blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Nädalavahetus pakub linlasele hulgim igatsetud loodusravi3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Jaanuari eelviimane nädalavahetus pakub linlasele mitu toredat võimalust teadlikult loodusesse minna: on aialindude ja imetajate vaatlemise aeg ning enne pühapäevast pannkoogiküpsetamist saab teha traditsioonilise “Laupäev looduses” retke Muraste Looduskooliga.

Pühapäev pannkookidega, laupäev loodusega: tallinlastel on võimalus teha Muraste Looduskooli korraldatud loengu- ja retkesarjast omale ilus traditsioon. Üle ühe laupäeva saab toredate juhendajatega koos oma teadmisi täiendada.

Lisaks on just sel nädalavahetusel aeg märgata sulelisi oma aias: on talvise aialinnuvaatluse aeg. Keskkonnaagentuur palub kõigil loodusehuvilistel aga vaadelda imetajaid üldisemalt ning aidata sellega kaasa uue atlase tegemisele.

Murastes räägitakse seekord jahindusest

Muraste Looduskooli korraldatav ürituste sari “Laupäev looduses” on hooga käima läinud. Eeloleval laupäeval kell 11 kogunetakse Muraste Konsumi parklas, et rääkida seekord jahinduse tähtsusest ja seotusest looduskaitsega.

Osalema on oodatud kõik huvilised, omaosalustasu kuni 4-tunnise ja 5-6 km pika retke eest on vaid 7 eurot, riietuda tuleks kihiliselt ning kuna metsaalune on pehme ja märg, peaksid olema jalas vettpidavad jalanõud.

Kaasa võiks võtta ka kerget näksimist ja sooja teed või jooki, sest kogemus näitab, et värskes õhus hakkab kõht üsna ruttu arvama, et kõri on läbi lõigatud (läheb väga tühjaks!).

Retkejuhid Val Rajasaar ja Tauri Purkas võtavad laupäeval jahinduse teema tõsisemalt ette: miks see on eelkõige Eesti looduskaitse osa, mismoodi jahimehed metsas toimetavad, millised loomad meie metsades elavad ning kuidas nende populatsiooni küttide abiga ohjes hoida (ja miks?). Muraste metsades näeb kindlasti ka loomade tegevusjälgi.

Meie loodus peab toime tulema inimesepoolse survestamisega: intensiivsele põllu-ja metsamajandusele lisaks surub peale elamu- ja tee-ehitus. Kuidas see kõik metsaelanikke mõjutab?

Talvine aialinnuvaatlus algab juba reedel

24.–26. jaanuaril kutsub ornitoloogiaühing märkama ja vaatlema talviseid aialinde. Olgugi et tavapärast talveilma pole, on oluline vaatluse tulemused esitada ka siis, kui ühtegi lindu ei kohata.

Talviset aialinnuvaatlust saab igaüks oma koduaias, lähedal asuvas pargis või mujal teha. Vaatluseks tuleb võtta tund aega ja märkida üles kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi puhul suurim korraga nähtud isendite arv.

Oma vaatlustulemused tuleb sisestada hiljemalt 2. veebruariks elektroonilisse ankeeti või saata tavapostiga Eesti Ornitoloogiaühingule. Vaatluse tegemise juhendi, ankeedi ja määramisabi leiab siit lehelt.

11. korda toimuv talvine aialinnuvaatlus on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. 2018. aastal osales ligi 3200 inimest, kes vaatlesid ligi üle 75 000 linnu 76 liigist.

Imetajate levikukaardid vajavad täiendamist

Keskkonnaagentuur kutsub kõiki loodushuvilisi mitte ainult eeoleval nädalavahetusel vaid läbi talve vaatlema loodust ja märkama elukaid, et täiendada imetajaliikide levikukaarte.

Erakordselt soe ja lumevaene talveilm soosib teistmoodi loodusvaatlusi. Tähelepanu all on liigid, kes lume puudumisel hästi silma paistavad.

Talv on üldiselt hea aeg imetajate tegevusjälgede vaatlemiseks – lumikate lubab üles tähendada kõik loomad, kes on jälgi jätnud koduaeda või metsarajale; samuti teevad jahimehed igal talvel jäljeloendust, mis annab olulist võrreldavat infot. Praegu peab kõik need ettevõtmised määramata ajaks edasi lükkama.

Samas pakub Briti saarte talv Eesti moodi teistsuguseid võimalusi liikide esinemise tuvastamiseks. Kes oleks arvanud, et jaanuarikuus saab mutimullahunnikuid kirja panna? Hea aeg neid loendada, sest maapind pole külmunud.

Samuti võimaldab lumetu maastik märgata liike, kes lume ootuses on omale valge talvekarva selga kasvatanud: nirki, kärpi ja valgejänest. Tõsi, neid märkavad ka looduslikud vaenlased, kiskjad ja röövlinnud.

Kõik imetajate vaatlused jõuavad uude imetajate levikuatlasesse, mis kujutab kõikide Eesti imetajaliikide levikut 10×10 km ruudustikuna.

Võrreldes andmeid esimese atlase perioodiga näeme, millised liikide levilad on ajas muutunud – millised liigid on uued tulijad ja millised tõenäoliselt kadunud.

Samuti on andmed olulised uue Euroopa imetajate atlase koostamisel (ilmub aastaks 2024). Rohkem teavet imetajate atlase ning vaatluste tegemise kohta leiab kaardiloost http://arcg.is/4jLmP.

Allikad: Muraste Looduskool, EOÜ, Keskkonnaagentuur

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

Jäta kommentaar

5 × 5 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com