Uuring: kumb on liikluses kahjulikum, kas püsiv talve- või suveaeg?3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Soomlased on kogunud kokku viie aasta andmed ja arvutanud välja, millist mõju avaldab liiklusele kellakeeramine. Liiklusturvalisuse seisukohalt on suur vahe, kas valitseb püsiv talve- või suveaeg.

Kella edasi-tagasi kruttimise lõpetamise ettepanek tuli kodanikualgatusena 2017. aastal Soomest, kus sellele andsid allkirja 70 000 inimest, kes on mures kaasnevate terviseprobleemide ja liiklusriskide pärast. Euroopa Liidus tutvustas ettepanekut Soome transpordiminister. Osa tema argumente põhines Soome liiklusstatistikal.

Ettepanek kukkus viljakasse pinnasesse ning tulemuseni jõuti kiiresti: eeloleval aastal lõpetavad Euroopa Liidu liikmesriigid kellakeeramise. Iga liikmesriik otsustab ise, kas jääda püsivalt oma vööndiajale või suveajale.

KAS SUVEAEG IKKA ON HEA?

Eesti on otsustanud jääda püsivalt suveajale, meie keerame 2019. aasta märtsis viimast korda kellad tunni võrra ette ja nii jääb. Ka Soome jääb uuest aastast püsivalt suveajale. Kas see otsus on liiklusturvalisuse osas hea või halb?

Soome Liiklusturvalisuse uuring näitab, et on suur vahe, kas seierid näitavad tund hilisemat vööndiaega või suveaega. Suveajal tõuseb päike tunni võrra hiljem ja õhtul on tund aega kauem valge.

Statistiliselt on kõige ohtlikum aeg liikluses pärastlõunal, kella 15-17 vahel, mil juhtub rohkem liiklusõnnetusi. Hommikuti seevastu (ka talvel) on inimesed ettevaatlikumad. Seega oleks igati mõistlik kasutada ära võimalus saada suveajast lisaks üks valgusetund õhtusse.

Hommikul pimedas ärkamine ja autoga sõitma minek on vähem ohtlik kui õhtupimedas sõitmine: inimene on ärgates värskem, aju on puhanud ja roolis langetatavad otsused adekvaatsemad.

Õhtul pärast tööd või pikka päeva aga on väsinud nii aju kui silmad. Pimedas sõitmine kurnab veelgi rohkem. Vööndiajas on detsembris hämar juba kella kolme ajal päeval, tööpäeva lõpus valitseb aga pilkane pimedus.

ARMUTU STATISTIKA

Soomlaste tehtud arvutus näitab, et viie aastaga suudetaks püsivalt suveajale jäädes vältida umbes 1300 liiklusõnnetust, see teeb aasta peale 250 olemata avariid. Püsiv talveaeg tähendaks, et igal aastal juhtub senistele lisaks umbes 400 liiklusõnnetust.

Arvutus põhineb Onnettomuustietoinstituuti andmetel. OTI (Soome liiklusõnnetuste statistika instituut) on aastatel 2012-2016 teinud kuu- ja kellaaegadepõhist statistikat ning jõudnud tulemuseni, et rohkem kui ilmaolud, mõjutab olukorda liikluses aeg.

Ajavööndite mõju liiklusturvalisusele uuritakse edasi. Soomlaste kogutud andmed ja nende põhjal saadud tulemused võiksid huvi pakkuda teistele n-ö pimeduses kobavatele riikidele, sh Eestile. Minister Kadri Simson ütles tänavu augustis ERRile antud intervjuus, et tema meelest ei mõjuta kellakeeramine liiklusturvalisust.

“Olulisemateks kellakeeramise põhjendusteks on varem olnud energia kokkuhoid ja liiklusohutus, kuid tänapäevased energiatõhusad lahendused on vähendanud kellakeeramisega saavutatavat energiasäästu ning rahvusvahelistes uuringutes puuduvad üheselt kindlad tõendid kellakeeramise ja liiklusõnnetuste arvu vahelisest seosest,” selgitas Simson.

Võib-olla oleks ministril aeg end värskemate uuringute kurssi viia ning möönda, et suveajale jäämine on liikluse seisukohalt ehk siiski positiivne samm. Ka mõnikümmend olemata avariid alates järgmisest aastast oleks meie jaoks tubli saavutus. Enne seda aga tuleb eelseisval talvel püüda liikluses terveks jääda.

Allikas: OTI, Liikenneturvakeskus. Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!