TeisipÀev, 19. mÀrts 2024
Keskkonnaagentuur koostöös Videali ja Worksup’iga korraldas 24. mĂ€rtsil suuremahulise, enam kui 500 osavĂ”tjaga puute- ja kontaktivaba virtuaalkonverentsi “Kliima ja vesi”. Sellise mahuga ja kestusega formaati pole Eestis varasemalt korraldatud. Enam kui pool tuhat osalejat, 12 ĂŒle Eesti reaalajas oma ettekandeid teinud esinejat ja kĂ”ik korraldajad vĂ”ivad tulemusega igati rahul olla.

“Kliima ja vesi”

See on esimene kord Eesti avalike ĂŒrituste ajaloos, kus traditsioonilise konverentsi formaat on muudetud virtuaalseks, mitte ĂŒksnes inimestevahelisi kontakte minimeerides vaid tehes seda ka puutevabalt, seadmeid ĂŒksnes hÀÀlkĂ€skluste abil juhtides.

Konverentsi avakĂ”nes ĂŒtles Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, et kriisiolukorras on vaja tegutseda ĂŒhiselt uute, nutikate ja turvaliste lahenduste nimel, et jĂ€tkata seatud eesmĂ€rkide tĂ€itmist:

„Riigis on vĂ€lja kuulutatud eriolukord, millega kaasnevaid suuniseid pingsalt jĂ€lgime ning jĂ€rgime. MĂ€rtsi keskpaigas suunasime oma töötajad kollektiivselt kaugtööle,” sĂ”nas Ala. “Kuid ka eriolukorras tuleb tagada meie teenuste tĂ”hus toimimine – keskkonnaandmete korje toimub, prognoosid-analĂŒĂŒsid on töös ja valmistamisel,” lisas Taimar Ala.

“VĂ€lja lubatud sĂŒndmused ei jÀÀ Ă€ra, sest me suudame kohaneda ning teha asju teisel, turvalisel viisil. IgaĂŒhest sĂ”ltub see, kuidas me olukorraga toime tuleme ning ka see, milline on meie tulevik vaadates looduskeskkonda,” rÀÀkis Ala.

Worksup ja Videal tulid ideega kaasa

Konverentsi “Kliima ja vesi” lĂ€biviimisel tulid Keskkonnaagentuuri ideega kaasa ja aitasid teostada tehnilisi lahendusi virtuaalse konverentsikorralduse platvorm Worksup ja konverentsitehnikaettevĂ”te Videal Productions OÜ. 

Saadud kogemus nĂ€itab, et virtuaalruumis korraldatav konverents toimib sisulistes aspektides ehk isegi paremini kui tavaline formaat – esinejad tegid ettekandeid, kuulajad said kĂŒsida kĂŒsimusi, osaleda gallupites ja suhelda omavahel ning seda kĂ”ike veebirakenduse vahendusel, sĂ”ltumata paigast, kus parasjagu viibiti. Osa ettekandeid tehtigi kaugelt maakodust keset metsa. Kuulajaid oli ĂŒle Eesti ning ka vĂ€lisriikidest ĂŒle poole tuhande.

“PĂ”himĂ”tteliselt tĂ”estas uudsel moel korraldatud konverents, et lahendus toimib ĂŒle ootuste hĂ€sti ning nii ettekanded kui arutelud olid kĂ€ttesaadavad isegi suuremale auditooriumile, kui algselt plaanis,” vahendas Taimar Ala toimunut.

TalTechi innovatsiooni-ja ettevĂ”tluskeskuse Mektory konverentsisaali ĂŒles pandud stuudioruumist juhtisid tegevust, moderaator ja videooperaator ning  sealt tegid oma ettekande ka mĂ”ned esinejad. Suur ruum vĂ”imaldas eraldatust inimeste vahel rohkem kui soovituslik 2 meetrit.

