Kelmid Venemaalt lavastasid Tallinna ringristmikel liiklusavariisid

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Rahvusvahelise kindlustusgrupi kelmuste ennetamise osakonna spetsialistid tuvastasid Balti riikides liiklusavariisid lavastanud Venemaalt pärit grupeeringu. Nende tegevuse eesmärk oli petuskeemidega kindlustusi hanitada.

Alates 2018. aastast üle Baltikumi tegutsenud Venemaalt pärit kümneliikmelise grupi tegevus oli suunatud lavastatud avariidega rahaliste hüvitiste väljapetmisele Eestis ja Lätis tegutsevatelt kindlustusseltsidelt.

Eesti Vienna Insurance Groupi (BTA, Seesam ja Compensa) kelmuste ennetus- ja uurimisosakonna juhataja Janek Ljäkini sõnul toimusid kõik need juhtumid tavapärases liikluses sõidurea vahetamisel või ringteel ning olid kelmide poolt tahtlikult esile kutsutud.

Õnnetusjuhtumite toimumiskohtadeks valisid Venemaalt pärit kelmid välja paigad, kus oli võimalik autojuhtide tähelepanematust ja eksimust hõlpsalt ära kasutada.

“Avariide korraldamiseks kasutati üksnes võimsaid ja kalleid luksusautosid, millega oodati n-ö põhjustajat, kes neil ristmikul või sõidurea vahetamisel ette sõidaks. Kahjude käsitlemisel kogutud tõendite põhjal ei olnud liiklusavariis süüdilavastatutel võimalik kokkupõrkeid praktiliselt vältida,” selgitas Ljäkin kelmide skeemi.

Tänaseks on kindlaks tehtud Tallinna ringristmikel toimunud viis sarnase skeemiga juhtumit, kus kasutati ära teiste liiklejate tähelepanematust ja tehti neist tahtlikult liiklusavarii põhjustajad.

Rahvusvaheline koostöö ja koostöö teiste kindlustusseltsidega on andnud võimaluse teha kindlaks 10 sarnastel asjaoludel toimunud kahjujuhtumit.

Kindlustaja sõnul küündisid kelmide kahjunõuded igas juhtumis keskmiselt 15 000 euroni, mida iga hinna eest kahjukäsitlejaid ja kõnekeskuse töötajaid survestades püüti kätte saada.

„Kogutud infot analüüsides leidsime, et sõidukitel esinesid kahjustused samas piirkonnas juba varasemalt ning neid üritati katta või varjata uuest kokkupõrkest tekkinud jälgedega,” rääkis seltsi esindaja.

Juhtumite lahendamisel selgus, et samu liiklusavariides osalenud sõidukeid oli kasutatud ka väljaspool Eestit sarnastes intsidentides.

“Samuti esines kindlustusseltsidele esitatud dokumentidel võltsimise tunnuseid ja muudetud oli ka õnnetuse toimumise kuupäevi kindlustushüvitise saamise eesmärgil,“ lisas Ljäkin.

Ljäkin toonitab, et pikaajalise kogemusega kindlustusuurijatel on lai kontaktide võrgustik ja väikseimgi vale on võimalik kiiresti tuvastada.

Kergelt pääsevad kindlustaja sõnul need kelmid, kes loobuvad oma nõudest kahjukäsitlemise algstaadiumis või pärast selgitavat vestlust.

Probleemsete ja keeruliste kahjunõuete lahendamisel teeb kindlustusselts kulutusi põhjalikule uurimisele ning ekspertiisile, seega ei ole harvad ka olukorrad, kus kogutud tõendid viivad kelmi loodetud tulu asemel pikema suhtluseni politseiga.

Eesti karistusseadustik lubab kindlustuskelme karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega.

Kui liiklusavarii on juhtunud, soovitab kindlustus osalistel toimunu võimalikult täpselt kirjeldada ja vormistada. Kirja tuleb panna sõidukite andmed, juhtide nimed, dokumendinumbrid ja kontaktid.

Samuti autodes istunud reisijad ja nende asukoht autos, võimalusel ka nimed ja kontakttelefonid. Võimalusel tuleks fikseerida kõigi kokkupõrkes osalenud sõidukite liikumiskiirus enne kokkupõrget, asukoht sõidutee või ristmiku suhtes enne ja pärast kokkupõrget.

Kui võimalik, võiks teha mobiiliga fotod sõidukitest, osalistest, sõidukite asendist teel ja tekkinud kahjustustest. Vormistatud dokumendid peaks samuti üles pildistama.

Põhjalikult dokumenteeritud avarii on kelmide eest parim kaitse ning võimaldab kahjujuhtumi kiirelt lahendada ja teha hüvitisotsuse.

Loe, millal kasko sind ei aita

Kaanepilt: Ylle Tampere. Allikas: VIG

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.