blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Taavi Aas: plaan on kolm riigile kuuluvat lennuettevõtet konsolideerida

Jüripäeval arutas valitsuskabinet lisaeelarvega seotud meetmeid, sh Nordica toetamist. Mingit otsust (veel) ei langetatud. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas leidis õnneks aega, et mõnele pakilisele küsimusele vastata. Selgub, et laual on plaan kolm riigi lennuettevõtet konsolideerida.

23. aprillil arutas valitsuskabinet 2020. aasta lisaeelarvega seotud meetmeid, sealhulgas peatuti põgusalt ka Nordica toetamisel.

Nagu varasemalt oleme kirjutanud, vajab riiklik lennuettevõte kriisiolukorras rahalist tuge (umbes 20 mln €) kehvade aegade üle elamiseks. Loodetud “jah” või ehmatav “ei” jäi selleltki istungilt tulemata. Vabariigi Valitsus lükkas otsuse veel edasi. 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas näib aga olevat Nordica suurim sõber, sest leidis aega veel enne istungit pikalt vastata kümnekonnale tulitavale küsimusele meie lennunduse teemal.

Tänu sellele teame, millise agendaga läks Taavi Aas neljapäevasele kabinetiistungile. Ei rahandus- ega siseminister ei pidanud vajalikuks eraldi Nordicat puudutavatele küsimustele vastata. 

Kas Nordica saab riigilt abi ja kui, siis millal see otsustatakse?

Esmalt on oluline tagada ettevõttele krediidiliin – laenutooted ning otsetoetused turismiettevõtetele, kellele on kriis avaldanud kõige kohesemat mõju. Pärast seda saab minna konkreetsemaks ning otsustada eraldi spetsiifilisemad toetused.

Kriisist väljumiseks on kodumaisel lennufirmal suur tähtsus, kuna kiiresti on vaja taastada nii inimeste kui ka kaupade liikumine.

Kas vastab tõele, et on peetud läbirääkimisi airBalticuga, et kriisi lõppedes lätlased Tallinnast olulisi ühendusi lendama hakkaksid? Millistel alustel neid peetakse ja mis see riigikassast maksma läheb?

Läbirääkimisi riigi tasandil ei peeta. Aga nagu ajakirjandus on kirjutanud, siis airBaltic plaanib avada pärast eriolukorra lõppu liine ka Tallinnast.

Kui jah, siis mis saab Nordicast? (Küsimused on saadetud üle nädala tagasi, vahepeal on airBaltic teatanud, et pole küsinud Eesti riigilt abi ja sedagi, et A220 on piisavalt säästlik, et ettevõte saab lubada ka tühjema lennukiga lende.)

Kas on tehtud analüüs uuele allhankemudelile, mis küllalt lühikese ajaga on olnud kasumlik ning andnud tööd paljudele inimestele turismivaldkonnas? Ainuüksi märtsist 2019 kuni märtsini 2020 osteti meeskondadele u` 7000  ööbimist meie majutusasutustest.

(Vastust ei saanud)

Poola LOT ei ole olnud huvitatud aktsiakapitali suurendamisest. Kas LOT “ostetakse välja” Eesti poolt?

Hetkel ei ole plaane muuta koostööd LOTiga.

Kui suurt toetust on Nordica küsinud ja millises vormis? Abipaketi puhul pole eeldatavasti tegu tagastamatu laenuga: kas on olnud arutlusel, kuidas lennufirmale kõige mõistlikum abi anda oleks? 

Kõik suuremad abipaketid otsustab valitsus. Saame rääkida otsustest siis, kui need on tehtud. Aga laual on erinevaid toetuse variante, sh nii kapitalimakse kui laen. Sisuliselt kõik riigid toetavad oma lennufirmasid, sama plaan on Eestil.

Kes on valitsuses võtmeisikud, kes toetamise või mitte toetamise otsustavad? airBalticu teema võttis kaude jutuks välisminister ja ka rahandusminister on paaril korral mõne sõna lätlaste heaks poetanud.

Nagu eespool öeldud, siis suuremad abipaketid otsustab valitsus ühiselt.

Millised lennunduse spetsialistid on kaasatud Eesti riikliku lennundusstrateegia loomisse? See puudutab ka siselendude strateegiat.

Nordica kui lennufirma tegutseb avatud turul ja teeb oma äriplaanid iseseisvalt. Riigi kui omaniku peamine huvi on, et ettevõtte oleks kasumis.

Enne eriolukorda oli Nordica peamiseks tegevussuunaks eksport – tellimuslendude tegemine. Juhul kui eriolukorrast väljumisel osutub vajalikuks nende panus Tallinnast lendamiseks, siis ilmselt nad seda ka teevad.

Teine asi on Eesti-sisesed lennud, mida korraldatakse riigihangetega. Nordical on seal võrdne võimalus konkureerida kõigi teiste soovijatega.

