Segadusseajav liiklusülesanne nr.12: tagasipööre asulasisesel teel10 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Segadusseajav liiklusülesanne nr. 12 oli paras pähkel: lasime lugejatel valida nelja erinevalt sooritatud tagasipöörde vahel ja küsisime, milline variantidest on õige. Selgub, et tagasipööre asulasisesel teel on manööver, mida tehes suur osa autojuhte eksibki. On aeg oma vigadest õppida.

Tagasipöörde asulasisesel teel jätsime meelega kirsiks tordil. Tagasipööre on põhireegli järgi justkui lihtne manööver, aga praktikas on see eksamineerijate maiuspala ning samal ajal iga sõiduõpilase õudusunenägu.

Enesekindlus saab põntsu ja oskused ununevad, kui riikliku sõidueksami ajal kästakse teha esimesel võimalusel tagasipööre.

Internetist leiab rohkelt postitusi, kus inimesed küsivad abi just tagasipöörde sooritamise kohta. Miks on tagasipööre asulas nii keeruline?

Ühes foorumis tekitab küsimusi tagasipööre Liivalaia tänaval ning teises teemas arutatakse selle üle, kas kõrvalteelt tulija peab andma teed peateel tagasipöörde sooritajale.

Lahenda ülesannet uuesti siin

Sõnaselge põhireegel

Asulasisesel teel tagasipöörde sooritamise põhireegel on imelihtne: tagasipööre on lubatud igal ristmikul, kus on lubatud vasakpööre ja tagasipööre ei ole eraldi liiklusmärgiga keelatud.

Samuti võib asulasisesel teel tagasipöörde sooritada ka ristmikevahelisel teel, kui teekattel on katkendjoon ning kui liiklusmärk ei keela tagasipööret.

Samas on kaks “aga”. Esiteks on oluline, et sõiduki pöörderaadius lubaks manöövri ohutult sooritada. Liiklusseadus ütleb, et tagasipööret sooritav või tagurdav juht ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Teiseks ei tohi tagasipööret sooritada ülekäigurajal; raudteeülesõidukohal ega piiratud nähtavusega kohas.

Ehk siis sisuliselt tohib asulasisesel teel tagasi pöörata igal pool kus see pole eraldi keelatud, kui sellega ei ületata pidevjoont ning kui sõiduk on tehniliselt võimeline selles kohas tagasi pöörama.

Miks variant A vale on?

Lugejates tekitas õigustatult hämmingut liiklusülesande esimene variant. Kuna ülesannet sooritav auto on peateel ja sellel ristmikul on tagasipööre lubatud, sooritab ta uljalt tagasipöörde ja tal on eesõigus kõrvalteelt tulijate ees.

Taaskord tuleb meelde tuletada, et meie liiklusülesande lahendused ei olegi alati üksnes liiklusseaduses näpuga järje ajamiseks vaid nende teine idee on suurendada liiklusturvalisust ning panna lugejaid arutlema-mõtlema.

Nagu TTÜ (Tal Tech) ringil liiklemise puhul  pikkisime ka siin variantide sekka ennekõike turvalisusest lähtuva variandi.

Seetõttu lugesimegi animatsioonis valeks ka variandi A, sest nagu me allpool arutleme, võib sõltuvalt ristmiku ehitusest ja iseloomust tekkida olukord, kus mõlemal pöörajal on õigus.

Kuid ennekõike – kaasliiklejad ei oska alati eeldada, et vasakpöördel olev juht ei pööragi vasakule vaid teeb hoopiski tagasipööret.

Lisaks tuleb mõelda sellelegi, et ohu tekkimisel on igal juhil kohustus vähendada kiirust ja peatada sõiduk. Kui toimub õnnetus ja hiljem selgub, et arvutuslikult oli juhil võimalik liiklusõnnetust vältida, kuid seda ei tehtud, siis on juriidiliselt see juht teisele isikule tahtlikult kahju tekitanud.

Viimane tähendab, et lisaks kindlustushüvitisest keeldumisele esitatakse ka tagasinõue kannatanule hüvitatud kahjuhüvitise tagasimaksmiseks. Piisavalt kaalukas, et ise pigem ettevaatlik olla?

Selle ülesande lahendamist selgitavas videos on hästi näha, et kõrvalteelt tulija annab teed tagasipöörde sooritajale. See on ka õige liiklusseaduse järgi ning enamik juhte seda reeglit teab. Aga alati ei ole kõik hästi.

Peateel liikujale tuleb anda teed

Liiklusseaduse kohaselt peab vasakule või tagasi pöörates teed andma vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.

Samuti sätestab liiklusseadus teeandmise kohustuse kõrvalteelt peateele sõitmisel: Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.

Sisuliselt tähendab see seda, et kõrvalteelt peateele läheneja peab andma teed peateel olijale sõltumata sellest, mida viimane seal teeb ja kuhu suunas ta sõidab.

Ülesande selliselt püstitamisega juhime aga tähelepanu sellele, et tagasipöörde sooritaja peab olema valmis peatuma ja teed andma. See on koht, kus jäärapäiselt oma sõidueesõiguse taga ajamine võib tekitada liiklusohtliku olukorra.

