Jalgrattad ja ühistransport ühel rajal – kui ohutu see lahendus ikkagi on?

Pinterest LinkedIn Tumblr +
1. juunist on Tallinn lubanud mitmel pool kesklinnas ratturid bussiradadele. Kohati tehakse seda seniste ohutusribade arvelt bussiradu laiendades, kohati lihtsalt märke maha pannes ja ratturitele eelisõigust andes. Kui ohutu see lahendus on, küsisime nii Tallinna linnaisadelt kui ka liiklusekspert Juri Essilt. 

Tallinna linna pressitalitus teatab optimistlikult, et loob kesklinnas täiendavaid võimalusi jalgrattaga liiklemiseks ja lubab jalgratturid bussiradadele.

Esimesena tehti seda Gonsiori tänaval ja Estonia puiesteel, kus anti ratturitele ka eelisõigus, ja nüüd on märgid maha joonistatud Kaarli puiesteel ning veel mitmel pool süda- ja kesklinnas. Eelisõiguse märgil seisab jalgratas enne bussi, koossõidu rajal on märk, millel kujutatud üksnes jalgratas.

Uudseid valge ratas sinisel taustal piktogramme leiab Kaubamajast Viru väljakuni, samuti Narva maanteelt TLÜ juurest, Pärnu maanteelt Viru ringi ja Jaani kiriku ümbruses, Toompuiesteelt, Balti jaamast ning Skoone bastioni kandis.

Muid lahendusi ei saaks teha

Talvo Rüütelmaa, Transpordiameti juhataja asetäitja liikluse alal kinnitab, et rattad ja bussid lastakse koos rajale neis kohtades, kuhu ei ole võimalik eraldi kergliiklusteed ehitada. Rattur võib liikuda lõigul, kuhu on joonistatud sinine märk valge jalgrattaga:

“Bussirajale kantakse täiendav stoppjoon ja kahe stoppjoone vahelisele alale markeeritakse jalgratast kujutav piktogramm. Sealt on (foori tagant) võimalik liikumist alustada bussi ees,” selgitab Rüütelmaa.

Neis kohtades, kus ühistranspordile on ette nähtud omaette foor, mis annab eelisõiguse teiste sõidukite puhul, vaadatakse fooritsüklid ratturite seisukohast üle.

Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on selline lahendus võimalik neil tänavalõikudel, kus ühistransport aeglaselt liigub:

“Jalgratta ja ühistranspordi ühiste sõiduradade loomine on võimalik südalinnas, kus ruumi teiseks lahenduseks ei ole ning ühissõidukite reaalne keskmine sõidukiirus on võrreldav jalgratturite sõidukiirusega.”

Novikov tõdeb, et see ei ole kindlasti ideaalne lahendus: “Südalinn on Tallinna üks keerulisemaid piirkondi, kus on ajalooliselt välja kujunenud kindel tänavavõrk ning seetõttu on ideaalselt toimivaid lahendusi sageli võimatu või väga keeruline leida.“

Talvo Rüütelmaa lisab ka, et joonitud rajad peaksid sobituma juba olemasoleva kergliiklusteede võrgustikuga, neid omavahel ühendades.

Nagu kergliiklusteel, nii ka piktogrammitud radadel võib lisaks jalgrattale sõita nii mopeedi, pisimopeedi kui ka tasakaaluliikuriga. Kuna tasakaaluliikur on seadusemuudatuse järgi kergliikur*, võib uutel radadel liigelda ka e- tõukside, üksrataste ja elektriruladega.

*Mõiste “kergliikur”: ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri või muul jõul liikuv, istekohata ning maksimaalse valmistaja kiirusega 25 km/h liiklusvahend.

Piktogrammid, liiklusmärgid ja erilahendused

Küsimusele, kes sellise lahenduse üle otsustas, vastab Talvo Rüütelmaa, et eeskuju võeti paljudelt linnadelt, eeskätt Helsingist.

Eeliskohti nagu Estonia puiestee – Sakala tänava ristmikul, kus foori alt liikudes on ratturitel õigus minna liikvele enne ühistransporti, esialgu rohkem plaanis pole: “Seal polnud ruumi muuks lahenduseks,” sedastab ta.

Puhuks, kui rattur joont või piktogrammi ei märka, dubleeritakse sõiduõigus liiklusmärkidega. See on vastuseks ka küsimusele, mis saab talvel, kui teekate on soolalumine.

