Keset lendu pardakompuutri taaskäivitamine viis lennukatastroofini

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Indonesia Air Asia Airbus A320 piloodid otsustasid, et parim viis veateadete kordategemiseks on keset lendu pardakompuutri taaskäivitamine. Tagajärjeks oli katastroof.

Tänapäeval on transpordivahendid oma olemuselt üha rohkem tehnoloogiaseadmete sarnased – tõrkuva arvuti või nutiseadme puhul on tihtipeale abi nende taaskäivitusest.

Auto elektroonikaseadme võib taas tööle saada akujuhtme korraks lahtivõtmisega, ise seda teha pole aga alati mõistlik, sest korraks tummaks tehtud sõiduvahend võib hakata andma sootuks uusi veateateid.

Hoolduses ei tohiks meistri jaoks taaskäivitamine olla aga kuigi keeruline. Mis aga juhtub, kui rakendada sama meetodit probleemide lahendamiseks lennumasinas ning piloot pardakompuutri lennu ajal rebuudib?

Soome tehnikaväljaanne Tekniikka & Talous kirjeldab, kuidas odavlennufirma Indonesia Air Asia Airbus A320-e piloot otsustas keset lendu teha lennuki juhtarvutile hard reseti, et lahti saada veerandtunni jooksul neli korda esinenud veateatest.

Odavlennufirma lend 8501 startis 28. detsembril 2014 Indoneesiast Surabayast Singapuri. Reisilennuki Airbus A320-200 pardal oli 156 reisijat ja kuus meeskonnaliiget.

Start sujus tavapäraselt, kuid umbes kümne minuti pärast ilmus ekraanile veateade. Tegemist ei olnud lennu jätkamise mõistes kriitilise veaga.

Airbusi juhtimissüsteem pakkus välja ka juhised, mille kohaselt tuli 2 süsteemiarvutit voolulülitist kordamööda välja ja taas sisse lülitada. Restart ehk taaskäivitus puudutas vaid üht osa A320 arvutisüsteemist, seega kuigi dramaatilise meetmega tegu ei olnud.

Lendurid toimisid juhiste kohaselt ja veateade kustus. Ent mõne minuti pärast kordus kõik taas. Piloodid tegid veel korra taaskäivituse, kuid ka siis tekkis veateade. Paraku selgus hiljem, et tegemist oli mehaanilise veaga, mida restardiga ei paranda…

Mõni päev varem oli lennuki kapten puutunud kokku sarnase olukorraga, kus sama lennuk analoogse veateate andis. Toona oli lainer küll maa peal ning kohale kutsutud hooldusinsener lahendaski probleemi pardaarvutite rebuutimisega. Niisiis otsustas kapten sama abinõu kasuks, kuid seekord õhus olevas lennukis.

Paraku ei olnud piloot taaskäivitusprotsessiga päris üksikasjadeni kursis. Viimased olulised nupuvajutused jäid tegemata ja seetõttu lõpetas juhtimisautomaatika töö.

Lennuk jäi küll täielikult juhitavaks, ent piloodid ei suutnud tekkinud olukorras õigesti reageerida. Langetatud otsused ja tehtud liigutused muutsid asja hullemaks: lennuk sööstis suure kiirusega merre. Kõik pardalviibinud hukkusid. Autopiloodi väljalülitumise ja allakukkumise vahele jäi vaevu neli minutit.

Loe siit, kui turvaline on lendamine

Kaanepilt: Kuvatõmmis lennuavarii animatsioonivideost

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.