Seega, tagasipöörde sooritajal on küll eesõigus, kuid ta peab veenduma, et kõrvalteelt tulija on tema kavatsusest aru saanud ning talle antakse teed.

Tagasipöördega ei tohi liiklust takistada

Liiklusülesande variant B oli samuti vale, kuid siin ei ole enam mingeid “aga”-sid. Et ristmikul on tagasipööre lubatud, sooritas ülesannet lahendav auto tagasipöörde taaskord uljalt, hoolimata, et sõiduki pöörderaadius ei lase seda ühe liigutusega teha.

Juht peab tunnetama auto gabariite ja pöörderaadiust. Kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse tõttu tagasipööret sooritada ilma tagurdamata ja sealjuures teisi takistamata näiteks tiheda liikluse tõttu, tuleks kaaluda tagasipöördeks muu koha valimist.

Liiklusseadus ütleb, et tagurdav juht peab andma teed kõigile teistele liiklejatele ja samas ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat.

Seega hoolimata sellest, et ülesannet lahendav auto asub peateel ja tohib ristmikul tagasipööret sooritada, muutub olukord hetkel, kui ta peab hakkama tagurdama.

Kui näiteks äärekivi ei võimalda ühe pöördega tagasipööret sooritada, siis võib juht iseenesest ka tagurdada, kuid siin peab lähtuma sättest, mis räägib teiste liiklejate ohustamisest ja takistamisest.

Kui liiklus on hõre ning tagasipöörde sooritaja on veendunud, et ta saab ennast lõppkokkuvõttes ilma teisi ohustamata ja takistamata manööverdades tagasipööratud, siis võib seda teha, aga on ilmselgelt sõge hakata suure koormusega ristmikul või teel tagurdama või muudmoodi manööverdama.

Tagasipööre fooriga ristmikul

Liiklusseadus ütleb, et nooltuledega foor reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foorituled on noolekujulised. Punane ja kollane tuli võivad olla ka ümmargused, sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid.

Tuled asuvad püstjalt. Tulede paigutus, põlemise järjekord ja tähendus on sama nagu ümartuledega fooril. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.

Paljudes kohtades on juhid kärsitud ning sooritavad tagasipöörde ootamata fooritulede süttimist. Meie ülesande aluseks valitud ristmikul on tagasipööre lubatud, kuid ülesannet lahendava punase auto juht arvab, et kuna pööre ei ole ristmikult vasakule nagu näitab foori nooltuli, võib tagasipöörde sooritada juhindumata fooritulest.

Nii see ei ole, sest ristmikul sooritataval tagasipöördel peab alati lähtuma ka foorituledest. Reegel ütleb, et stoppjoone ületamine keelava fooritulega ei ole lubatud. Samuti ei tohi ületada pidevjoont, mis paljudel ristmikel kahe sõidusuuna vahele maha joonistatud on.

Seega peab juht hoolimata kiusatusest ja muidu suurepäraselt sooritatavast manöövrist ikkagi ära ootama ka rohelise nooltulega foori süttimise, mis lubab manöövrit alustada.

Õige variant oligi liiklusülesandes kolmas ehk C, kus ülesannet lahendav auto ootab ära foori rohelise nooltule süttimise enne manöövri alustamist ning seejärel sooritab manöövri kenasti ühe pöördega ja kedagi takistamata.

Roheline mõlemale pöörajale

Kuigi fooridega reguleeritud ristmikud on üldiselt konstrueeritud selliselt, et seal liiklemine on konfliktivaba, võib teatud ristmikel just tagasipöörde sooritamisel tekkida olukord, kus iseenesest põleb mõlema pööraja ees olevas fooris roheline tuli, aga nende trajektoorid siiski lõikuvad. Ehk siis kuigi mõlemal on justkui õigus, aga siiski peab üks neist teisele teed andma.

Siinkohal on paslik meenutada meie neljandat liiklusülesannet – parempööre kõrvalteelt peateele, kui foori lisasektsioonis põleb roheline nooltuli ja põhifooris punane tuli.

Selliste ristmike puhul on tähtis, et foorituledest juhindumise kõrval ei unustataks ristmiku liiklusoludega arvestamist.

Valgusfoori lisasektsioonis põlev roheline nooltuli annab küll õiguse noole suunas liikuda, aga see ei tühista märkidest tulenevaid kohustusi.

Seega: roheline nooltuli foori lisasektsioonis annab osutatud suunas sõitmiseks küll õiguse, aga mitte eesõiguse. Kui foori põhisektsioonis põleb punane tuli, võivad juhid noole suunas küll liikuda, aga peavad andma teed kõigile teistele ristmikku läbivatele juhtidele.

Tagasipöörde sooritaja peab jälgima sõidueesõiguse olemasolu hindamiseks seda, millised tuled manöövri alustamisel fooris põlesid. Kui põhisektsioonis oli punane tuli ja sõita lubas roheline nooltuli, peab teed andma kõigile teistele.

