blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Proovisime “liikluskaebamise” äppi Supervaisor ja meil tekkis terve hulk küsimusi9 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Nutirakendus Supervaisor kutsub liiklejaid üles liiklusrikkumisi märkama ja nendest teada andma: ohuolukord tuleb videona salvestada ja see keskkonda üles laadida. Saadud infot kasutatakse statistika tegemiseks. Uurisime asjaomastelt, kui ohutu on liikluses filmimine ja kuidas kaitstakse juhuslike liiklejate privaatsust.

.

Silver Keskküla on kaasanud rea Eesti tuntud idufirmagurusid ja teinud valmis nutirakenduse Supervaisor, mis tahab olla omamoodi liikluskultuuri “Teeme ära!”.

Äpp on esimesi päevi Eesti liiklejatele avatud ning nn varaste kasutajate toel peab selguma, mida tuleks teha teisiti.

Esimene tagasiside ühismeediast on pigem positiivne, visatakse nalja, et eestlaste pealekaebamiskultuur ongi saanud suurepärase väljundi. Supervaisori nime on imestatud ning suupärastatud see “liikluskaebamise” äpiks. On neid, kes tahaksid kaebamiskultuuri laiendada ka naabrite muusikamaitsele jne.

Ühesõnaga, kõlapinda jagub. Tegime endale kasutajakontod ja vaatasime, kui keeruline või lihtne Supervaisor on. Ühtlasi tekkis kohe ka terve rida küsimusi, millele palusime vastuseid nii tegijatelt, PPA-lt kui AKI-lt.

Kasutajaks saab mõne minutiga

Asi iseenesest on lihtne: kui sul on nutitelefon, saad sa äpipoest tasuta alla laadida Supervaisori, end regada ja võidki hakata punase tulega teega ületajaid, liiklusraevus autojuhte või arutuid kihutajaid filmima ja videolõike Wi-Fi kaudu üles laadima.

Registreerimiseks tuleb rakendusse sisestada oma telefoninumber, vastuseks saad sõnumiga 6-kohalise koodi ning siis tuleb anda luba GPS andmete edastamiseks. Järgmisena pakub rakendus kategooria, kuhu alla video liigitada.

Neid on 3: parkimine, liiklus, ühistransport. Neljandana saad lisada oma “missiooni”. Kategooriad edastatakse ingliskeelse üleskutsena improve (paranda, muuda paremaks).

Veel üks samm: luba kaamera kasutamine: jah, palun! Viimaseks lubadus, et sõidu ajal ei filmi ja voila! lähebki lahti: filmid püstiasendis kaameraga liiklushuligaani ja paned video Supervaisorisse teele.

Supervaisori andmebaasis töötleb videosid tehisintellekt, mis märgib kaardile automaatselt kohad, kus toimub rohkem rikkumisi. Statistikat saab kasutada näiteks liikluskorralduse turvalisemaks muutmiseks. 

Oht muutuda ise roolimobiilikuks

Eestis (nagu igal pool) on suur probleem roolimobiiliklus: osa sõidukijuhte näpivad ka sõites nutiseadmeid. Nii Supervaisori looja Silver Keskküla kui ka PPA politseinõunik Elari Kasemets, kellega selle loo tarbeks rääkisime, toonitavad, et rakendus on mõeldud jalakäijatele ja kõrvalistujatele.

Samas pole võimalik kedagi keelata roolis juhmakat kaasliiklejat filmimast ja kui vahele ei jää, ei saa inimest ka korrale kutsuda. Supervaisorile antud lubadus on stiilis “mees annab sõna, mees võtab sõna” – kui ikka kellegi debiilsus maksa krussi ajab, võtad sa selle kaamera ja filmid.

PPA-l Supervaisorile suured ootused

Elari Kasemets ütleb, et PPA teeb Supervaisori meeskonnaga koostööd:”Ennekõike huvitab meid rakendusega kogutav statistika, et saaksime tulevikus efektiivsemalt planeerida oma järelevalvet ohu ennetamise vaates.”

“Oluline on rõhutada, et Supervaisor on kaassõitjatele ja jalakäijatele. Pardakaamerate testrakendus (välja on jagatud mõned online-pardakaamerad, mis saadavad andmeid otse rakendusse) on täiesti eraldi.”

Politseinõunik lisab, et PPA tegelik ootus on kogutava andmemassiivi pealt lõpuks valmis saada rakendus, mis suudaks ka ette ennustada, kus liikluses võiksid tekkida ohuolukorrad.

“Teisisõnu oleks väga vaja liiklusõnnetuste prognoosmudelit. Praegu on riigil selleks, et saada usaldusväärset prognoosi, liiga vähe andmeid. Oleme erinevate ettevõtetega mudeldanud võimalikke lahendusi, aga paraku on tulemus olnud väheusutav,” selgitab Elari Kasemets.

