Reede, 29. märts 2024
Liikluskindlustuse Fond (LKF) analüüsis 2018. aasta kindlustusjuhtumite statistikat ja tõdeb, et mida võimsam auto, seda tõenäolisemalt juhtub sellega õnnetus. Muljumiste edetabeli esikohal on Lexus, järgnevad BMW ja Land Rover. Arvuliselt põhjustavad enim õnnetusi aga Volkswagenid.

LKF analüüsis 2018. aasta kohustusliku liikluskindlustuse juhtumeid ja jõudis järeldusele, et mootori võimsus on seotud õnnetuste sagedusega – mida võimsam auto, seda suurem on liiklusõnnetuse põhjustamise risk.

Seetõttu ongi suurima kahjusagedusega sõidukimargid keskmisest võimsamad sõidukid. Kuigi võiks arvata, et kõiksorti juhiabide ja turvalisade hulk auto pardal muudab sõitmise turvalisemaks, ei paista see arvudest välja: juhtub ikka ja rohkem paraku just esmaklassiautodega.

Enamlevinud sõidukimarkidest oli 2018. aastal suurima kahjusagedusega Lexus, millega põhjustati keskmiselt 7 liikluskindlustusjuhtumit 100 sõiduki kohta. Ehk teisisõnu: aasta jooksul põhjustas iga 14 seda marki auto õnnetuse. Lexustega juhtus kõige rohkem õnnetusi ka tunamullu.

Kahjusagedusega üle 6 olid ka BMW, Land Rover, Mercedes-Benz ja Porsche. BMW oli edetabeli tipus 2016, 2012 ja 2007. aastal. Möödunud aastal põhjustas õnnetuse iga viieteistkümnes Baieri tehase auto.

Sõiduki võimsuse ja kahjusageduse vahelised seosed on ilmsed, sarnasele tulemusele on eelnevalt jõutud nii Eestis kui ka mujal maailmas.

“Liiklusõnnetuste põhjustamises mängib aga märksa tähtsamat rolli sõiduki juht. Sõltumata autost, peaks iga juht olema liikluses tähelepanelik, vältima kiirustamist, ohtlikke möödasõite ja kõrvalisi tegevusi, nagu näiteks nutitelefonis surfamist,“ rõhutas LKF-i juhatuse esimees Mart Jesse.

Viis sajast põhjustab õnnetuse

LKF andmetel oli möödunud aastal 100 kW mootori võimsusega sõiduki keskmine kahjusagedus 5,42 ehk iga 100 sõiduauto kohta põhjustati viis liikluskindlustusjuhtumit. Ligi 200 kW võimsusega sõidukite kahjusagedus oli aga üle 6.

Kahjusageduse protsent näitab osakaalu sõiduautodest, millega põhjustatakse liikluskahju kindlustusaasta jooksul. Kindlustusaastat arvestatakse aasta jooksul kehtinud liikluskindlustuse päevade summa järgi.

Andmed pärinevad LKF registrist ja ei sisalda vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko juhtumeid. Analüüsi tegemisel võeti aluseks sõidukimargid, mida on kindlustatud vähemalt 1000 sõidukit.

Tavaliselt ei ole ühe sõiduki osalusel toimunud õnnetused (teelt väljasõidud, loomale otsasõidud jmt), kus inimesed viga ei saa või ei kahjustata kellegi teise vara,  liikluskindlustuse juhtumid. Seega need õnnetused LKF statistikas ei kajastu.

Noobelmarke õnn ei soosigi

Ehkki sajast kuus või viis sama marki autot ei mõju teab kui hullu riskina, on tõsi see, et esmaklassiautodega juhtubki rohkem õnnetusi. Kas põhjuseks on tõesti üksnes asjaolu, et võimsam mootor paneb rohkem gaasi andma või üldine hoolimatus stiilis “sest ma võin”, jääb lõpuni selgusetuks.

Kui aga vaadata kahjusageduste TOP 20 läbi aastate, siis on esiviisikus vankumatult preemiummargid ja nende järel Subaru, mille DNA-s istub WRC sama kõvasti kui sümmeetriline nelikvedu.

Kõik on siiski suhteline

Aga on veel üks tabel, mida võiks natuke põhjalikumalt uurida: enamlevinud marki sõiduautode põhjustatud juhtumite ja kindlustusaastate arv 2018. aastal.

Levinumate sõiduautode keskmine kahjusagedus oli 2018. aastal 4,99. See tähendab, et iga saja sõiduauto kohta põhjustas liikluskindlustusjuhtumi 5 autot ehk õnnetus põhjustati iga kahekümnenda autoga.

Sõiduautode kahjusagedus on kahel järjestikusel aastal langenud. Kõige rohkem kindlustati 2018. aastal Volkswageneid, Toyotasid ja Audisid.

Arvuliselt juhtus VW marki autodega üle 3000 õnnetuse, aga suhtes kõigi autodega oli kahjuprotsent ikkagi väiksem kui ülalmainitud noobelbrändidel.

Kui aga lähtuda sellest, kui palju üht või teist marki autosid meie teedel liikleb, siis on päris selge, et risk saada pihta Volkswageniga on oluliselt suurem kui leida end mõlgituna Lexuse poolt. Kõik on suhteline.

Valdav osa “kõksudest” juhtub siiski parklas (nii nagu ka inimesi sureb kõige rohkem oma voodis või kodus. Tasub seega uuesti üle vaadata kõige kuumemad parklamõlkmise kohad.

Allikas: LKF

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN