustama laiema nurgaga esi- ja parema külje allavaate peeglitega, mis nii veoki ette kui ka paremale küljele tagavad täieliku nähtavuse.
Iga-aastasel ülevaatusel peavad tehnoülevaatust teostavad ettevõtted tagama, et veokite peeglid vastaksid kehtivale nõudele.
Paremale reastuva veokijuhi jaoks on peeglitest paremas „pimenurgas“ olev sõiduauto või rattur peeglist hästi nähtav. “Kui nad vaid alati vaataks ja kaasa mõtleks,” lisab Raimo Oinus.
“Just see on koht, kus abistav elektroonika võiks säästa tuhandeid sõiduautosid ja kümnete jalakäijate ja ratturite elusid.
Praktika näitab, et senikaua, kuni elektroonilised abid pole kohustuslikud, ei soovi enamus ostjaid nende eest ka eraldi maksa,” räägib Scania Eesti turundusjuht.
Neil kahel joonisel on näha parempoolse allavaatepeegli ja esimese allavaatepeegli vaateväljad:
MIDA VEOKIJUHT PEEGLITEST NÄEB?
Mida veokijuht peeglitest näeb, kui ta vaatab? Tegime eksperimendi ja pildistasime üles juhi vaate peeglitest. Sellised peeglid on kõikidel vähegi viisakas vanuses veokitel.
Fotod tumeda ja määrdunud sõiduautoga tehtud katsest näitavad, et tõepoolest juht paremas nurgas olevat autot peeglisse vaatamata ei näe. Peeglitest on sõiduauto ning kõik muu ees ja külgedel olev selgelt nähtav.
HÄDAPIDURDUSSÜSTEEM ON KOHUSTUSLIK
Täna on veokite kohustuslikus varustuses automaatne hädapidurdussüsteem AEB, mis aitab ennetada ja vältida fataalseid tagant otsasõite.
Sõltuvalt teekattest ei suuda see garanteerida õnnetuse vältimist, kuid kindlasti aitab vältida suuremat kahju.
Standardiks on kujunenud ka automaatne pikivahe hoidmise süsteem ning sõidurajast välja vajumise hoiatus.
JUHID, NÕUDKE ABISID!
Pimenurk on probleem, aga ennetatav probleem. Kui kaasliiklejad oskavad veoauto varju jõudes hoolikamad olla ning juht reka roolis jälgib ümbrust, ei peaks raskeid õnnetusi juhtuma. Aga nagu ütleb Villu Vane, ei ole 100%-st turvalisuse garantiid olemas.
Veokijuhid on oma töökeskkonda üha nõudlikumalt suhtumas, ja see ongi loogiline, sest töö, mida nad teevad on raske.
Tundide kaupa roolis keset liiklust, võõrastel teedel, ööl ja päeval pisikesse kabiini aheldatud – neid, kes sellise pinge all vastu peavad, ei ole liiga palju.
Seda tähtsam on, et nende käsutuses on kõik kaasaegsed abilised. Kohustuslik või ei, juhid, nõudke omale auto, mis juhiga koostööd teeb ning aitab paremini näha, kuulda, hoida.
Pildid: Raimo Oinus, Jyväskylä kool
