Mis vahe on autojuhi järelkoolitusel ja jätkuõppel ja mida jätkuõpe endast kujutab?

Pinterest LinkedIn Tumblr +
1. veebruaril 2020 jõustus MKM ministri määrus, mis tõi käibele uue termini “jätkuõpe”, mis kipub segi minema järekoolituse mõistega. Lisaks levivad jätkuõppe kohta mitmed müüdid. Teeme kõigepealt mõisted selgeks: mis vahe on autojuhi järelkoolitusel ja jätkuõppel?

Kõige lihtsamalt võiks järelkoolituse ja jätkuõppe vahet selgitada nii: järelkoolitusele saadetakse juhtimisõiguse saanud autojuhid, kelle liikluskäitumine jätab soovida või kes on tabatud roolist alko- või narkojoobes.

Jätkuõppel peavad oma teadmisi täiendama aga need juhiluba taotlevad inimesed, kes on kolm korda järjest riiklikul sõidueksamil läbi põrunud.

Jätkuõpe on kohustuslik täiendõpe kroonilistele põrujatele

Jätkuõpe on sõiduõpe, mis viiakse läbi seoses juhtimisõiguse taotleja sõidueksami korduva mittesooritamisega ning mille eesmärk on süvendatud ettevalmistus uuel katsel sõidueksam veatult ja nõutud aja jooksul ära teha.

Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa, kes ütleb, et on üheks oma südameasjaks võtnud tulevaste B-kategooria sõidukijuhtide ettevalmistuse kvaliteedi, selgitab jätkuõppe saamislugu:

“Jätkuõpe, rahvasuus ka jätkukoolitus, sai teoks tänu uuele määrusele, mis jõustus tänavu 1. veebruaril. Paljud on küsinud, miks on sellist asja vaja, ja otse öelnud, et jälle on ametnikud midagi välja mõelnud – ei, see ei ole nii! Me alustasime töörühmaga juhiõppe ja eksamitega seonduva analüüsimist ja kitsaskohtade arutamist juba 2016. aasta lõpus ning jõudsime aruteluga sinnamaale, et on inimesi, kes käivad arutul arvul eksamitel, tulevad proovima, et äkki veab? Sellisele olukorrale tuli leida lahendus.”

Tarmo Vanamõisa tõdeb, et sugugi mitte kõik juhiloa taotlejad ei taha märgata või tunnistada oma puudujääke sõiduõppes, vaid mõni ärksam saab aru, et peab juurde õppima. “Aga see on pigem erand,” ütleb ta.

“Ega keegi vabatahtlikult autokooli tagasi minna ei taha, selle eest tuleb maksta. Otsustasime, et peale kolme korda sõidueksamil läbikukkumist analüüsime eksaminandi raporteid, vaatame, kus on “auke” ja anname talle võimaluse jätkukoolitusel end täiendada.”

Autokooli saab vabalt valida

Jätkuõpet tehakse selleks volitatud autokoolides ning õpilane võib kooli ise vabalt valida, lisatunde pole vaja kindlasti võtta samast autokoolist, kus saadi luba riiklikule eksamile minna. 

Jätkukoolitusele minnes tuleb Maanteeameti e-teenindusest välja võtta oma eksamiraportid ning esitada need autokoolile. Autokoolis analüüsitakse juhikandidaadi nõrku kohti ja koostatakse individuaalne õppeprogramm.

Programmi miinimummaht on 2 sõidutundi, kuid see on tõepoolest miinimum ja igal juhul on soovitav nõustuda pikema lisakoolitusega: “Inimesed võtavad jätkuõpet kui karistust, aga eesmärk on puudused, mida eksamil oli märgatud ning mille kohta eksami vastuvõtja on väljastanud raporti, korda teha,” selgitab Tarmo Vanamõisa.

Enamasti pakuvad autokoolid miinimumist rohkem, 5-10 sõidutundi, ja on ka olukordi, kus autojuhiks pürgija on teoorias nõrk. Sellisel juhul tuleb tal võtta lisaks teooriatunde, aga uuesti teooriaeksamit tegema ei pea. 

Kohustusliku jätkuõppe läbinul on võimalus uuesti sooritada sõidueksamit kuni kolm korda. Kui tulemust ei ole, tuleb minna uuesti jätkukoolitusele ja ring jätkub senikaua, kuni juhikandidaat eksami edukalt sooritab või alla annab. 

Tarmo Vanamõisa räägib, et on oma karjääri jooksul näinud inimest, kes üritas 2014. aastast alates üha uuesti riiklikke eksameid teha – kurioosseim juhtum on 26 korda teooriat ja 40 korda sõidueksamit. 

“Tõepoolest ongi selliseid inimesi, kes põhiõppe pealt autorooli istuda ei saagi. Uus süsteem annab võimaluse nende teadmisi ja oskusi parandada, ja väldib olukorda, kus liiklusse satuvad selleks mitte valmis olevad juhid.”

Jätkuõppeks autokooli valides loe teiste kogemusi

Liiklusekspert, riiklike teooriaeksamite küsimuste üks koostaja Juri Ess soovitab nii autokooli kui ka jätkuõppe valikul mitte üksnes hinnast lähtuda:

“Valides autokooli, et tasu vaadata ainult hinda, vaid ka seda, kuidas sooritavad selle autokooli õpilased riiklikke eksameid ja mida nad sellest autokoolist arvavad – kogu info leiab portaalist valiautokool.ee.

Juri Ess paneb autojuhikandidaatidele südamele, et lõpptulemuse eest vastutab suuresti siiski algaja juht ise: “Kui ta ei õpi piisavalt, ongi tema teadmised ning oskused lünklikud ning see tuleb kindlasti riiklikel eksamitel välja.”

Närv võib täiega eksamil alt vedada

“Kui juhikandidaat ei oska parkida või ei mõista ringristmike loogikat, ei tasu loota, et eksamil neid oskusi äkki ei kontrollita. Veelgi enam – kui üldjoontes saab ta hakkama, kuid on seejuures ebakindel, siis eksaminärv teeb oma töö ära ja eksami tulemus on tõenäoliselt ikkagi negatiivne,” toob Juri Ess sisse veel ühe faktori.

Tarmo Vanamõisa lisab, et eksamineerija püüab enne eksamisõitu juhikandidaadi alati “lahti rääkida” ning teda julgustada: “On olnud juhuseid, kus pool tundi on läinud asi üle kivide ja kändude, aga seejärel on eksaminand rahunenud, mõistnud, et midagi hirmsat ei olegi ja sooritanud kõik ülesanded veatult.”

“Tundub uskumatu, aga sõidueksam on tavaline sõit. Seal ei nõuta midagi, mida te pole autokoolis õppinud. Sõidetakse isegi enam-vähem sarnastes kohtades. Kui te oskate sõita ja võtate ennast kokku, siis pole see absoluutselt nii hirmus kui räägitakse,” lisab Juri Ess Vanamõisa jutule. 

Loe siit uue eksamikorra kohta

Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.