Sarnaseid äppe maailmas vist ei olegi

Supervaisori eestvedaja Silver Keskküla räägib, et rakenduse taga on 5-liikmeline väike meeskond, mis alates 2019. aasta kevadest on toimetanud.

Keskküla teada sarnaseid rakendusi varasemalt kusagil juurutatud ei ole: “Me ei ole teadlikud sellest, et keegi liiklusprobleemile nii läheneks. Seega on võimalik, et tegemist on unikaalse lahendusega.”

Edasine sõltub paljuski testperioodil kasutajatelt saadud tagasisidest ja kogemustest. Ehkki koduleht on äpil ka ingliskeelsena olemas, on Eestist välja laienemise kohta väga vara midagi öelda.

Ameerikas on kollektiivseid liiklusäppe siiski proovitud, aga üldine suund on ära oodata targa linna lahendused ja värkvõrk, kus sõidukid üksteist hoiatama hakkavad.

Ühisrakendus Waze on midagi ligilähedast, aga sel pole AI-ga miskit pistmist: reaalajas saab teistele liiklejatele teada anda avariidest ja teeserval peatunud autost, ummikutest, politseist jne. ja saata sõnumeid waze’ritele.

Mõistliku kasutaja käes on Supervisor turvaline

Silver Keskküla ütleb, et mõistliku kasutaja käes on Supervisor turvaline: ” Juhime rakenduses tähelepanu, et seda ei kasutataks sõidu ajal ja ei seataks ennast filmimisel ohtu. See on mõeldud jalakäijaile ja kaassõitjaile.”

“Praeguses faasis sobib jalakäijate rakendus põhiliselt kestvate rikkumiste filmimiseks, millele jõuab reageerida ja telefoni taskust välja võtta. Näiteks Hobujaamas trammi oodates ühissõiduki raja rikkujate filmimine,” toob ta ühe konteksti sobiva näite.

Videod laetakse üles Supervaisori serveritesse, kus automaatselt udutatakse näod (isikuandmete kaitse) ning tehakse statistiline analüüs rikkumiste tüüpide osas.

Supervaisori tegijatel on praegu keeruline ennustada, kas ja kui palju rikkumisi raporteeritakse ning kui kaua on mõistlik hoida rakendust testiks avatuna: olukorda jälgitakse põnevusega.

Jalakäijate (ja kaassõitjate) rakenduses kasutajate arvule piire ei seata: igaüks võib end registreerida ja saata videosid. Pardakaamerate testfaas on piiratud mahuga, selle osas on tegijate ootused eriti suured.

Kuhu läheb üleslaetud video?

Silver Keskküla kinnitab, et juurdepääs kasutajate saadetud videotele on vaid Supervaisori tegijatel: “Me kogume andmeid, et saada kokku piisavat hulka esimesteks sammudeks väärtusloomes.”

“Näiteks ainuüksi kaart piisavate rikkumistega aitab täita mitmeid eesmärke – näiteks saab kodanikke teavitada nende teel olevatest riskidest a’ la “lähened ristmikule kus on keskmisest kümme korda suurem punasega üle-sõitmiste arv Tallinnas”,” toob ta näite.

Aktiivsed kodanikud saavad Supervaisori kaudu teavitada oma küla, linna või kodutee kohta, et liiklusturvalisus läheb kohalikele korda ja ehk tasub liiklejail seal oma sõidustiili korrigeerida.

Võib-olla on rikkumiste põhjuseks puudulik liikluskorraldus ja appi saavad tulla MNT ja kohalikud omavalitused ja asuda liikluskorraldust parandama enne traagilisi tagajärgi.

“Kui asi pole liikluskorralduses ja autojuhid värvilistest kaartidest ei hooli, siis kindlasti pakub statistika huvi ka PPA’le, mis saab statistika baasilt oma piiratud järelevalve ressursse paremini koordineerida,” lisab Keskküla.

Ta ütleb, et kindlasti on veel palju viise andmetega väärtust luua, aga eks need selguvad kodanike abiga.

Aga kui ma tahan oma andmed eemaldada?

Supervaisori tehisintellekt lisab videole kihi, milles inimeste näod on asendatud punaste ruudukestega. Autode numbreid ei eemaldata, sest neid pole võimalik omanikuga kokku viia.

Väiksed kastid linnaserval tiki-taki. Allikas: Supervaisor

Aga põhimõtteliselt võib kaasliikleja, kelle auto on juhuslikult jäänud videole või ka isik, kelle kohta teavitus käib nõuda, et autonumber videost eemaldataks. Sest võimalus, et keegi tunneb autojuhi või auto ära, ju jääb.

Supervaisori blogis on andmekaitsest põhjalik sissekanne, mida saab lugeda siit. Silver Keskküla lisab, et kui keegi tahab oma autonumbri eemaldada, saab seda teha:

“Kui on põhjust arvata, et töötleme teie isikuandmeid (mida registrimärk reeglina ei ole), siis saab sellekohase päringu teha meie veebilehelt ja paluda isikuandmed eemaldada.”