Sakala tänava ristmikule tehakse erilahendus: “Kuna seal on ruumi väga vähe, lisaks pööre Kentmanni tänavale ning ka Estonia puiestee muudab suunda, siis hakkab ühistransport väljuma peatusest tänasest varem ning ka Kentmanni pöördenurka muudetakse,” selgitab Transpordiameti juhataja asetäitja.

Talvo Rüütelmaa tuletab kõigile sõidukijuhtidele meelde, et asulas tuleb kõikidel sõidukitel anda teed peatusest väljuvale ühissõidukile. Kui seda reeglit järgida, peaks ka ratturid saama turvaliselt liigeldud. 

Märk on, reegleid mitte

Liiklusekspert ja õppematerjalide autor Juri Ess on mures: “Meil on olemas „Ühissõiduki- ja jalgrattarada“ märk kuid pole reegleid, kuidas seal sõitma peab.”

Juri Essi hinnangul puudub ühissõidukiraja avamiseks ratturitele puudub seaduslik alus: “Ühissõidukirajalt on teatud tingimustel lubatud pöörde sooritamine, jalgrattarajale ega enne pööret sõita ei või. Ühissõidukirajal on lubatud peatuda sõitjate peale- või mahaminekuks, kuid jalgrattarajal mitte. Seega me ei saa võtta bussirajal ja jalgrattarajal kehtivaid reegleid ja neid lihtsalt kokku panna.”

Gonsiori tänav on murekoht

Gonsiori tänaval on üks probleem teist taga ajanud: “Tänava lahendus ei vastanud ju liiklusseadusele juba enne, kui paigaldati ühissõiduki- ja jalgrattaraja märke,” selgitab Juri Ess.

“Ühissõidukirada ei kuulu pärisuunda ja LS ei luba kasutada seda siis, kui puudub muu võimalus liiklemiseks (loe – kui suunamuutefoor läheb punaseks).”

“Selge oli vähemalt see, et kui sõidad muutsuunaliiklusega rajal ja soovid pöörata paremale, siis vahetult enne pööret võid sõita ühissõidukirajale. Juhin tähelepanu sõnale „võid“ – ühissõidukirada on pärisuunavöödi äär ja juht võib ise valida, kas pöörata bussirajalt või muutsuunaliiklusega rajalt. Nüüd on segadus ka sellega.”

Jalgrattarajale enne pööret aga sõita ei tohi. Seda saab tõlgendada nii, et kõiki parempöördeid Gonsiori tänaval tuleb teha keskmiselt ehk muutsuunaliiklusega rajalt.

“See ongi tõlgendamise küsimus, sest seaduse mõttes on ühissõiduki- ja jalgrattaraja osas vaakum – üks võib arvata nii, teine naa ja lõpuks on ainult Riigikohus pädev vastama, kuidas tuleb seal paremale pöörata,” räägib Juri Ess.

“Siit tekib küsimus, miks me siis selliseid tänavaid ja radasid üldse rajame? Tallinna linn avaldas oma veebilehel reeglid, mida peab Gonsiori tänaval järgima. Üks on, et need ei klapi osaliselt liiklusseadusega, aga teine – kas juht peab siis enne Gonsiori tänavale sõitmist tutvuma Tallinna linna veebilehega?”

Kui ohutu see ikkagi on?

Reeglid reegliteks, aga hoopis tähtsam küsimus on tegelikult ohutus. Juri Ess küsibki, et millist probleemi me (antud juhul Tallinna linnaisad) lahendame, kui suuname jalgrattureid sõiduteele, kui sealsamas kõrval on jalg- ja jalgrattateed? Kas see on tõesti hädavajalik?

“Riik võttis kasutusele nullvisiooni, mille kohaselt peab liikluskeskkond, sh tee maksimaalselt välistama inimlike eksimuste võimalusi ja vähendama liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid,” selgitab liiklusekspert.

“Bussi ja jalgratta kokkupõrkel võivad olla väga tõsised tagajärjed. Bussidel on suured pimedad alad ja paljude jalgratturite sõidustiili ei saa nimetada ohutuks. Lisame siia kehva liikluskultuuri ning õigusvaakumi ning saame pehmelt öeldes väga kahtlase otsuse.”

Pildid: Google Maps, TLV, Uku Tampere

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.