Paljudele lugejatele tuleb üllatusena, et Eesti riigil on kolm (!) lennundusettevõtet. Nende toimimise skeemist läbi närimine on juba kõrgem pilotaaž. Kõige kergem on surnud jänesele pilte seletada nii: Nordica on “meie” ja Regional Jet selle tütarfirma, millest osa kuulub Poola LOTile. Xfly on omakorda Regional Jeti uus bränd ja Xfly võib vajadusel sõita ka Nordica värvides kui Nordica peaks tahtma uuesti liinilendudega alustada…

Praegu on riigil kolm lennundusettevõtet: Transpordi Varahaldus (lennukite rent), Nordica ja Regional Jet. Nordica asutamisel oli selline struktuur vajalik, kuid täna enam mitte. Seega on meil plaan ettevõtted konsolideerida.

Konsolideerimine on keeruline raamatupidamise toiming ja selle läbiviimisel tuleb jälgida reegleid. Konsolideeritud aruannetes kajastatakse emaettevõtte ja tema tütarettevõtete finantsnäitajaid kokkuliidetuna nagu oleks tegemist ühe ettevõttega.

Grupisiseste tehingute tulemused ‒ saldod ja tehingud ning realiseerimata kasumid tuleb täielikult elimineerida.

Realiseerumata kasumid-kahjumid tekivad sel juhul, kui grupi üks ettevõte müüb teisele ettevõttele kas kaupu või teenuseid ning kas müüb või ehitab põhivara.

Sellisel juhul tuleb lisaks tehingu käibele elimineerida ka tehingu tulemus (kasum/kahjum), sest grupi jaoks on see kasum veel realiseerumata. Kui ühel perioodil realiseerumata kasumi elimineeritakse, siis järgneval perioodil, kui kaup või teenus on grupist välja müüdud tuleb ka korrigeerimine elimineerida.

Kui on toimunud tehinguid grupi sees põhivaradega, peavad vastavalt majandusüksuse printsiibile aruanded kajastama põhivara maksumuses nagu põhivaraga ei oleks tehingut toimunud.

Vajalikud korrigeerimiskanded oleksid: Elimineerida kasum. Korrigeerida arvestatud kulumit. Nende kahe korrigeerimisega taastatakse kulu grupi jaoks. (…)

Tütarfirma tegevuse tulemus kajastub konsolideeritud finantsaruannetes alates osaluse omandamise kuupäevast. Osaluse omandamise kuupäev on kuupäev, millal kontroll omandatavate varade ja operatsioonide üle on efektiivselt üle läinud omandajale.

Müüdud tütarfirma tegevuse tulem kajastatakse konsolideeritud finantsaruannetes kuni müügi päevani, mis on kuupäev, millal lõppes emafirma kontroll tütarfirma üle.

Tehinguid vähemusosanikuga, mille käigus ettevõte suurendab või vähendab oma osalust tema poolt juba kontrollitavas tütarettevõttes, kajastatakse kui omanike vahelisi tehinguid, mis ei tekita firmaväärtust ega kasumit või kahjumit.

Kõik vahed ostu- või müügihinna ja vähemusosaluse muutunud bilansilise maksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis. 

Loe rohkem siit

Kõigil neil ettevõtetel läks eelmisel aastal majanduslikult üsna hästi ning läheks tänagi, kui poleks eriolukorda. Seega näeme meie kohalikul lennundusel perspektiivi.

Vähemtähtis pole ka see, et säilitame ligi 500 töökohta (enamus Eestis), ja lennundus kui teadus- ja tööstusharu saab Eestis kasvada.

Millised on strateegilised punktid välismaal, millega peavad lennuühendused esimesel võimalusel taastuma ja kuidas on kavas olukord lahendada?

Mõistagi on Eesti huvi, et Tallinnast (ning miks mitte ka teistest meie lennujaamadest) oleks võimalikult palju lende. Lennundus on aga väga reglementeeritud turupõhine valdkond ja siin pole riikidel palju õigust kaasa rääkida.

Näiteks on väga piiratud võimalused lennufirmasid toetada, tellida ülepiirilisi lende jne. Täna me ei tea, ja keegi ei tea, milleks kujuneb lennundus pärast koroonat. Aga Eesti eelis on paindlikkus.

Millised on strateegilised ühendused Eestis, mida tuleb igal juhul käigus hoida?

Nagu eespool juba öeldud, pole lennunduses võimalik teha taolisi strateegilisi otsuseid nagu näiteks raudeel, määrata kindlad sihtkohad, tellida ühendused jne. Lennundus on suuresti turupõhine.

Aga Eesti huvi on omada otseühendusi kõikidesse 2000 km raadiuses olevatesse pealinnadesse.

See kõlab nagu üks väga suurejooneline plaan! Stockholm, Kopenhaagen, aga ka Berliin ning München, mida meie oma lennufirma poolt kaetavateks olulisteks sihtkohtadeks nimetatud, jäävad kenasti selle “kuldse ringi” sisse. Nagu ka Moskva, Genf, Bukarest jpt. linnad, millega ühendumine rikastaks meie elu igati.

Et unistades mitte lappama lasta, tuleks ministri viimast lauset uuesti lugeda: Eesti huvi on omada… Ja see ei tähenda sugugi, et igale poole peaksid meid kandma Nordica sihvakad tiivad. Teised võivad ka lennata. Kui tahavad. 

Kas nad pärast koroonajama tahavad, on iseküsimus. 

Vaata ka lisatud videousutlust lennunduse asjatundja Toomas Uiboga

Kaanepilt: Ylle Tampere. Video Sten Ottep/Fifty Visual, droonikaadrid Tallinna Lennujaam

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com