blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Karantiini ajal Euroopa kihutas, Eesti jõi, istus rooli, kimas – ja võeti vahele

ROADPOLi andmetel kasvas karantiini ajal enamuses Euroopa riikides kiiruseületamiste arv ehkki liiklus üldiselt oli turvalisem. Ühendriikides on lockdowni ajal sama tendentsi tunda. Kuidas olid lood Eestis, rääkis PPA juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo.

ROADPOL (European Roads Policing Network) uuris, kuidas muutus liiklus Euroopa teedel karantiini ajal. Suur osa riike raporteeris üldisest liiklussageduse vähenemisest ja sellest tingitud turvalisuse tõusust ja omakorda suurematest sõidukiirustest: tühjad teed ahvatlesid liiklejaid lubatust kiiremini sõitma. 

Üleüldiselt kihutav Euroopa

Kiiruseületajaid tabati varasemast rohkem nii Soomes, Šveitsis, Horvaatias, Poolas, Belgias, Iirimaal, Tšehhias, Madamaades, Türgis, Austrias, Hispaanias, Sloveenias, Leedus, Serbias ja Eestis, ehk lühidalt kõikjal Euroopas.

Vaid Itaalias ja Ungaris anti teada liiklusrikkumiste vähenemisest ning see on otsene karmide liikumispiirangute tagajärg. 

Kroonviiruse levik piiras politsei tööd kõikjal: Eestis katkestati suured puhumisreidid, töö korraldati ümber ning “põhiaur” läks piirangute järgimise järelevalvele. 

ROADPOLi aruandes tõdetakse, et autojuhid ignoreerisid seadusi, ja käsitlesid tühje teid isiklike ralliradadena, sõites põhjagaasiga mitte üksnes maanteedel vaid ka linnas. 

ROADPOLi kogutud markantsed näited

Saksamaal kihutati asulates 50 km/h asemel kuni 140 km/h. Kiirteel tegi Ferrari juht endast video kui sõitis 372 km/h. Ühe käega hoidis telefoni, teisega rooli ja teed ei vaadanud üldse. Ning kogukond aplodeerib, nimetades seda F1 vääriliseks sõiduks. Õnneks ei juhtunud avariid. Kuna tegu oli kiirteega, sai trahvida vaid telefoni valesti kasutamise eest autoroolis.

Sloveenias oli liiklusolukord üldiselt hea, aga kuna kiiruseületajaid oli palju, korraldas politsei 2 12-tunnist reidi ja võttis nii 20. kui 21. mail kõik korrarikkujad rajalt maha. 

Horvaatias teatati ajavahemikul 24. aprillist 14. maini 17st fataalsete tagajärgedega avariist, milles hukkusid 18 inimest. Enamus avariisid oli seotud kiiruseületamisega. Nelja kuuga on Sloveenias hukkunud kiiruse tõttu 52,9 protsenti – rohkem kui pool! – avariisse sattunud inimestest.

Serbias tehti statistikat kiiruseületamiste kohta: võrreldes lockdowni 1.-15. märtsiga, mil eriolukord riigis veel ei kehtinud, tõusis keskmine sõidukiirus 21% ehk üle viiendiku.

Poolas on osa liikluspolitseinikke spetsialiseerunud kiiruseületajatele. Nende ülesandeks on autojuhtide korrale kutsumine – trahvi tegemise asemel püütakse inimesele selgitada, miks on ohtlik kihutada.

Alles siis kui juht ei taha õppust võtta, järgneb trahv või kinnimaja. Maikuus pandi Poolas välja infotahvlid, mis tuletasid juhtidele meelde piirkiirust ja näitasid reaalajas, kas liikleja sellest ka kinni peab. Võta kiirus maha ja jää ellu!

Soomes on liiklusrikkumiste arv tõusule keeranud – tänavu jaanuarist märtsini kasvas ohuolukordade hulk 60% mullusega võrreldes. Eriolukorra ajal ületati kiirust keskmiselt 30% rohkem kui möödunud aastal. Soome juhid on end välja vabandades kõige sagedamini öelnud, et tühjad teed ahvatlevad kihutama.

ROADPOL koputab liiklusrikkujate südametunnistusele: sel ajal kui teie gaasi annate ja reeglitest üle astute, on kusagil keegi suremas ja teised tema elu eest võitlemas. Avarii korral ei pruugi abi jõuda nii kiiresti kui vaja, kui süsteem on ülekoormatud. 