Andmekaitse Inspektsioonis jäädakse mõtlikuks

Andmekaitse Inspektsiooni kõneisik Signe Heiberg saadab vastused küsimustele õige ruttu. “Uue rakenduse juures peab taaskord tõdema, et piir sotsiaalmeedia ja meediamaastiku vahel muutub järjest hägusemaks.

Igast inimesest võib saada sisuliselt ajakirjanik, kui ta avalikustab määramata inimeste hulgale materjali, mis viitab ühiskonna valupunktidele, mida halb liikluskultuur kindlasti üldises mõistes on. See aga tähendab, et igale sisu lisajale tuleb kaasa vastutus oma tegevuse eest.

Kuna avalikkusele huvi pakkuva materjali avaldamisel saab avaldajast justkui ajakirjanik, siis see tähendab ühtlasi, et avaldajal tuleb leida tasakaal sõnavabaduse ja privaatsuse vahel ning seda arvestades avaliku huviga.”

Andmekaitse Inspektsiooniga konsulteeritud ei ole, ütleb Heiberg ja tuletab meelde, et videote edasi jagamise osas tuleb arvestada, et kui need sisaldavad isikuandmeid, lasub vastutus alati avaldajal:

“Kui probleemile juhitakse avalikult tähelepanu ilma inimest tuvastamata, on andmekaitselisest vaatest kõik korras. Kui nägu on hägustatud, siis kindlasti tuleb jälgida, kas inimene võib olla ka muude tunnuste alusel tuvastatav.”

Lihtne näide: Jõuluvana on alati tuvastatav jõuluvanana, isegi kui tal on näo peal punane ruut. Ilmselt ei tekiks raskusi ka mõne koloriitse avaliku elu tegelase äratundmisega ning “omad” tunnevad meid nii kõnnaku kui ka riietuse järgi. Seega riskikohti jagub.

Autonumbritega on sama teema: ainuüksi numbrimärk isikuandmed ei ole. Kui sinna lisandub täiendavat teavet kuidagigi, mille alusel on võimalik isik tuvastada või isik tuvastatakse, siis aga on.

Signe Heiberg toob ilmestamiseks igapäevaelu näite: “Kui tekib olukord, kus algselt lisatud sõiduki numbrimärk isikuandmeteks ei kvalifitseeru, aga kommentaariumis või kusagil mujal keegi mainib (potentsiaalset) juhti või omanikku, siis asjaolud muutuvad.”

“Oletame, et kui inimene pöördub oma õiguste kaitseks kohtu poole ja nõuab tekkinud kahju eest hüvitist, siis mida suurem on tekitatud riive inimese privaatsusele, seda tõenäolisemalt saab ta õiguse hüvitisele. Mõistlik on võimalike vaidluste vältimiseks lasta numbrimärgid automaatselt hägustada,” soovitab ta Supervaisorile.

Kokkuvõtteks: roolis ei filmi ja kotti kannan peas

Supervaisori kasutamine on lihtne ja loogiline. Kui etteantud kategooriatest ei jagu, leiutad oma isikliku. Kuna AI on ilmselt ingliskeelne, siis tuleb pealkiri panna ka sarnaselt: “Improve bicycling” näiteks.

Mõte sellest, et sa saad omal moel liikluskultuurituse väljajuurimisele kaasa aidata ja PPA-legi ehk kasulik olla, on motiveeriv.

Mulle isikult ei tundu, et tegu on pealekaebamisega, pigem vastupidi, kui ühes kohas esineb massiliselt sarnast probleemi, on see signaal liikluskorraldajatele, et midagi peaks muutma, et liiklejad seaduskuulekalt liikleksid.

Ka on Supervaisor märksa mõistlikum keskkond videote üleslaadimiseks kui ühismeedia, kus huligaan ilmselt üsna ruttu otsad kokku viib ja vastu reageerib või andmekaitsele viidates su peale kaebab.

Küsimus, kuidas tegelikult garanteerida, et roolis keegi filmima ei hakka, jääb. Samuti lõplik anonüümsus: 100% lihtsalt pole seda võimalik garanteerida.

Lõpuks on need siiski erandjuhtumid. Algatus on tore ja kui liiklejad sellest kinni haaravad, siis saame AI abiga üsna ruttu liiklusohtlikud kohad kaardistatud ja paremuse suunas tegutsema hakata.

Praktika näitab, et inimesed hoolivad liikluskeskkonnast vägagi: PPA tegi mh 29. novembril kokkuvõtteid Viimsi vallas toimunud #usaldustsoon eksperimendist ja Elari Kasesalu sõnul on tulemused uskumatult head.

Usaldustsoon on PPA innovatsioonitiimi pakutud kiiruseületajate korralekutsumise meetmetest teine, esimene oli teatavasti rahunemispeatus.

Pildid ja videod: Supervaisor

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

Jäta kommentaar

one × one =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com