blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Kogukonnaprogrammi raames on istutamiseks kogutud 13 470 puud

Alexela alustas 11. juunil kogukonnaprogrammi “Igaühele oma puu”, mille eesmärk on CO2 emissiooni neutraliseerimiseks istutada 1,33 miljonit puud – igale eestimaalasele oma. 28. juuliks on kogunenud 13 470 istikut. Projekti elluviijateks on metsaühistud üle Eesti.
kogukonnaprogrammi

Kogukonnaprogrammi avamine juunis

Aasta tagasi kirjutasime Soomes Santander panga poolt loodud teenusest, mis võimaldab kliendil saastepatud lunastada ilma, et ta selleks ise lillegi liigutaks: vastavalt ostetud saastekvoodile istutab keegi kusagil puu, mis “nullib” tekitatud heitmekogused.

Tänavu juunis tuli sarnase algatusega Eestis välja kütusemüüja Alexela, mis pakub oma püsiklientidele, kes sõidavad sisepõlemismootoriga sõidukiga, võimaluse oma sõidukilomeetritest tuleneva keskkonnamõju nullida, annetades raha puuistiku soetamiseks. 

Kogukonnaprogrammi “Igaühele oma puu” start anti Harjumaal, Metsa-Piirita metsamaal 11. juunil, külalistel oli võimalus istutada kohapeal esimene puu ise – meie “seemnepuu” pani kasvama peatoimetaja Veli V. Rajasaar.

Programmi lõppedes peaks metsaühistute poolt valitud lankidel ja kinnistutel kasvama kokku 1,33 miljonit uut puud, iga eestimaalase kohta üks. Vähemalt.

Alexela võtab suurelt ette

Eestis on neli suurt tanklaketti: Alexela, Circle K, Neste ja Olerex. Kui Neste keskendub uuskasutuskütustele ja Olerex ning Circle K sõnades oma keskkonnasõbralikkust rõhutavad ning sisemiste protsesside juhtimisel nn roheaspekti arvesse võtavad, siis Alexela püüab lihtsalt ja arusaadavalt keskkonnaharida ka lõpptarbijaid.

Võrreldes teiste tanklakettidega on neil kõige laiem valik alternatiive diisli- ja bensiinikütusele: kerkivad CNG surugaasitankurid, kus saab kasutada ka kohalikku päritolu biogaasi ning elektriautode laadimisjaamad. Sihiks on luua korralik tänase päeva alternatiivkütuste võrgustik.

Taristu arendamine, olenemata sellest, et Eesti tervikuna sörgib e-autode müügiaktiivsusega Euroopal sabas ja VAG on lubanud CNG autode tootmise lõpetada, on ikkagi loogiline: ühel päeval muutuvad asjad ka meil, ja hea oleks selleks päevaks valmis olla. 

Mida teha aga traditsiooniliste sisepõlemismootoriga autode omanikega – neid on Eestis jätkuvalt enamus – kuidas neid panna natuke “rohelisemalt” tegutsema? Siin tulebki appi “sina ei pea midagi tegema, meie teeme sinu eest” – skeem. Kogukonnaprogramm, kui soovite.

Tee möödaminnes (tankides) nati head

Keskkonnateadlikum käitumine käib justkui möödaminnes: juba olev või saav Alexela püsiklient, kel Kodukaart taskus, aktiveerib ettevõtte kodulehel kogukonnaprogrammi liikmestaatuse, valib sobiva maakonna, kuhu oma puu istutada laseb ja nõustub edaspidi loovutama püsikliendi soodustusest ühe sendi igalt kütuseliitrilt programmi heaks.

Alexela lisab omalt poolt sama palju juurde ning juba umbes 14 liitri tankimisega ongi juba üks puu istutamise jaoks kõrvale pandud: üks istik maksab 25 senti. 

Inimene ise oma välja teenitud puid istutama ei pea, seda teevad tema eest metsaühistud. Nemad valivad liigid mida istutada, samuti määravad, millal ja kuhu istutada. Kindla peale minek! 

Keegi on kunagi kusagil välja arvutanud, et keskmise suurusega puu suudab elu jooksul tänu fotosünteesile salvestada üle 600 kilogrammi süsinikku ja toota aastas ühe inimese kahe aasta hapnikuvajaduse. Paned puu kasvama ja oledki loodusele head teinud – lihtne, arusaadav, tehtav.