TavapÀrasest aktiivsemad osalejad

Virtuaalne konverentsikeskus ei sea piire osalejate arvule ning vĂ”rreldes tavaĂŒritusega pĂ€lviski “Kliima ja vesi” tĂ”elise publikuhuvi: neli tundi kestnud veebikonverentsi jooksul vaadati ĂŒlekannet ning suheldi Worksupi keskkonnas kokku 550 seadmest, sh arvutitest, telefonidest, tahvelarvutitest. Huvitav on tĂ”ik, et harjumuspĂ€rast kuulajate kadu ei olnud – kes kuulas, see kuulas algusest lĂ”puni ning seda vĂ€ga aktiivselt. 

Esinejatelt kĂŒsiti kokku 67 kĂŒsimust, galeriisse laeti ĂŒles 32 fotot, gallupile vastas 79 vastajat. Lisaks kogus Facebooki otseĂŒlekanne ĂŒle 5200 vaatamise. Esimene puutevaba konverents on vabalt jĂ€relvaadatav KAURi* Facebooki lehel.

Selline nÀgi vÀlja Worksupi Àpis pilt konverentsilt
Virtuaalkonverents kui tuleviku uus normaalsus

Esimese puutevaba meteoteemalise konverentsi tulemused julgustavad Keskkonnaagentuuri ĂŒrituste kontseptsiooni ka edaspidi ĂŒle vaatama.

 “Kuni virtuaalse “Kliima ja vesi” toimumiseni polnud me pĂ€ris kindlad, kui edukaks see mudel kujuneb. Saadud eduka kogemuse pealt vĂ”in öelda, et teeme virtuaalkonverentse ka tulevikus ning soovitame seda lahendust proovida teistel – lĂ”ppude lĂ”puks on ju tĂ€htis sisuline pool, mitte vormiline korraldus.” rÀÀkis Ala.

Keskkonnaagentuuri direktor tĂ”deb, et olemata majandusekspert vĂ”ib vĂ€ita, et tervisekriisile jĂ€rgneb tagasilöök Eesti majanduses. “Praegu on suurepĂ€rane aeg mĂ”testada oma tegevusi ja olemust ringi, olla valmis sisenema uude faasi ning muutustega kohaneda,” selgitas Taimar Ala. “Minu isiklik ootus on, et majandus taastuks, aga see toimuks teisiti kui varem.”

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Foto: Raul Mee
Esimene tĂ€ismahus Worksupi platvormil ĂŒritus Eestis

Worksupi kaasasutaja Endrik Randoja sĂ”nul oli KAURi korraldatud meteopĂ€evale pĂŒhendatud virtuaalne konverents esimene Eestis, kus kasutati Worksup kontaktivaba platvormi.

“Veebikonverentse ja veebiseminare on palju korraldatud, kuid kĂ”ige tavalisem on lihtsalt otseĂŒlekande videot mingis keskkonnas maha mĂ€ngida. Kliimakonverentsil toimus kĂ”ik samaaegselt ja ĂŒhes kohas,” selgitas Randoja.

“Worksup on konverentsi virtuaalne toimumiskoht. Traditsioonilisele konverentsile minnes kuulad ettekandeid, esitad kĂŒsimusi, suhtled teiste osalejatega. Worksupi keskkonnas saad sama teha olleskas kodukontoris vĂ”i lihtsalt eemal,” selgitas Randoja rakenduse olemust.

Virtuaalkonverentsil osalemine ei nĂ”ua erilahenduste allalaadimist, piisab vastava kodulehe aadressi avamisest ning sĂŒndmusel osalemise tunnuse sisestamisest, et aktiivselt osaleda.

“Nii nagu tavakonverentsil tagab virtuaalkonverentsil eduka tulemuse professionaalne ettevalmistus ning efektiivne koostöö korraldajate vahel,” sedastas Endrik Randoja.