Eestis lootsid kihutajad karistuseta jääda

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo tõdeb eriolukorrale tagasi vaadates, et liiklussageduse languse tõttu jäi mõnele sõidukijuhile mulje, et võibki lubatust kiiremini sõita. Loodeti, et kiirust ületades või purjuspäi sõitu minnes või ka ohtlikke manöövreid tehes kaasliiklejad ja politsei seda ei märka.

“See oli eksiarvamus – korrakaitsjad teostasid olenemata eriolukorrast jätkuvalt liiklusjärelevalvet, kaasliiklejad annavad meile sageli kahtlase sõidustiiliga sõidukitest teada. Tänu nendele oleme liiklusest hulgaliselt rikkujaid tabanud.”

Töötasid ka kiiruskaamerad ning mobiilsete kaameratega oldi väljas: “Neid rakendati maksimaalselt, sest sellel juhul puudus kiiruseületamise fikseerimisel vajadus inimkontaktiks,” selgitas Sirle Loigo.

Masendav statistika
  • Vahemikus 13.03-17.05 fikseerisid mobiilsed kaamerad 17 056 ning statsionaarsed kaamerad 11 861 kiiruseületamist. 2019 samal perioodil fikseerisid statsionaarsed kaamerad 20 279 rikkumist.
  • Eriolukorra ajal tabati 1062 joobes juhti, mis on 156 võrra vähem kui möödunud aastal samal perioodil.
  • Üldnumber on väiksem, aga kasvas kriminaalses joobes tabatud juhtide arv (+115)
  • Kokku 571 ehk üle poole tabatud purjutajatest oli kriminaalses joobes.
  • Kasvas joobes juhtide süül toimunud avariide arv.
  • Registreeriti 874 juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist (+146 mullu sama ajaga võrreldes).
Meedia andis oma “panuse”

Sirle Loigo oletas, et üks põhjusi, miks eriolukorra ajal reegleid eirati, oli ajakirjanduses levinud väide, et PPA ei korralda sel ajal “Kõik puhuvad” reide: “Sellest võeti kohe kinni, et järelikult ei kontrollita autojuhte üldse.”

Tegelikult kontrolliti sõidukijuhte tavapärase liiklusjärelevalve käigus jätkuvalt ja Loigo sõnul tulemuslikult, kuigi ülal toodud tulemused meelt just rõõmsaks ei tee.

Joobes juhtide osalusel kipuvad juhtuma rasked avariid, mis halvimal juhul päädivad kellegi vigasaamise või ka surmaga. 

“Üks raskematest liiklusõnnetustest eriolukorra ajal juhtus 2. mail Põlva vallas, milles kaks noort inimest jätsid elu. Hilisem ekspertiis kinnitas, et sõiduauto juht oli joobes,” tõi Sirle Loigo kurva näite.

“Oleme täheldanud, et peale joobes juhtide poolt põhjustatud õnnetusi tuleb välja, et kogukonnas teati hästi, et inimesel oli kombeks purjuspäi autorooli minna. Selliste juhtumite korral on väga oluline roll kogukondlikul järelevalvel, kes saavad anda oma panuse, et sääraseid raskeid õnnetusi ei juhtuks.”

Politsei soovitab alati võimalusel sekkuda, kui nähakse kedagi purjuspäi rooli istumas. Kui ise ei julge, tuleb sellest teada anda hädaabinumbril 112.

“Eriolukorra ajal juhtus ka rohkelt õnnetusi kaherattalistega (52 jalgratturitega, 25 mootorratturitega), liikluses hukkus kaks jalgratturit,” rääkis juhtivkorrakaitseinspektor veel ühest murekohast.

Peamiselt satuvad ratturid ühesõidukiõnnetustesse ehk kas kukutakse, sõidetakse teelt välja või vastu mõnda takistust.

“Ilusad kevadilmad meelitasid hulgaliselt rattureid tänavatele, mida rohkem kaherattalistega liigeldakse, seda rohkem juhtub ka õnnetusi.”

Juhtide kainust kontrollitakse iga päev

PPA korraldab juba mõnda aega taas korrapäraseid puhumisreide ning esimeste aktsioonide käigus on tabatud paarkümmend joobes juhti. PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo tuletab meelde, et olenemata reididest on politsei iga päev teedel väljas:

“Autojuhtide kainust kontrollitakse tavapärase liiklusjärelevalve käigus iga päev kõikjal üle Eesti. Suuremaid puhumisreide võetakse ette vastavalt vajadusele üle Eesti ja selles osas ei ole midagi muutunud võrreldes olukorraga enne eriolukorda.”

Mõni autojuht peabki end üliinimeseks ja karistamatuks

Allikad: ROADPOL, PPA

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com