Kui palju puid sa peaksid istutama?

Seda, kui mitu puud oleks konkreetselt vaja istutada, et autoga tekitatavat süsinikujalajälge kompenseerida, saab lihtsalt välja arvutada kalkulaatorit appi võttes.

Näiteks: 15 000 km aastase läbisõidu puhul paiskab 1,5l diiselmootoriga ja 6,5l/100 km keskmise kütusekuluga sõiduk õhku 4,7 tonni CO2 heiteid.

Jagades selle 600ga – see on ühe puu võime kilogrammides “konsumeerida” heiteid elukaare jooksul – tuleks aastas istutada ligi 8 puud. 

Loomulikult on see arvutuskäik üdini lihtsustatud ja sel pole tegeliku eluga midagi pistmist, sest elutee alguses ei suuda pisike puukene päris kindlasti konkreetset CO2 kogust ära tarbida ning kogu elukaare jooksul on kena “keskmine” samuti küsitav, sest kõik oleneb puu liigist, kasvukohast, ilmastikust, kahjureist ja muist pisiasjust.

Alexela pakutud idee, annetada iga tangitud kütuseliitri pealt sent puu soetamiseks, millele nad omalt poolt ka sendi juurde panevad, on igal juhul parem variant. Seda enam, et sendi saab anda ka CNG-lt ning murutraktori jaoks ostetud kütuselt. 

Metsaühistud majandavad sündivat metsa

Kasvava metsa võime siduda süsinikku ja toota hapnikku aitab heitekoguseid nullida ja uue metsa istutamine annab lootust, et Eestimaa päris lagedaks ei jää. Kuigi vana ja uue metsa vahele võrdusmärki tõmmata ei saa, on metsaühistutega koostöös tehtava kogukonnaprogrammi tulemusena uusi metsi, mida majandada. 

Seda, mis saab metsast siis kui see aastakümnete pärast on täis kasvanud, me muidugi ei tea, seegi osa jääb metsaühistute lahendada. Alexela kogukonnaprogrammi raames istutatav mets on majandusmets ning esialgu on programmiga liitunud neli metsaühistut.

Kogukonnaprogrammi alustati 1200 puuga: 10 puud iga Alexela grupi töötaja kohta. Koos seemnepuudega on tänaseks kogukondlikult üle Eesti juuni keskpaigast kogutud istutamiseks 13 740 puud.

Alexela kogukonna veebilehel näeb kogunenud puude arvu ning programmiga liitunu näeb isiklikult kogunenud puid Alexela iseteeninduskeskkonnas.

Armastatud Ivo Linna istutas ka oma puu

Kokkuvõtteks

Küünikud tõdeksid siinkohal, et igati legaalne algatus, mis soosib autosõitu: mida rohkem sõidad, seda rohkem puid keegi kuskile maha istutada saab. Ja kuna sa tead, et sinu jalajälg nullitakse ära, ning vahelt kukkuvat üht senti ei pane tähelegi, siis ei muretsegi, otse vastupidi, oled uhke, et oled keskkonnateadlik.

Rohelise südametunnistuse indulgentsi pole olemas. On värsked kliimauuringud, mis tõdevad, et suurimat riski planeedi tervisele kujutab endast ületarbimine.

Seega soovitame: sõida nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik, ja jaga oma teekondi lähedastega ehk kui oled üksi, eelista liikumiseks muid vahendeid. Linnas ratas, pikematel teekondadel ühistransport. 

Mõtle läbi, mida, kuidas ja miks sa tarbid. Istuta puid, hari aeda, ilma et mõtleksid nagu teeksid sellega kellelegi suure teene, olles nii roheline, nii roheline. Sa teed teene iseendale ja heal juhul oma lähikondlastele. Mõistliku eluviisiga inimene ei afišeeri iseend, sest selline eluviis ongi ju normaalne. Kõlavatelt sõnadelt tegudele.

Alexela sihiks on 2030. aastaks saavutada kliimaneutraalsus. Grupiüleselt on tehtud investeeringuid biogaasi tootmisse ja ringmajandusse. Eestis ja Soomes arendatakse LNG ja vesinikutaristut. Paldiskisse kerkib suur salvestusjaam, mis vähendab Eesti süsinikuheitmeid vähemalt 8,5 mln tonni võrra.

Pildid: Alexela pressitalitus

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com