Suur eesmärk: aastal 2050 peab Tallinn olema kliimaneutraalne linn

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Tallinn on seadnud suure eesmärgi, olla aastaks 2050 kliimaneutraalne. Värske kliimakava näeb ette eri valdkondade koostööd, rohkem rattateid ja rohealasid, terviklikumat linnaplaneerimist ja palju muud. Esialgu on tegevuskava sõnad paberil, kas eesmärk realiseerub, näitab aeg.

Tallinn avalikustas 24. märtsil kliimakava, mille tegevuste tulemusena peaks pealinnast saama kliimaneutraalne linn aastaks 2050.

Seda, mida “kliimaneutraalne” linlasele tähendada võiks ning milliseid ühiseid pingutusi on vaja, et luua parem ja keskkonnasõbralikum elukeskkond, rääkis Eesti Päevalehele 23. märtsil antud intervjuus põhjalikult arhitekt Indrek Allmann, kes juhib Paljassaare sadamaalale rajatava Eesti esimese kliimaneutraalse Hundipea linnaosa rajamise projekti.

Äsja avalikustatud tegevuskava „Kliimaneutraalne Tallinn“ lähtub Euroopa Komisjoni rohelisest leppest ja EL-u pikaajalisest visioonist „Puhas planeet kõigi jaoks“, mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks 03.10.2019. 7. aprillini on kõigil võimalus teha omapoolseid täiendusettepanekuid, saates need aadressile rohepoore@tallinnlv.ee

Vahe-eesmärgina on lühidalt kirjeldatud 2030. aastaks tehtavad tegevused linnas. Näiteks kasvuhoonegaaside heitkogused õhus peavad vähenema 40%, kirjeldatakse e-sõidukite taristu arendamise vajadust jne.

Linnapea Mihhail Kõrvalt tõdes tegevuskava tutvustades, et rohepööre saab võimalikuks juhul kui muutused on ühine eesmärk ja neid viiakse läbi koos:

„Seetõttu oleme ette valmistanud kliimakava, mis viib kooskõlla linna erinevate valdkondade arenguplaanid ja tegevused. Täna tähendab innovatsioon ja areng just jätkusuutlikkust ja rohelist mõtlemist.“

Asisemad ettepanekud rohelisemaks linnaks muutumisel

Kliimaneutraalne linn on tulevikus jalgratta- ja ühistranspordisõbralik, elamud energiasäästlikud. Kogukondlik taastuvenergiaühistu on uus normaalsus, mis peaks motiveerima linnaelanikke kasutama ja ka tootma rohelist energiat.

Erasektoriga koostöös kavandatakse kaugküttevõrgu laiendamist ja kaugjahutusvõrgu arendamist. Taas- ning uuskasutus ja ringmajanduse rakendamine energia tootmisel on tulevikus kliimaneutraalse linna osa.

Rohealadel panustatakse elurikkusele ja loodusressursse kasutatakse efektiivselt. Linnaplaneerimisse lisandub looduspõhise projekteerimise säte.

Linnatranspordis on oluline osa pistiku-, elektri- ja vesinikusõidukitel. “Kliimaneutraalne linn” tähendab umbes 50 000 sedalaadi sõidukit.

Ühistransport liigub üksnes mittefossiilse kütusega ning lisaks kiirlaadijatele on linnas ka vesinikkütuse tanklad – sh peaks laadijad olema ka korteriühistute juures.

Rattateede võrgustik peaks kogu linna katkestusteta katma ja olema aastaringselt kasutatav. Hoonete rajamise ja rekonstrueerimise puhul soovitatakse tehases toodetud mooduleid ja elemente, mis kiirendavad ehitust ning võimaldavad energiatõhusamaid lahendusi.

Kasutusele tulevad plasti- ja tekstiilijäätmetest toodetud soojustus- ja isolatsioonimaterjalid. 2030. aastaks on Tallinna elamubaasist keskkonnasõbralikumal moel rekonstrueeritud 25%.

Mis see kõik maksab?

2030. aasta alameesmärgi täitmiseks on arvestatud 1,5 mlrd eurot, sinna sisse on arvestatud juba rakendatud ja täiendavate meetmete maksumus. Avalik tulu suureneb uute maksude arvelt u` 324 mln eurot.

Kliimakava dokumendi leiab aadressilt https://www.tallinn.ee/est/strateegia/Kliimakava. 31. märtsil kella 16–18ni toimub kliimakava veebiseminar, kus saab kliimakava teemal arutleda ning tagasisidet anda. Osalemiseks tuleb end registreerida lingil: https://forms.office.com/r/ppECHmVMvT

Indrek Allmanni ja arhitektuuri- ning inseneribüroo Pluss eestveetud teadusprojekti Wolfscape kohta saab aga rohkem lugeda siit: https://www.wolfscape.eu/.

Kliimaneutraalse asumi eluring Wolfscape’i tegijate nägemuses

Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.