blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Kui sa ei mäleta, siis ühistranspordirajad on mõeldud bussile, taksole ja e-autole

Tipptundidel on Tallinna ühistranspordirajad ummistunud põnevate ühis- ja elektrisõidukitega: 1 on ka number ja V6 võib vabalt olla natuke elektriline. Iroonia irooniaks, Tallinna Transpordiamet koos mupoga lubavad rajad asjassepuutumatutest autodest tühjaks rookida, eksijaid lööb valus trahvipiits.

Tallinna Transpordiamet koos mupo ja Põhja prefektuuri patrullidega tegid 27. jaanuari hommikusel tipptunnil kontrolli pealinna ühistranspordiradadel ja veendusid, et meie ühissõidukite, taksode ja e-autode park on väga kirju ehk rajale lähevad sõidukid, mis seal sõita ei tohiks.

Vastavalt liiklusseadusele võivad ühistranspordirajal sõita bussid, klienti sõidutavad taksod, elektriautod ja muidugi ka operatiivsõidukid.

27. jaanuari hommikusel tipptunnil Gonsiori tänaval läbi viidud kontrollreid andis mahlaka tulemuse: kahe tunniga 97 rikkujat, lisaks 10 taksojuhti, kes vedasid lihtsalt istmeid ja kehva tuju kliendi puudumise üle.

Esialgu pääsesid seaduse eirajad politsei suulise hoiatusega ja meeldetuletusega, millal rada kasutada tohib ja millal mitte.

Ühissõidukiradu tuleb Tallinnas juurde

Tallinna linn on rajanud ja märgistanud ligi 32 kilomeetri ulatuses ühissõidukiradasid, et muuta ühissõidukiga liikumine kasutajatele kiiremaks ja mugavamaks.

Ühistranspordi sujuvama liikumise eesmärgil on linn radu juurde tegemas: näiteks tänavu on kavandatud Pirita teele 2 kilomeetrit ühissõidukitele mõeldud rada linnast väljuvale suunale.

Pirita teel ja veel mõnel pool linnas on ühissõidukitele mõeldud rada eraldatud muust sõiduteest kiviäärisega – see kutsub juhte korrale ning rikkumisi on vähem, ütleb kogenud liikleja silma järgi.

Miks juhid ei hooli?

Kontrollreid näitas, et ühistranspordirajal liiklemise reegleid eiravad väga paljud juhid. Kui foorumites surfata, siis on seal ridamisi põhjendusi, miks seda tehakse.

Peamine õigustus on väike võimalus vahele jääda. Edasi, et peab kahe kilomeetri pärast sooritama parempöörde ning reastus aegsasti ümber.

Tavapärane on ka vabandus stiilis “ma ei saanud aru, et see on ühissõidukite rada” või “ma ei saa aru, kus see algab ja kus lõpeb” (BUS märk on maha kulunud).

Ka rajal täiesti seaduslikult sõitvad elektriautod tekitavad segadust, sest näevad välja nagu täiesti tavalised autod ja seetõttu on juhte, kes järgivad eeskuju ja ka ühissõidukirajale lähevad.

Eksitusi juhtub ka ühissõidukiradade fooridega, kus bussidele on antud eelisõigus ehk foor süttib varem kui tavatuli ja see ajendab mõndagi juhti bussi eeskujul ristmikku ületama.

Ent peamine põhjus on siiski hoolimatus ja seaduse mitte tundmine. See muuseas ei õigusta seaduserikkumist. Ka ei ole hübriidajamiga sõidukite (ei pistik- ega tavaliste) juhtidel asja ühissõidukirajale. Seal tohib sõita ainult e-autoga.

Ning äpitakso juhtidele tuletavad korrakaitsjad samuti meelde, et neil ei ole seaduse järgi õigust ühissõidukirajal sõita isegi siis kui nad klienti veavad või siis kui on oma autole paigaldanud plafooni.

Kuri on karjas kui rajale seaduse järgi mitte lubatud auto seal operatiivsõiduki tee blokeerib ning mõni kiire abi vajaja seetõttu suurde hädasse jääb. Aga sel hetkel, kui sa mõtled ainult oma sõidu eesmärgile, vaevalt et keegi teine sulle korda lähebki…

Kuidas probleemi lahendada?

Pealekaebamine ei aita ja kontrollreididel kindlasti kõiki põnevaid busse ja V6 elektriautosid rajalt maha ei võeta. See olekski tagajärgedega tegelemine.

Lühimenetluse korras saab autojuhti trahvida “muu rikkumine” punkti alusel kuni 80 euroga, aga see ei ole eesmärk (enamasti määratakse väiksem trahv või räägitakse juhiga).

Põhjus, miks inimesed ühissõidukiradu kasutavad, on üksiti hoolimatus, aga teisalt oma aja vale planeerimine: kohale jõudmiseks jäetakse liiga vähe aega ning kui siis tekib mõni takistus, on vesi ahjus.

Seega tuleks teekonda planeerida varuga ja arvestada, et Tallinnas on ummikud üsna tavalised ka tipptunnivälisel ajal. Rahulikult liigeldes tekib ka segadusi vähem, ütleb kogenud liikleja praktiline meel.

Mupo, PPA ja Transpordiameti inimesed korraldavad reide ka edaspidi, sest probleem on üleüldine. Kevad toob aga radadele veel ühe võimaliku nuhtluse – elektritõuksijad.

Kartmatult busside vahel saalides püüavad nemadki kiiremini sihtkohta jõuda. Ja kuhu neil siis õigupoolest minna? Ei taheta neid kõnniteedele, ei lubata ühisstranspordirajale, kergliiklusteid kõikjal ei ole ja autode vahel ootab hukatus.

Seda, et Tallinnas saab tegelikult päris hästi üldse ilma autota hakkama, ma uuesti kordama ei hakka – Plekk-Liisuga trügimine on igaühe vaba valik.

Kuniks sellega ei kakerdata sellele rajale, kus minusugused “peast rohelised” (pigem küll praktilise meelega) bussiga või elektritaksoga sõidavad. See viimane, muuseas, on ainus erand äpitaksode seas, mis võib ühisrajal liigelda.

Ühissõidukirajal võib sõita ühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostava ühissõidukiga, sõitjat vedava nõuetele vastava taksoga ja sõitjat vedava bussiga.

Samuti võib ühissõidukirajal sõita eritalituse sõidukiga, juhul kui täidetakse tööülesandeid (kiirabi, päästeamet ja politsei täidab tööülesandeid ka siis, kui sõidab väljakutselt tagasi) ja täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga.

Ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee pärisuunavööndi serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, võib reastuda vahetult enne pööret või seismajäämist sõitjate peale- või mahaminekuks tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit. Sellisele ühissõidukirajale võib sõita pöörde lõpetamisel, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda.

Ühissõidukirajale võib reastuda ümberpõikeks, juhul kui see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit ning pärisuunavööndis puuduvad muud sõidurajad, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda.

Kaanepilt: Ylle Tampere

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com