Kui põhisektsioonis oli roheline ja lisasektsioonis roheline nooltuli, peavad talle andma teed kõik teised liiklejad.

Kui pöördeks mõeldud sõiduraja kohal on eraldi foor nooltuledega, siis peavad samuti kõik teised andma teed.

Konflikt on siiski võimalik

Et olukord liiga lihtne ei oleks, leidub meil ka ristmikke, mis tegelikult ei ole konfliktivabad isegi nooltulesid ja põhisektsioone jälgides.

Näiteks on sellised ristmikud Sõle ja Paldiski maanteede ristumine ning Tartu maantee, Suur-Sõjamäe ja Järvevana teede ristumine Tallinnas.

Kui liikuda näiteks Tartu maanteed pidi kesklinna suunas ja sooritada tagasipööre Tartu maanteele lennujaama suunas, on vasakpöördeks mõeldud kaks sõidurada, millel on omaette foor nooltega, mis annab juhile märku, et rohelise tule korral võib ta muretsemata edasi liikuda.

Samal ajal saavad aga parempööret sooritada samasuguse eesõigusega need juhid, kes tulevad Järvevana teelt ja suunduvad Tartu maanteele, sest nende ees on samasugune teemärgistus ning valgusfoor.

Selline olukord on tegelikult lõpuni selgeks vaidlemata, kuid see iseloomustab ilmekalt täpselt seda probleemi, mille tõttu me ülesandes variandi A valeks lugesime.

Virtuaalse prääniku saavad need lugejad, kes vastuolu märkasid ja konstruktiivsed olid, selmet sõimama hakata.

Tagasipööre ei ole nii levinud ja tavaline manööver nendel ristmikel ja seetõttu võib tekkida olukord, kus parempöörde sooritajad lihtsalt ei oska sellega arvestada. Olgu ajendiks harjumus või liigne enesekindlus või siis hoopiski fooritule umbropsu usaldamine.

Ainult tagasipöörde sooritaja ise teab oma kavatsusest ja sel põhjusel on kõige loogilisem, et just tema on sõltumata sõidueesõigusest alalhoidlikum osapool selles liiklussituatsioonis, sest ohu ja õnnetuste ära hoidmine on kõigi liiklejate vääramatu kohustus, isegi juhul kui juht omab täielikku sõidueesõigust.

Kokkuvõte

Asulasisesel teel tohib tagasipööret teha tegelikult igal pool, kus teele on märgitud katkendjoon ja sõiduki pöörderaadius võimaldab tagasipöörde teha.

Samuti tohib tagasipööret sooritada igal ristmikul, kus on lubatud vasakpööre ja tagasipööre ei ole eraldi märgiga keelatud. Ülekäigurajal, piiratud nähtavusega kohas ja raudteeülesõidul ei ole tagasipööre lubatud.

Tagasipööret sooritades peab siiski meeles pidama, et isegi kui peateel liikujal on sõidueesõigus, peab juht olema valmis reageerima sellele, kui kõrvalteelt tulija ei ole tagasipöörde kavatsusest aru saanud ja on juba alustanud liikumist ilma peateel liikujale teed andmata.

Isegi kui tagasipööre on formaalselt lubatud, tuleb arvestada sellega, et tagasipöördel ei tohi takistada ega ohustada teisi liiklejaid. Sõltuvalt kohast võib tagasipöördel sõiduki pöörderaadius jääda liiga suureks.

Manöövri õnnestumiseks tagurdamine võib sõltuvalt ristmikust ollagi igati normaalne ja lubatud, aga juht peab tõsiselt hindama, kas näiteks liiklustihedus seda ikka turvaliselt võimaldab.

“Segaduseajav liiklusülesanne” on Accelerista ja Forte ühisprojekt, mida rahastab Maanteeamet ja toetab Toyota ning mille keskmes on mõni keeruline ristmik või liiklussituatsioon, millega Eesti liiklejad tüüpiliselt kokku puutuvad.

Tosina nädala jooksul ilmub neljapäeviti Fortes valikuvariantidega liiklusülesanne, millele on õiget vastust aega anda täpselt nädal.

Ülesandele järgneval neljapäeval saab avalikuks video, kus Accelerista ajakirjanikud Maarja ja Veli teevad päriselus läbi nii vale kui õige lahenduse ning Maanteeameti ekspert omakorda teeb puust ja punaseks kuidas keerulisi olukordi lahendada.

Lisaks videole ilmub liikluspraktik Uku Tampere sulest põhjalik artikkel, mis võtab kokku pakutud vastused ning selgitab, miks ühe või teise (ka kirjutamata) reegli jälgimine on liiklusturvalisuse ja  – kultuuri seisukohalt vajalik.

Peatoimetaja: Uku Tampere. Ekspert: Riho Tänak (Maanteeamet). Produtsent: Veli V. Rajasaar. Režissöör: Kadriann Kibus. Juhtoperaator ja monteerija: Sten Ottep/Fifty Visual. Eksperimendi viib läbi Veli V. Rajasaar.

Kaanepilt: Forte

Jaga

AVALDA ARVAMUST!