Ekspert: kasuta käed vabad – süsteemi vaid häda korral. Tee roolimobiiliku eksperiment!3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Erik Ernits, Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja paneb kõigile autojuhtidele südamele, et roolis käed vabad – kõnelemine on sama ohtlik kui mistahes muu kõrvaline tegevus sõidu ajal. Ühtlasi annab ta kõigile koduseks ülesandeks roolimobiiliku katse.

Kahjuks ei hooma meist peaaegu mitte keegi sõidu ajal nutiseadmete kasutamise tegelikke ohte ning seetõttu on roolimobiilikute süül juhtunud õnnetuste hulk kahetsusväärselt kasvanud. Paraku on peale liiklusõnnetuse toimumist keeruline tuvastada, kas mõni osapooltest kasutas eelnevalt nutiseadet.

Politsei keskendub selle välja selgitamisele üha enam, aga praegu veel ei ole selle riskifaktori esinemise kohta Eestis toimunud liiklusõnnetuste puhul adekvaatset ülevaadet. Üks võimalus jõuda õnnetuse tegelike põhjusteni, on tunnistajate või õnnetuses osalenute ütlused.

Liiklussaade “Punane sekund” keskendus ühes episoodis kõrvalistele tegevustele roolis. Valitud õnnetuste taaslavastustes oli näha, kui vähe on vaja, et laibarida oleks taga. Millised on põhilised kõrvalised tegevused, millega me igapäevaselt autos tegeleme, mõistmata, et raske õnnetus võib meid oodata järgmisel sajal meetril?

Kõige enam levinud ja ka kõige kriitilisem on tavaline nutitelefoni kasutamine. Kindlasti on probleemiks roolis telefoniga rääkimine, aga mida aeg edasi seda kriitilisemaks tundub muutuvat ka nutitelefoni muul viisil kasutamine.

Näiteks suhtlusvõrgustikes suhtlemine või muu internetikasutus sõidu ajal on levinud. Tulemus on kõigi nende tegevuste juures sarnane – juhi tähelepanu on hajunud ning võime liiklusolukorra muutustele reageerida oluliselt vähenenud.

Saatejuht Taavi Libe püüdis saata sõidu ajal sõnumit ning selle tulemuseks oli juhitavuse kaotanud auto ja liiklusest mitteteadlik autojuht. Kas kodus saaks seda eksperimenti järele teha, ja veenduda, et just nii ongi – isegi telefoni kättevõtmine on saatanast?

Kõige lihtsam on istuda ohutus kohas, näiteks pargitud autos. Nüüd tuleks võtta telefon ja proovida seda kasutada – näiteks valida numbrit või trükkida sms-i. Samal ajal paluge kellelgi stopperiga aega võtta ja mõõta, kui kaua ei ole teie pilk teele suunatud.

Võtke aeg sekundites ja arvestage mitu meetrit auto selle ajaga läbiks. Linnakiirusel 50 km/h läbib auto 14m sekundis ja maanteekiirusel 90km/h läbib auto 25m ühe sekundi jooksul.

Leitud teepikkuse läbite te pimesi ja kui selle jooksul midagi ootamatut juhtub, siis teie ise midagi selle vältimiseks ette võtta ei suuda.

MEENUTA, KUIDAS SANDRA ROOLIS OHTLIKULT SAHMIS

Mida saame teha, et mitte eksitada iseend või juhti roolis? Kas kaassõitjad peaksid sekkuma kui juht sõitmise ajal kõrvaliste asjadega tegeleb?

Esiteks, planeerige oma aega. Hommikuti viis minutit varem ärkamist säästab teid vajadusest roolis süüa, habet ajada või meikida.

Teiseks, vältige kiusatusi, mis võivad tekkida sõidu ajal. Pange telefon autos selliselt ära, et ka parima tahtmise juures ei ole teil võimalik seda kätte saada. Abi on ka sellest, kui panna telefon lennurežiimile, hääletu profiili peale vmt.

Peamine, et telefoni helin sõnumimärguanne vmt ei tekitaks teil roolis olles kiusatust telefoni kasutada või kui see kiusatus tekib ei oleks lihtne sellele järgi anda.

Kui sõidu ajal on vajalik rääkida või muul viisil kasutada, siis tuleks auto ohutus kohas (soovitatavalt parklas) kinni pidada ja toimetused ära teha.

Kui tõesti muud võimalused ei ole vastuvõetavad, siis saab kasutada ka käed-vabad süsteemi. See ei ole ohutu lahendus, aga on natuke ohutum kui telefoni käes hoides telefoneerida.

ACCELERISTA KOMM Kaassõitjad võivad ja isegi peavad tähelepanu juhtima, kui roolisolija tegeleb eksitavate asjadega. Alati on võimalus paluda auto peatada ning sõidukist väljuda. Roolimobiilikud ja muud kõrvaliste asjadega tegelevad juhid seavad ohtu enda, ja kahjuks kõigi kaasliiklejate elud.

Tuleb välja, et rohkem kui isejuhtivaid tehnoloogiaid vajame me praegu alkolukku ja mobiillevi vaigistajat, sest inimene ise ilmselgelt oma kiusatuste ohjeldamisega sajaprotsendiliselt toime ei tule.

Liiklussaadet  “Punane sekund” rahastavad Maanteeamet ja ETV, toodab Paprika-Latino. Saade on eetris igal neljapäeval, kell 20:30 ETV-s. Oma panuse saate valmimisse on andnud Autoleht, Info-Auto Ford ja Volvo, PPA. Režissöör Martin Korjus, toimetaja Kadriann Kibus

Allikas: Maanteeamet. Kaanepilt: Pixabay

Jaga

AVALDA ARVAMUST!