“Kuna kliimakonverentsi virtuaalsena korraldamise otsus tuli viimasel hetkel, ai suurimaks vĂ€ljakutseks tehnilise eeltöö mahutamine kitsasse ajaraami,” selgitas Randoja tingimusi, milles tuli töötada.

Endrik Randoja lisas, et tehnikapartner Videal sai oma osaga suurepĂ€raselt hakkama ning Worksupi pĂ”hirolliks jĂ€igi osavĂ”tjate ĂŒhte kohta kokku toomine ja neile tervikliku konverentsikogemuse korraldamine.

Videali meeskonna jaoks tÀiesti uudne kogemus

Tehnilise teostuse teinud Videali jaoks oli samuti tegemist nÔudliku vÀljakutsega kuna sellist formaati pole meeskond varem teinud:

“Meie igapĂ€evases töös me teeme reeglina igast konverentsist nii videostriimi kui ka salvestuse. Hooajal peaaegu iga pĂ€ev, vahest ka mitu korda pĂ€evas koos tĂ”lgete ja riikidevaheliste lĂŒlitustega – seekord tehti ĂŒlekanne olukorras, kus saalis polnud mitte ĂŒhtegi jĂ€lgijat ja sisuliselt tootsime ĂŒle neljatunnise telesaate reaalajas,” rÀÀkis juhatuse liige Anton Jegorov Videalist.

Tehniliselt tĂ€hendas see, et vĂ€ga lĂŒhikese perioodi jooksul valmistati ette esinejaid tutvustavad graafikad, lisaks tehti riskide maandamiseks eelsalvestused nende esinejatega, kes ei saanud vĂ”i ei soovinud kohale tulla. PĂ€evaga ehitati valmis videostuudio ja tehti vajalikud testid ja hÀÀlestused.

Anton Jegorovi sÔnul oli olukord uus nii Videali meeskonnale kui ka tellijale, sest nii pikkade maratonsaadete loomine on haruldane:

“Eraldi vĂ€ljakutse oli hĂŒgieen ja isikukaitse. Eelnevalt pole meist mitte keegi ju sarnases olukorras olnud ja puuduvad igasugused kogemused nĂ€htamatu vaenlasega vĂ”itlemiseks,” selgitab Jegorov.

“Hankisime vajalikud desinfitseerimisvahendid, kogu tehnika ja mööbel desinfitseeriti ja ettekannete vahel kĂ€isime nii kĂ”nepulti, klikkerit, mikrofone desinfitseerimas,” lisas Vidali juhatuse liige.

Meeskonnale hangiti lĂŒhikese ajaga nĂ€omaskid, kindad ning nad eraldati vaheseintega esinejatest ja moderaatorist – ĂŒlekandetiimile oli nĂ€omaskides ja kummikinnastega töötamine tĂ€iesti uus kogemus.

“Harjumine vĂ”ttis aega, aga usun, et saime sellega ka hakkama. Seni on laekunud ainult positiivset tagasisidet, mis nĂ€itab, et ka veebikonverents vĂ”ib olla huvitav ja seda saab teha nii, et see lĂ€heb inimestele korda.” oli Jegorov uute kogemuste eest tĂ€nulik.

KokkuvĂ”ttes julgustavad nii Keskkonnaagentuur kui esimese kontakti- ja puutevaba virtuaalkonverentsi ideed ellu viia aidanud Videali ja Worksupi tiimid kaaluma virtuaalruumis nii pressiĂŒrituste, koverentside, rahvusvaheliste ĂŒrituste kui ka koolituste korraldamist. TĂ€nulikud on kĂ”ik, nii esinejad, osalejad, tegijad kui ka keskkond. 

Loe pikka intervjuud Taimar Alaga siit

Anna oma panus ja osale moodsal viisil oravate loendamisel

*KAUR on suupĂ€rane lĂŒhend sĂ”nast Keskkonnaagentuur

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pÀlvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe vÀljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN